Ehitusfoorum

Küsimus pole kõrvetavas kiirguses vaid maakeeli "soojuse paremas säilimises"

Tere. Soojust kiirgab ikka soojusallikas, mitte foolium. Fooliumiga kokkupuutel soojuskiirgus: 1) osa absorbeerub, millega tõuseb fooliumi temperatuur 2) osa emiteerub, (kõik kehad emiteerivad soojuskiirgust) 3) osa transmiteerub läbi fooliumi 3) osa reflekteerub. Jutt käib praegu fooliumile langeva soojuskiirguse reflekteerumisest siseruumi. Nagu üks kolleeg on maininud ei teki küttekoldest mingit olulist soojuskiirgust läbi puidu et fooliumi pinnal tekiks küttekoldest lähtuva soojuskiirguse reflektsioon. Jah foolium pinnalt võib reflekteeruda puidupinna emissiooni tulemusel reflektsioon. Aga see on täiesti marginaalse tähtsusega ja ei muuda praktilist saunaskäiku karvavõrdki. Seda järjekordet jama (foolium ja kiirgus saunaruumis) on aetud meil aastakümneid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jätame kiirguse kõrvale
Kas Alar Piirfeld väidab, et foolium / ilma fooliumita vahet pole? Füüsikaliselt?

alarpiirfeld kirjutas: 03 Juul 2025, 19:54 3) osa reflekteerub. Jutt käib praegu fooliumile langeva soojuskiirguse reflekteerumisest siseruumi. Nagu üks kolleeg on maininud ei teki küttekoldest mingit olulist soojuskiirgust läbi puidu et fooliumi pinnal tekiks küttekoldest lähtuva soojuskiirguse reflektsioon. Jah foolium pinnalt võib reflekteeruda puidupinna emissiooni tulemusel reflektsioon.

Eesti keeles on olemas sõnad peegelduma ja peegeldumine. Kas reflekteeruma ja reflektsioon tähendavad midagi muud, et te neid (eesti sõnu) ei kasuta?

alarpiirfeld kirjutas: 03 Juul 2025, 19:54 Aga see on täiesti marginaalse tähtsusega ja ei muuda praktilist saunaskäiku karvavõrdki. Seda järjekordet jama (foolium ja kiirgus saunaruumis) on aetud meil aastakümneid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olen kasutanud pikemat aega vaheldumisi nii massiivpuidust kui ka foolium+laudis seintega leiliruume, väidan, et tunne on nendes selgelt erinev. Moodsas laudisega leiliruumis on mul alati raskem olla kui massiivse seinaga ruumis. Minu arvates põhjus selles, et massiivne sein ei lähe kaugeltki nii kuumaks kui õhuke laudis.

Ma olen aru saanud, et selleks foolium sinna pannaksegi, et saun soojem oleks

Foolium pannakse leiliruumi aurutõkkeks. Igasugu kiled ja muud materjalid ei ole piisavalt kuumakindlad. Foolium iseenesest ei saa sauna kuidagi soojemaks teha.

väidan, et tunne on nendes selgelt erinev

see on sinu subjektiivne arvamus. Füüsikaseaduste kohaselt ei ole fooliumil sellega midagi pistmist.

Massivsed puidust seinad on jahedamad ja see teeb ka leiliruumis olemise tunde teistsuguseks. Ma mäletan veel aegu, kui saun oli palkidest, kerises oli tonn kive ja leili visati kapaga. Leil oli tõesti võibolla mahedam, kuid mitte fooliumi puudumise pärast.

Mul on ka laudise taga foolium ja ma ei tunne kuskil mingit seinast tulevat kuumust.

Issand halasta, ei räägita soojemaks tegemisest või kuuma tundmisest...

Tere. Subjektiivne arvamus: puit ilma fooliumita vs puit fooliumiga praktilist vahet saunataja jaoks pole (ei räägi teoreetilisest füüsikast, kus ilmselt vahe on nii mõõdetav kui ka arvutatav, mida siis fooliumi kiirgususku inimesed rakendavad oma arvamuse kinnituseks).
Voodri üleskütmiseks 80C piisab ehk 1h, aga massiivpuidu kütmiseks 80C peale kulub 48h. Ehk piirded on erinevate temperatuuridega (v.a. L-Eesti maasaunad, kus tehaksegi sauna 2 päeva). See on üks erinevus. Teine erinevus võib tekkida ka ventilatsioonist, kus läbi palgivahede tõmbab õhku ikka hoogsalt peale, läbi fooliumi on see pealetulek 0. Kolmas erinevus on siis reflektsioon puidu pinnalt. Kui laudis on 80C ja palgi pind on 40C, siis seda erinevat kiirgusreflektsiooni võib isegi tunnetada.
EKI sõnavaras on reflektsioon täiest olemas. Kui me siinses diskussioonis räägime insenerikeelt, siis insenerid saavad aru. Tädi Maalile peab jah ümber seletama tema maailma sõnadega. Kas just peegeldamine on tema jaoks õige termin (seondub tädi Maalile tema seinal rippuva peegliga) ei oska öelda.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 04 Juul 2025, 07:10 ... reflektsioon puidu pinnalt. Kui laudis on 80C ja palgi pind on 40C, siis seda erinevat kiirgusreflektsiooni võib isegi tunnetada.
EKI sõnavaras on reflektsioon täiest olemas. Kui me siinses diskussioonis räägime insenerikeelt, siis insenerid saavad aru. Tädi Maalile peab jah ümber seletama tema maailma sõnadega. Kas just peegeldamine on tema jaoks õige termin (seondub tädi Maalile tema seinal rippuva peegliga) ei oska öelda.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas ehitusterminoloogias on nii korrektne? Ise jääks puhtalt soojuskiirguse (või emiteerimise, mis juba varasemalt kõlas) juurde. Või siis on mõeldudki, et kuumem puidu pind sh ka peegeldab pealelangevat soojuskiirgust suhteliselt rohkem võrreldes jahedamaga??

Sauna teemat ei jaga aga selle fooliumi kohta arvaks, kuidas see peegeldamise jutt on parimal juhul pooltõde..
Peegeldada saaks ehk otseselt soojuskiirguse osa, mis levib infrapunakiirgusena ehk füüsikaliselt käitumiselt võrreldav valgusega - levib takistuseni. Kui "takistuseks" peegeldav foolium, siis peegeldab sealt tagasi, kui enne fooliumit on näiteks sauna laudis, olgu laes või seinas, on fooliumi peegeldumine oluliselt pärsitud, ütleks isegi olematu, peegeldumine toimuks laudise pinnalt.
Ja nagu "valguse" puhul ikka, toimib see kõik otsekiirgusena, ehk kerise pinnalt otse "sihtmärgini", kui vahel jäävad mida iganes inimese keha, lavalauad, viht vm - kiirgus seal katkeb ja peegeldub või neeldub lähimal pinnal.
Pigem see foolium seal laudise taga on niiskustõkke rollis ja see peegeldamine on rohkem turundusjutt või linnalegend.

Arvatavalt saunas kannab kuumust edasi õhk, kuna õhk ise on kehv soojusjuht, saab õhu soojusjuhtivust parendada õhuniiskuse tõstmisega - selle tarbeks visatakse kuumale kerisele vett, kus vesi aurustub, seguneb õhuga ja aurustunud-veepiisad kannavad kuumust edasi, ja leili visates tunneme seda oma nahapinnal hästi.
See soojusest tiine õhk satub leiliruumis igale poole, lae alla rohkem ja ka sisevoodrile, ja ka laua taha fooliumile.
Aga kuumaauru peale foolium pigem ei "kiirga", sest seal aurus napib seda valgusena käituvat infrapunakiirgust.

Pakuks, et see foolium seal soojustuse katteks on juba algselt niiskustõkke eesmärgil, et hoida ära kõrge niiskuskoormusega ruumides niiskuse sattumine soojustuse sisse rikkuma soojustuse toimivust.
Miks just foolium aga mitte mingi polümeer, sünteetika või paber. Fooliumil võib olla mitmeid eeliseid, talub hästi temperatuurikõikumisi, erinevalt plastidest-sünteetikast ei eralda õhku osiseid olgu ebameeldiva lõhnaga või mürgiselt, foolium ei mädane, seda ei söö bakter ega seen, mis võiks paberibaasil tõkete puhul probleemiks.
Ja kui fooliumile saab veel külge pookida peegeldumise jutukese ja varjestab kurjad signaalid keegi ei pääse saunaliste aju mõjutama - win-win-win materjal ju

Eks foolium teoreetiliselt peegeldab küll ka laudise taga osa soojuskiirgusest tagasi laudise tagumisele küljele ja vähendb sellega laudise pealispinna "jahtumist" mingil määral. Iseasi, kas kas selle mõju üldises "potis" on mingi % või vähem.
Olen ka nii aru saanud, et fooliumi peamine eesmärk on aurutõkkena toimimine.

netmaster kirjutas: 03 Juul 2025, 23:24

väidan, et tunne on nendes selgelt erinev

see on sinu subjektiivne arvamus. Füüsikaseaduste kohaselt ei ole fooliumil sellega midagi pistmist.

Massivsed puidust seinad on jahedamad ja see teeb ka leiliruumis olemise tunde teistsuguseks. Ma mäletan veel aegu, kui saun oli palkidest, kerises oli tonn kive ja leili visati kapaga. Leil oli tõesti võibolla mahedam, kuid mitte fooliumi puudumise pärast.

Leia oma funktsionaalne lugemisoskus üles. Ma kirjutasin "kuumus e. seina temperatuur ... massiivpuit vs õhuke laudis". See, et sina ei tunne, on sinu subjektiivne arvamus. Ja värske võrdleva kogemuse puudumine.

Panen siia närimiseks ühe valmis ja väga hästi toimiva leiliruumi pildi, kus puudub foolium ja seinalaudis ning kõik kes esimest korda näevad küsivad, et: "miks saun valmis ei ole?". See on minu projekteeritud ja ehitatud "3 ühes" infrapuna-, auru- ja leilisaun kus saab distantspuldist seada soovitavat temperatuuri ja õhuniiskust ning ühe saunatamisega saab järjest kõiki režiime proovida.
+80C leilitemperatuuri saavutab 1/3 tunniga, tarvitades selleks ca 3kWh elektrit.
Lava on ühe liigutusega seinale volditav, et oleks alt kergem koristada.