Ehitusfoorum

A23 kirjutas: 02 Okt 2025, 10:42
Nt korter on koheselt elamiskõlblik, aga vajab kap remonti.

Pole mõtet ka sellist asja panna- "elamiskõlblik". Sinu jaoks on elamiskõlbliks, võibolla teise jaoks ei ole (tõestab ära, et ei ole)... tuleb kusagilt (näit. kipsplaadi alt) tervisele ohtlik hallitus välja ja ei olegi elamiskõlblik.

Leping peab sisaldama fakte, mitte hinnanguid. "Elamiskõlblik" on hinnang. Kui notar sellise lepingusse kritseldas, ei tundu professionaalne.

Kirjas ei olnud, kirjeldati suusõnaliselt, aga kogu üritus salvestati.

Sisuliselt on ühed juristid teiste juristide tempudest käpuli. Teiste juristide all ma pean silmas puuduste hagijate advokaate ja otsuseid teinud kohtunikke.

kunn24 kirjutas: 02 Okt 2025, 14:42 Sisuliselt on ühed juristid teiste juristide tempudest käpuli. T

Miks "käpuli" - käib ringmäng "käsi peseb jalga ja sõber nühib selga" klientide kulul. Juristkond tervikuna hõõrub käsi kokku - valdkonda sisenev rahavoog on tagatud, täna oled ühel poolel, homme teisel ja leib otsa ei lõpe.

Kohtutäituri oksjonilt / korteri müük:

NB!
Enampakkumise võitja omandab vara sellises seisukorras nagu see on ning kohtutäitur ei anna omandajale vara ega selle dokumentatsiooni osas mingisuguseid kinnitusi ega tagatisi ning ei vastuta dokumentatsiooni võimalike puuduste eest.

Varsti hakatakse neid kohtutäituri kaudu müümagi.

Viide on pigem sellele, et on ikka võimalik küll riskid maandada...

Jälle näide kus kohtutäiturite tegevus ei allu kehtivatele seadustele.

Mina keeldun uskumast, et juristi abiga pole võimalik kõike riske ostja kraesse suunata...
Ostjale võimaldatakse kõik mida ta soovib - tutvu, auditeeri jms - aga vara saad täpselt selles seisus mida näed...
Teadlikult midagi peidetud pole - aga vastutust ka ei võta
Võta või jäta
Järg nädal räägin juristiga...

2-l juristil võib olla 4 arvamust (sõltuvalt, kes maksab). Kui see nii ei oleks, ei oleks kohtuvaidlusi, kus vähemalt 1 pool ajab tülgastuseni lolli juttu.

Siis ongi vaja pretsedenti... Kohtus...

MIlle kohta pretsedenti? Et 101 naksitralli on hääletanud sellise VõS-i poolt? Seal pidanuks ammu olema, et varjatud puudusi üle 10 a vana kinnisvara puhul saab vaid nõuda oluliste puuduse esinemisel, tuleb arvestada maja võimalikku amortisatsiooni ja üle 30 % lepingu maksumuse puhul; kui pole objekti ostueelselt üle vaadanud, pole võimalik varjatud puuduse nõudele tugineda jne. Eeldused on täiesti valed. Hetkel on süsteem umbes selline, et teedele on üldreeglina kehtestatud 5 km/h piirkiirus ja igalpol tuleb seda märkidega tõsta. Kusjuures kõik juura-asjapulgad seda teavad, kuid ei muuda. Järeldus? Varasem teema, kus tsiviilis lõbusalt pappi kühveldati, asjad omadele mängiti oli ORAS ja ostueesõiguse vaidlused. Ma olen lugenud riigikohtust lahendit, kus selgelt öeldi, et isik oleks pidanud teist poolt igaks juhuks hagema. No mine p,,e, saaks vaid sellise jama peale öelda. Kui kedagi huvitab, võin asja numbri otsida.

Varjatud puuduse definitsioon on milline?
Kui ma anna ostjale vabad käed auditiks siis pole tegemist millegi varjamisega...

Vaata definitsiooni, ma ei viitsi hakata mõisteid üle seletama. Vt ka vana maja müügi teemat.

kunn24 kirjutas: 03 Okt 2025, 17:11 Vaata definitsiooni, ma ei viitsi hakata mõisteid üle seletama. Vt ka vana maja müügi teemat.

Vaadatud - seepärast küsisingi...
Viide on sellele, et ma ei varja midagi

Ei saa aru su jutust, aga olgu.

Lisan veel, et varjatud puuduste teema toiduahelas on ka maaklerid. Annan viite 1-le loole paljudest, milles on analoogilised sisukokkuvõtted:
"Kogenud maakler teab praktiliselt kõiki varjatud puudustega tekkida võivaid olukordi. Just seetõttu on mõistlik kasutada oma kinnisvara müües maakleri abi"
https://kaanon.ee/blogi/varjatud-puudused

Tüüp jätab targu manimata, et maakleril puudub tehingus igasugune materiaalne vastutus.

Tüüp pole ka mingi maakler kutse mõistes...

EH.INS. kirjutas: 03 Okt 2025, 16:21 Mina keeldun uskumast, et juristi abiga pole võimalik kõike riske ostja kraesse suunata...

Chatgpt pajatab lepingu ja seaduse suhte kohta:

Üldiselt ei ole võimalik lepinguga loobuda seadusjärgsest õigusest, kui see õigus on kohustuslik ehk dispositiivselt välistamatu seaduse järgi. Kuid on erandeid – sõltub sellest, mis laadi seadusjärgse õigusega on tegemist ja milline on selle õigusliku normi iseloom (kas see on imperatiivne või dispositiivne norm).

1. Imperatiivne norm (sunniviisiline norm)

Need on seadusesätted, millest ei tohi lepinguga kõrvale kalduda. Tavaliselt kehtivad need:

Tarbija kaitseks (nt tarbijakaitse seadus, töölepinguseadus)

Avaliku korra või heade kommetega seotud normid

Üldist avalikku huvi kaitsva iseloomuga sätted

Sellistest õigustest ei tohi loobuda, isegi kui pooled seda omavahel lepingus kokku lepivad. Kui nad seda siiski teevad, on vastav lepingupunkt tühine.

Näide: Tööandja ja töötaja ei saa kehtivalt leppida kokku selles, et töötaja loobub õigustest töölepingu seadusest tulenevatele puhkeaegadele või alampalgale.

2. Dispositiivne norm (täiendav norm)

Need on seadusesätted, mis kehtivad vaid juhul, kui pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud.

Sellistest õigustest saab lepinguga loobuda või neid muuta, kui see ei riku seadust ega ole vastuolus heade kommetega.

Näide: Võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel muuta lepingutingimusi (nt vastutuse piiramine), kui pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud ja see ei kahjusta oluliselt ühe poole õigusi.

Kokkuvõte:
Küsimus Vastus
Kas lepinguga saab loobuda seadusjärgsest õigusest? Mõnikord saab, mõnikord mitte.
Millal ei saa loobuda? Kui tegemist on imperatiivse normiga (nt töötaja, tarbija kaitse, avalik kord)
Millal saab loobuda või seda muuta? Kui tegemist on dispositiivse normiga ja pooled lepivad selgesõnaliselt teisiti kokku

Me räägime varjatud puudustest...
Aga ma ei varja midagi...
Ostjal on võimalus kõigega ja spetsiifiliselt tutvuda...

EH.INS. kirjutas: 03 Okt 2025, 19:29 Me räägime varjatud puudustest...
Aga ma ei varja midagi...
Ostjal on võimalus kõigega ja spetsiifiliselt tutvuda...

Kui "spetsiifiliselt"? Tuleb ostjakandidaat ja lammutab sise- ja välisvooderduse laiali et tuvastada, kas kandev karkass pole mädanenud?

@Ehins
Varjatud puudus on objektiivne asjaolu. See ei sõltu sellest, kas sina või tema midagi varjavad ehk subjektiivne külg ei puutu absoluutselt asjasse.

madis64 kirjutas: 03 Okt 2025, 19:18 Chatgpt pajatab lepingu ja seaduse suhte kohta:

Pista P omale see gpt laste mänguasi. Kui ei oska ise asjalikku infot leida, jäta üldse kirjutamata.

Vko kirjutas: 03 Okt 2025, 19:42 Pista P omale see gpt laste mänguasi. Kui ei oska ise asjalikku infot leida, jäta üldse kirjutamata.

Reede õhtu, maga kaineks, laupäev saab ilusam olema.

Objektiivne - AUDIT...
Kui ma väga palju ei eksi siis selline asi on isegi "paberite tegemise" aluseks

PS
Just täna vormistasin ise ühe auditi...