Ehitusfoorum

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 11:19 Väga meeldib 1 korrus ja lamekatus...

Õõnespaneel siis ja selle peal soojustus?

Hiid kirjutas: 09 Veebr 2023, 11:44

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 11:19 Väga meeldib 1 korrus ja lamekatus...

Õõnespaneel siis ja selle peal soojustus?

Olenevalt rahakotist...
Ise eelistaks paneeli aga saab ju vabalt ka puiduga
Vahelagedes isiklikult puidu välistaks...
Aga tulebki võtta vaid isikliku arvamusena

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 11:17

Maavärina teema tõin lihtsalt sisse selleks, et näidata, kui tugev tegelikult on puitkarkass...

Jälle ei saa Sa aru elementaarsetest asjadest...
Asi pole mitte puitkarkassi TUGEVUSES vaid elastsuses...

Siin võiks andeks anda. Inseneri jaoks elastne ja püsiv ongi tavainimese jaoks tugev ju .

aero kirjutas: 09 Veebr 2023, 13:21

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 11:17

Maavärina teema tõin lihtsalt sisse selleks, et näidata, kui tugev tegelikult on puitkarkass...

Jälle ei saa Sa aru elementaarsetest asjadest...
Asi pole mitte puitkarkassi TUGEVUSES vaid elastsuses...

Siin võiks andeks anda. Inseneri jaoks elastne ja püsiv ongi tavainimese jaoks tugev ju .

Nõus - aga nn "tavainimene" ei võta reeglina ka kommenteerida analoogseid asju... (nüansse)

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 12:23 Vahelagedes isiklikult puidu välistaks...
Aga tulebki võtta vaid isikliku arvamusena

Puidust vahelagi on mitmete puudustega (elastsus, sammumüra) aga sellele on altenatiive. Minu krundile poleks mingi valemiga sobiva pikkusega laepaneelide veok sisse keeranud. Kergblokist hoone vahelagi sai tehtud puit-metall taladel (posi-tala). Sille 5m. Teise korruse põrand sai tehtud kipsivaluga, et sammumüra võimalikult miinimumi saada ja igasugune tajutav vetruvus sellel põrandal puudub. Garaazi katus samamoodi posi-taladel, sille 6m ja selle tegmisel on arvestatud rohekatuse koormusega.

macintosh kirjutas: 13 Veebr 2023, 17:46

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 12:23 Vahelagedes isiklikult puidu välistaks...
Aga tulebki võtta vaid isikliku arvamusena

Puidust vahelagi on mitmete puudustega (elastsus, sammumüra) aga sellele on altenatiive. Minu krundile poleks mingi valemiga sobiva pikkusega laepaneelide veok sisse keeranud. Kergblokist hoone vahelagi sai tehtud puit-metall taladel (posi-tala). Sille 5m. Teise korruse põrand sai tehtud kipsivaluga, et sammumüra võimalikult miinimumi saada ja igasugune tajutav vetruvus sellel põrandal puudub. Garaazi katus samamoodi posi-taladel, sille 6m ja selle tegmisel on arvestatud rohekatuse koormusega.

Ega väitnudki, et ei saa teha
Isiklikult ei teeks - ei teeks ka eelpool nimetatud posi-taladega jms
Pole veel kohanud tehase projekti kus on korrektselt arvestatud liidete järeleandvused / roome / võnkesagedused
Kui teeks siis ainult KOMPOSIITkonstruktsioonina puit / betoon
Üsna eriline situatsioon kus 5m paneelid poleks veokiga sisse saanud aga 5m talad said

macintosh kirjutas: 13 Veebr 2023, 17:46 ... Minu krundile poleks mingi valemiga sobiva pikkusega laepaneelide veok sisse keeranud.

Tühja sest veokist , kraana peab ligi pääsema. Mul peatusid paneeliveok ja kraana tänava servas. El. õhuliin ja puud ei olnud ka just abiks aga saadi ikka hakkama.

Mil moel need talad siis kohale toodi?

Kui pääseb veok ligi pääseb ka kraana
Ja olen ise olnud ERAMU paneelide montaaži juures kus montaaž käis üle teise krundi

Eks natuke määrab rahakoti paksus. Igasuguseid asju on võimalik teha - ise olen näinud kui kraanaga tõsteti kipsplaati aluste kaupa üle ca 30 meetrise hoone (5 korrust, iga korrus ca 5m + vahelagi)

aero kirjutas: 13 Veebr 2023, 20:48 Mil moel need talad siis kohale toodi?

Õla peal.

Äärenurk kirjutas: 13 Veebr 2023, 21:48

aero kirjutas: 13 Veebr 2023, 20:48 Mil moel need talad siis kohale toodi?

Õla peal.

Arnold S. ja Jüri R. ei jõua ka päris igale poole. Ma olen kunagi kasutanud 6-7m pikkuste palkide veoks midagi sarnast. Atv on hea aga 2 inimest saavad ka omal jõul hakkama.

macintosh kirjutas: 13 Veebr 2023, 17:46 ...hoone vahelagi sai tehtud puit-metall taladel (posi-tala). Sille 5m. Teise korruse põrand sai tehtud kipsivaluga, et sammumüra võimalikult miinimumi saada ja igasugune tajutav vetruvus sellel põrandal puudub.
Garaazi katus samamoodi posi-taladel, sille 6m ja selle tegemisel on arvestatud rohekatuse koormusega.

Äkki "viskad" siia nende talade arvutused - huvitaks...
Ma eeldan, et Sul on need koos tellimusega olemas...

xxx111 kirjutas: 15 Veebr 2023, 08:27

macintosh kirjutas: 13 Veebr 2023, 17:46 ...hoone vahelagi sai tehtud puit-metall taladel (posi-tala). Sille 5m. Teise korruse põrand sai tehtud kipsivaluga, et sammumüra võimalikult miinimumi saada ja igasugune tajutav vetruvus sellel põrandal puudub.
Garaazi katus samamoodi posi-taladel, sille 6m ja selle tegemisel on arvestatud rohekatuse koormusega.

Äkki "viskad" siia nende talade arvutused - huvitaks...
Ma eeldan, et Sul on need koos tellimusega olemas...

Huvi pärast saatsin posi-taladele (puit-metalltaladele) hinnapäringu (firmat hetkel ei maini)
Lisasin kõik koormused ja palusin saata ka KÕIK arvutused
Saadetud arvutused ei olnud "insenerile kohased" ja selle saatnud inseneril puudub tõendatud pädevus
Palusin vastavalt oma seisukohtadele saata TÄPSED arvutused
Hetkel ootan ja vaatan mis saadetakse (kui üldse saadetakse)

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 11:19 Vägagi nõus, et majad tehakse liiga suured...
Väga meeldib 1 korrus ja lamekatus...

Lamekatus sel juhul kui see on piisavalt tugev, et ka pakseim (märg) lumekiht probleeme ei tekita.
2 korruse korral peaks olema küttekulu veidi väiksem võrreldes sellega kui samad m2-d ühele korrusele laiali laotatud oleks ja seega katuse pinda ning maapinnal olevat põrandapinda rohkem oleks.

Ac457765 kirjutas: 18 Veebr 2023, 22:22

xxx111 kirjutas: 09 Veebr 2023, 11:19 Vägagi nõus, et majad tehakse liiga suured...
Väga meeldib 1 korrus ja lamekatus...

Lamekatus sel juhul kui see on piisavalt tugev, et ka pakseim (märg) lumekiht probleeme ei tekita.
2 korruse korral peaks olema küttekulu veidi väiksem võrreldes sellega kui samad m2-d ühele korrusele laiali laotatud oleks ja seega katuse pinda ning maapinnal olevat põrandapinda rohkem oleks.

1. Üldiselt võiks kõik katused olla "piisavalt tugevad"
2. Tõsi, 1K majal on välispiirdeid suhteliselt rohkem ja kulu kWh/m2 põrandapinnale seetõttu ka pisut suurem
Aga minu isiklikul hinnangul on plusse rohkem kui miinuseid

Korruste kohta- kellele ema, kellele tütar. Väikest maja niikuinii pole mõtet mitme korrusega teha. Kui on suur pere, maja küljes suur garaaz, tehnoruumid jms, siis küll.
Võiks olla piisavalt tugevad, aga millegipärast eriti just lamekatuste pealt talvel hoolega kühveldatakse lund ära. Ja seda peabki otseselt kühveldama. Kui viilkatus ei ole piisava nurgaga ja sinna ka liiga palju koguneb, siis saab seda natuke lihtsama vaevaga alla. Viilkatuse korral on lume koormus ka m2 kohta väiksem, sest katuse pinda on rohkem- sama lume kogus jaotub suurema pinna peale.

Ac457765 kirjutas: 19 Veebr 2023, 00:50 Korruste kohta- kellele ema, kellele tütar.
Võiks olla piisavalt tugevad, aga millegipärast eriti just lamekatuste pealt talvel hoolega kühveldatakse lund ära. Ja seda peabki otseselt kühveldama. Kui viilkatus ei ole piisava nurgaga ja sinna ka liiga palju koguneb, siis saab seda natuke lihtsama vaevaga alla. Viilkatuse korral on lume koormus ka m2 kohta väiksem, sest katuse pinda on rohkem- sama lume kogus jaotub suurema pinna peale.

Pane juurde veel risk, et tohman katusepuhastaja vigastab katusekatet. Ma mõtlen siis lamekatust.

Ja seda peabki otseselt kühveldama.

See väide pole õige...

Viilkatuse korral on lume koormus ka m2 kohta väiksem...

See väide on õige...
Samas on tuulekoormus suurem
Ning ei tasu unustada vahelaekonstruktsioone kus on koormused igasugusest lumekoormusest suuremad
Ja minul isiklikult on puitvahelagi välistatud

Ac457765 kirjutas: 19 Veebr 2023, 00:50
Võiks olla piisavalt tugevad, aga millegipärast eriti just lamekatuste pealt talvel hoolega kühveldatakse lund ära. Ja seda peabki otseselt kühveldama.

Täis iba.

RaJy kirjutas: 19 Veebr 2023, 00:59 Pane juurde veel risk, et tohman katusepuhastaja vigastab katusekatet. Ma mõtlen siis lamekatust.

Kusjuures eelmine kevad lasi kojamees siinkandis lumefreesiga paarituhandele ruudule mingi kolmekohalise arvu auke sisse, kuna ei mõistnud tera kõrgemaks tõsta.

Mis ei olnud muidugi probleem, kuna ainuke point katust lumest puhastada oli vajadus soojustust lisada ning katus uuesti katta. Protanil on valikus äravoolusüsteem, mis jätab ka vee suuresti katusele ning ainult tilgub ära, et mitte üle koormata kanalisatsiooni. Kui lamekatus ei pea lumele vastu, on ta lihtsalt juba algusest valesti projekteeritud ja konstrueeritud.

pancho villa kirjutas: 19 Veebr 2023, 20:02

RaJy kirjutas: 19 Veebr 2023, 00:59 Pane juurde veel risk, et tohman katusepuhastaja vigastab katusekatet. Ma mõtlen siis lamekatust.

Kusjuures eelmine kevad lasi kojamees siinkandis lumefreesiga paarituhandele ruudule mingi kolmekohalise arvu auke sisse, kuna ei mõistnud tera kõrgemaks tõsta.

Mis ei olnud muidugi probleem, kuna ainuke point katust lumest puhastada oli vajadus soojustust lisada ning katus uuesti katta. Protanil on valikus äravoolusüsteem, mis jätab ka vee suuresti katusele ning ainult tilgub ära, et mitte üle koormata kanalisatsiooni. Kui lamekatus ei pea lumele vastu, on ta lihtsalt juba algusest valesti projekteeritud ja konstrueeritud.

Suured kaubanduskeskused nii siin-kui sealpool lahte massiliselt valesti kosntrueeritud? Vähegi lumerohkemal talvel otsitakse (katustelt) lumekoristajaid.

RaJy kirjutas: 19 Veebr 2023, 20:14 Suured kaubanduskeskused nii siin-kui sealpool lahte massiliselt valesti kontrueeritud? Vähegi lumerohkemal talvel otsitakse lumekoristajaid.

Ju siis. Milleks on vaja katustelt lumekoristajaid kui katus on projekteeritud vastu võtma ka lume koormust?
Panen uuesti ühe vana viite. Kuidas selles Jaapani külas on osatud katuste projekteerimisel lumekoormustega arvestada? https://reis.postimees.ee/4365615/video ... d-maailmas

RaJy kirjutas: 19 Veebr 2023, 20:14 Suured kaubanduskeskused nii sii-kui sealpool lahte massiliselt valesti kontrueeritud? Vähegi lumerohkemal talvel otsitakse lumekoristajaid.

Kindlasti mitte. Pole küll nagu väga teemaga kursis, aga isiklikult on jäänud mulje, et lumekoristajaid otsitakse viilkatustele, köie otsa rippuma. Pole ka selle tegevuse mõttekusest väga aru saanud, aga kui maksjaid jagub, miks mitte kilplusega tegeleda? Lõustaris katuste koristamisele neegreid otsiva "bisnesmäni" käest üritasin välja pinnida, et mis kasu sellest tegevusest on, vastust ei saanud.

Lamekatuseid olen ma näinud sadades, eramajad-kortermajad-tööstushooned, koormusest tingitud vigastusi siiani mitte. Ja ei käi keegi neid katuseid kühveldamas, kui ööga pool meetrit maha sajab regulaarselt.

Mul üks tuttav tegeles sellega - häda oli ettevõttes tööjõu leidmisega. See oli mingi 15 aastat tagasi ja tema hallata olid K-Rauta hooned mõlemal pool lahte. Viilkatustega kindlasti tegemist ei olnud