Ehitusfoorum

ping kirjutas: 13 Mai 2025, 23:43

tier26 kirjutas: 13 Mai 2025, 23:23

ping kirjutas: 13 Mai 2025, 21:53

tier26 kirjutas: 13 Mai 2025, 15:11 .... Vundament valati veebruaris, aga temperatuur oli 0 ümber, kasutati ka vastavaks temperatuuriks mõeldud valu. ...

Kas betoon oli kuivamise vältimiseks pealt kilega kaetud või kasteti pealt veega kivistumise ajal?

Oli kaetud ikka. Veega ei kastetud, polnud sellist võimalustki, aga kondentsist oli ikka mitu päeva pealt märg.
Peale valamist järgmine päev läksin peale ja praod olid selleks ajaks näha igalpool, kus kilet kergitasin.

See on küll imelik.
Kas kohe teatasid probleemist tegijatele?

Ikka ütlesin, korduvalt küsinud, kas see on ikka normaalne, öeldi et pindmised praod ikka tekivad. Aga tegijalt sellise asja küsimine vägapalju ei anna, ikka räägib enda kasuks.

Üks pilt ütleb vist praegu rohkem kui kõik need 25 postitust kokku. Ehk oleks aeg oma ämblikuvõrku laiemalt eksponeerida, kui on soov seda teemat kuhugile edasi arendada.

pikk88 kirjutas: 14 Mai 2025, 08:41 Üks pilt ütleb vist praegu rohkem kui kõik need 25 postitust kokku. Ehk oleks aeg oma ämblikuvõrku laiemalt eksponeerida, kui on soov seda teemat kuhugile edasi arendada.

Üritan õhtupoole panna mõne pildi, kui sealt midagi aru on saada.

Jah, tõesti - polegi mõtet kommenteerida kui aru ei saa, et pinnasel põrandal soojustus vs plaatvundamendi, mis on kandekonstruktsioon soojustus nõuavad erinevate parameetritega soojustusi.
Mida räägib "netiavarus" või müügimees vms mind isiklikule ei huvita üldse - kas ole ülbe või mis iganes aga pean end siinkohal oluliselt pädevamaks kui eelpool viidatud allikad

PS
Sai siis kunagi käidud ühel nn "plaatvundamendi koolitusel"
Koolitajaks oligi mingi elementmajade tootja inimene (pärast kutseregistrist vaatasin - igasugune pädevus puudub - puudub ka ehitamise pädevus)
Peale hulgimate kommentaaride / märkuste ja pisut utreerides taheti sisuliselt uksest välja visata

pikk88 kirjutas: 14 Mai 2025, 08:41 Üks pilt ütleb vist praegu rohkem kui kõik need 25 postitust kokku. Ehk oleks aeg oma ämblikuvõrku laiemalt eksponeerida, kui on soov seda teemat kuhugile edasi arendada.

Tegelikult insenerile ei ütle...
Võib küll teha mingeid oletusi (ja mida see annab???), kuid adekvaatne info tuleb ikka läbi auditi

Tere. Plaatvundamendi sügavust ei ole minu teada piiritletud. Kui vihjatakse siin külmumissügavusele, siis seda asendavad ka muud abinõud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Võib-olla, et insenerile ei ütle aga samas on terve see teema algusest saadik ju koosnenud vaid oletustest. Alustades sellest, et esimeses postituses on kirjas: kasutatud armatuur on vist 6mm jämedusega aga kindel pole. Ise on omanik enda jutu põhjal kasutanud jämedamat. Samas pole sõnagi armatuuri sammust ja ka sellest, kuskohas paikneb armatuur plaadis. Tõsi, korraliku arvamuse saamiseks peaks pilte olema ühest rohkem ja võiks siis juba siia üles riputada ka projektis sisalduva info. Kuid vähemalt jääks paari pildi lisamisega ära terve hulk oletusi ja kahtlusi. Kuni täna hommikul teemaalgataja poolt 08:27 tehtud postituseni eeldasin eelnevat lugedes ise samuti, et vähemalt põrandakütet betoonplaat ei sisalda.

EH.INS. kirjutas: 14 Mai 2025, 08:51 Jah, tõesti - polegi mõtet kommenteerida kui aru ei saa, et pinnasel põrandal soojustus vs plaatvundamendi, mis on kandekonstruktsioon soojustus nõuavad erinevate parameetritega soojustusi.
Mida räägib "netiavarus" või müügimees vms mind isiklikule ei huvita üldse - kas ole ülbe või mis iganes aga pean end siinkohal oluliselt pädevamaks kui eelpool viidatud allikad

PS
Sai siis kunagi käidud ühel nn "plaatvundamendi koolitusel"
Koolitajaks oligi mingi elementmajade tootja inimene (pärast kutseregistrist vaatasin - igasugune pädevus puudub - puudub ka ehitamise pädevus)
Peale hulgimate kommentaaride / märkuste ja pisut utreerides taheti sisuliselt uksest välja visata

Saan aru, et olete targem, kui teised, aga hetkel minu küsimusele see vastust kahjuks ei anna. Saan ka aru, millist plaatvundamendi konstruktsiooni Te silmas peate, aga praegu selline variant ikka haruldus, konstruktsioonilt kindlasti ka kindlam, aga rahakott üle ei käiks, kui praegune läks juba 50 maksma ja igalpool mujal oli sama ehitusega "plaatvundament" kõvasti kallim.
Sellise ehitusega nagu mul, praegu vundamente tehakse, see on fakt. Sellest ikkagi jääbki küsimus, kas need kõik pragunevad nii või on midagi valesti...

Tõsi - on koosnenud oletustest - kuid paljud oletused ongi tõeks osutunud...
Ja küsin ka - mida annab armatuuri läbimõõt, paigutus, samm, plaadi paksus, betooni klass jne teadmata arvutusskeemi???

Vastus antud:

Mida teha:
- mitte midagi peale uue valu (arvutusskeemile vastava armeeringuga ja plaadi paksusega) koos korraliku alusega..

Olen selgelt väljendanud isiklikku (pikaajalise erialase tööga seotud) seisukohta:
Mind ei huvita absoluutselt "et nii on palju tehtud", samuti ei huvita mind tellija rahakott - essu ma kokku keerama ei hakka ja jääb minu poolt tegemata - projekti tellija ei kirjuta mulle ette tehnilisi lahendusi kandekonstruktsioonides - tuleb leida keegi teine...

tier26 kirjutas: 14 Mai 2025, 09:07
Sellise ehitusega nagu mul, praegu vundamente tehakse, see on fakt. Sellest ikkagi jääbki küsimus, kas need kõik pragunevad nii või on midagi valesti...

Midagi on valesti. Seni kuni sa ei anna põhjalikku infot selle kohta mille eest maksnud oled ei tasu siit ka mingit konkreetset tagasisidet loota.

Seni kuni sa ei anna põhjalikku infot selle kohta mille eest maksnud oled

Kusjuures vägagi täpselt formuleeritud märkus...

Repliik:
Mina rääkisin pinnasel põrandast / Hr Piirfeld rääkis kedri põrandast - siin kontekstis räägime samast asjast...

EH.INS. kirjutas: 14 Mai 2025, 08:51 ...
PS
Sai siis kunagi käidud ühel nn "plaatvundamendi koolitusel"
Koolitajaks oligi mingi elementmajade tootja inimene (pärast kutseregistrist vaatasin - igasugune pädevus puudub - puudub ka ehitamise pädevus)
Peale hulgimate kommentaaride / märkuste ja pisut utreerides taheti sisuliselt uksest välja visata

Kas tõesti ei ole ametlikku mehhanismi, mis sellised "koolitajad" välistaks?!

Tere. Aga punktijahiks kõlbavad ka need. See on riiklik poliitika Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Konkreetne koolitus punktijahiks ei sobinud - koolitaja pädevus
Sai käidud just eesmärgil viidata jamale
Eriti halb on see, et seda jama antakse edasi ja sealt läheb ratas veerema ja tekib veel rohkem jama
Ning mis ametlik mehhanism see olema peaks - pakutakse koolitusteenust (jah mingid nõuded seal on aga mingit sisulist kontrolli ju pole) ja kui nõudlus (olgu siis kasvõi teadmatusest, oma maja ehitamiseks vms) siis ka pakkumine

EH.INS. kirjutas: 14 Mai 2025, 09:09 Tõsi - on koosnenud oletustest - kuid paljud oletused ongi tõeks osutunud...
...

Kui leppida tõsiasjaga, et maas on betoonplaat, ükskõik, mis nimetusega keegi seda kutsub, siis kirjeldatud praod vist ei ole OK ühelgi juhul?
Kuna Su mitmed oletused on jah tõeseks osutunud, siis kas pakuksid siin ka "õunte pealt", mis kõige tõenäolisemad võimalused pragude tekkepõhjuseks olid? Kuna need tekkisid praktiliselt koheselt, enne kivistumise lõppu, siis omal tuleks mõttesse tehnoloogilised eksimused, nt vale segu koostis, liigne vesi, liiga madal temperatuur.

OT. Tean paisuvat betooni, olen näinud seda ka kasutatavat (nn jootebetoon) ja olen lugenud, et "paisuvat" komponenti lisatakse teinekord "tavalisele" tsemendile, et vähendada mahukahanemist. Sellega seoses tekkis küsimus, et kui komponentide suhted valida nii, et paisumine / kahanemine tuleks summaarselt 0, siis see võiks ju teoreetiliselt mahukahanemisega seotud probleeme aidata vähendada, aga mingi point peab olema, et sellist moodust ei kasutata?

Päris õunte pealt ikka ei pakkunud - teatud kogemus ka...
Üldiselt pädev insener "peale vaadates" võib midagi eeldada - aga mitte kunagi ei esita ta seda eeldust objektiivse infona enne kui on kõik asjaolud välja selgitanud
Tehnoloogiale (sh kasutatava betooni vajalikele parameetritele) olen ka vihjanud

Tihti juhtub, et "lauale" satub tööprojekt (ehitaja poolt) ja sinna juurde kommentaarid a-la: siin on midagi valesti, me seal tegime nii ja saime oluliselt väiksema materjalikogusega hakkama
Standardvastus: kohe ei ütle midagi, pean asja läbi vaatama (ehk rääkima ka tööprojekti inseneriga) - see pole tasuta, see on konsultatsiooniteenus ja siin on ühikuhind kõrgem kui nö tavaprojekteerimisel
Ja ümberprojekteerimine (kui on vajadus ja soov) käib veel oma hinnakirja alusel
Siis vaatad / analüüsid asja ja leiad, et kõik õige (vbl mingid nüansid võiksid teisiti olla aga see pole suurem probleem)
Igaks juhuks võtad ühendust projekti inseneriga, selgitad asja, selgitad, et mulle tundub, et oled mõelnud nii - kas olen õigel teel...
Kui vastuseks on jah, siis vestleme pisut omavahel konkreetsetest asjadest ja ongi kõik
Ehitajale, kes tuli oma murega materjalikulu pärast on vastus lihtne - minu hinnangul kõik õige ja minu käest muud vastust / lahendust ei saa

Paisuv betoon - selle nn omadused on efektiivsed piiratud alal so pindalal / ruumalal
Betoonpõrand seda ei ole
Mahukahanemispragude vältimiseks (mitte täielikult) on teised võtted millele olen ka vihjanud

A23 kirjutas: 14 Mai 2025, 12:35

EH.INS. kirjutas: 14 Mai 2025, 09:09 Tõsi - on koosnenud oletustest - kuid paljud oletused ongi tõeks osutunud...
...

Kui leppida tõsiasjaga, et maas on betoonplaat, ükskõik, mis nimetusega keegi seda kutsub, siis kirjeldatud praod vist ei ole OK ühelgi juhul?
Kuna Su mitmed oletused on jah tõeseks osutunud, siis kas pakuksid siin ka "õunte pealt", mis kõige tõenäolisemad võimalused pragude tekkepõhjuseks olid? Kuna need tekkisid praktiliselt koheselt, enne kivistumise lõppu, siis omal tuleks mõttesse tehnoloogilised eksimused, nt vale segu koostis, liigne vesi, liiga madal temperatuur.

OT. Tean paisuvat betooni, olen näinud seda ka kasutatavat (nn jootebetoon) ja olen lugenud, et "paisuvat" komponenti lisatakse teinekord "tavalisele" tsemendile, et vähendada mahukahanemist. Sellega seoses tekkis küsimus, et kui komponentide suhted valida nii, et paisumine / kahanemine tuleks summaarselt 0, siis see võiks ju teoreetiliselt mahukahanemisega seotud probleeme aidata vähendada, aga mingi point peab olema, et sellist moodust ei kasutata?

Nagu varem kirjutasin, siis kasutati c25/30 betooni HE 75-50 fiibriga. Lisaks dynamon SX-29 plastifikaatorit ja külmalisandit. Justkui peaks kõik õige olema. Valu sattus just heale päevale ka, miinust oli öösel vähe, kui üldse.

Kohe kindlasti pole kõik õige - betooni klass nendes tingimustes min C30/37
Plastifikaator ja külmalisand ei ütle midagi...(eriti kui veel vahekorrad ka näitamata)
Mis midagi ütleb (täpsemalt ütleb kõik) on keskkonnaklass - tõin ka näite: XC3 + XF2
Inseneerias pole sellist asja nagu "justkui"

PS
Sulle on siin erinevat infot ja erinevatelt kommenteerijatelt rohkem kui rubla eest
Mida Sa sellega peale hakkad on juba Sinu enda otsus

Kirjutan siia "illustratsiooniks" hiljutise kogemuse.
Sai eelmise aasta suvel laotud vaheseinad kahele eramule. Mõlemas neis valati põrandad enam vähem ühel ajal, kevadel. Pindalad ca 150m². Pikkused, laiused ligikaudu samad. Deformatsioonivuuke ei tehtud ei ühes ega teises.
Ühe maja põrandas ei olnud ühtegi silmaga nähtavat pragu. Seevastu teise maja põrand oli nagu ämbliku võrk. Enamik pragusid 2...3mm kohati laiusega. Praguline põrand oli peale valamist kahe kuu vältel kaetud kilega. Mitte pragulise põranda osas kilega katmise osas infot ei oma.
Mõlemal juhul oli tegu r/b pinnasel põrandatega.

Rääkides plaatvundamendist, plaatvundament on minu jaoks mistahes plaat (ribidega või ilma), mis on plaatvundamendiks (õigesti) projekteeritud. Ka 100 mm paksune plaat võib sobida edukalt plaatvundamendiks. Näiteks koerakuudile või väiksemale, kergemale kuurile. Iga vundament, olgu see plaat- , lint-, post jne -vundament tuleb konstruktori poolt konstrueerida vastavalt aluse tugevusele ja sellele mõjuvatele koormustele koos varuteguritega.

Rääkides plaatvundamendist, plaatvundament on minu jaoks mistahes plaat (ribidega või ilma), mis on plaatvundamendiks (õigesti) projekteeritud...

Kes vaidleks selle vastu...
Ja seda ma ju räägingi...
Probleem seisneb selles, et ei eristata põrandat ja vundamenti (aga need on erinevad asjad) ning peetakse põrandat vundamendiks

PS
100mm (mitte koerakuudile) jään siiski skeptiliseks...

100 mm plaatvundamentiks sobiks ka elamule, näiteks kaljupinnasel. Ikkagi oleneb ju ka aluse tugevusest.

vuuk kirjutas: 14 Mai 2025, 14:19 100 mm plaatvundamentiks sobiks ka elamule, näiteks kaljupinnasel. Ikkagi oleneb ju ka aluse tugevusest.

Mitte ainult aluse tugevusest / on ka teisi parameetreid...

Repliigina Sinu (vuuk) kommentaari kohta ühesugustest majadest...
Insenerina ütlen, et lihtsalt ei saa olla nii, et alusparameetrid on identsed aga tulemused erinevad...