Ehitusfoorum

Kas sisendkaabli ees on mingi kaitselüliti? Millise väärtusega? Ise kalkuleerisin, et peaks olema 32 A kandis ja sisendkaabel vähemalt 6 mm2. Pealülitit N ei peaks läbima.

Volt kirjutas: 01 Aug 2025, 15:01 Miks peaks mõni elektrik, kellelt sa töö ära võtad, sind õpetama?

Ma vist ei jõuaks neid maalreid, elektrikuid, üldehitajaid, autoremondilukseppi, tislereid, pottseppi, sisekujundajaid jms kokku lugeda, kellel ma "töö olen ära võtnud". Antagu andeks kui keegi veel nimetata jäi. Ja häbematu nagu ma olen julgen vahest veel foorumis ka nõu küsimas käia.

madis64 kirjutas: 02 Aug 2025, 16:31

Vko kirjutas: 02 Aug 2025, 11:57 Ilmselt see audit pole korteritele kohustulik? Samuti kindlustus pole kohustuslik.

Korteriühistus kehtestatud majandamiskord määratleb, mis on korterite omanikule kohustuslik, mis mitte - kõrvalt ei ole võimalik seda öelda.

Kindlustus ei ole sinule kohustuslik, kuid kui naaber omab kindlustust, siis tema kindlustusfirma lendab kahjujuhtumi puhul sulle kraesse nii et suled sul lendavad.

Sa pead vist silmas kodukorda? Kodukord puudutab rangelt ühisomandi valitsemist ja kellegi korteri sisemusse ei puutu. Kui ka mõni eesrindlik korteriühistu midagi sellist oma kodukorda sisse kirjutab, on see seaduse mõistes kehtetu. Minu teada enamus ühistutel polegi kodukorda.
Elektripaigaldise audit puudutab kortermaja üldelektrit, sinu korterisse keegi sisse ei astu - nähtud ja tehtud.

elektron kirjutas: 02 Aug 2025, 20:59

Volt kirjutas: 01 Aug 2025, 15:01 Miks peaks mõni elektrik, kellelt sa töö ära võtad, sind õpetama?

Ma vist ei jõuaks neid maalreid, elektrikuid, üldehitajaid, autoremondilukseppi, tislereid, pottseppi, sisekujundajaid jms kokku lugeda, kellel ma "töö olen ära võtnud". Antagu andeks kui keegi veel nimetata jäi. Ja häbematu nagu ma olen julgen vahest veel foorumis ka nõu küsimas käia.

Ära klähvi! Kui sa oma seina plätserdad või tooli asukohta välja mõtled, ei juhtu sellest midagi. Kui näpid elektrit, siis on see otsene oht. Tramaivõi, iga kinumees on elektrik! Sa kloun ei kujuta ette, millist si**a ma olen pidanud parandama, mida kõik "töö äravõtjad" on oma tarkusega leiutanud.

Volt kirjutas: 02 Aug 2025, 22:52

elektron kirjutas: 02 Aug 2025, 20:59

Volt kirjutas: 01 Aug 2025, 15:01 Miks peaks mõni elektrik, kellelt sa töö ära võtad, sind õpetama?

Ma vist ei jõuaks neid maalreid, elektrikuid, üldehitajaid, autoremondilukseppi, tislereid, pottseppi, sisekujundajaid jms kokku lugeda, kellel ma "töö olen ära võtnud". Antagu andeks kui keegi veel nimetata jäi. Ja häbematu nagu ma olen julgen vahest veel foorumis ka nõu küsimas käia.

Ära klähvi! Kui sa oma seina plätserdad või tooli asukohta välja mõtled, ei juhtu sellest midagi. Kui näpid elektrit, siis on see otsene oht. Tramaivõi, iga kinumees on elektrik! Sa kloun ei kujuta ette, millist si**a ma olen pidanud parandama, mida kõik "töö äravõtjad" on oma tarkusega leiutanud.

Minu ja sinu vahe seisneb selles, et mina ei nimeta kedagi tausta teadmata klouniks. Oled vist jube uhke enda üle

Volt kirjutas: 02 Aug 2025, 22:52 Ära klähvi! Kui sa oma seina plätserdad või tooli asukohta välja mõtled, ei juhtu sellest midagi. Kui näpid elektrit, siis on see otsene oht. Tramaivõi, iga kinumees on elektrik! Sa kloun ei kujuta ette, millist si**a ma olen pidanud parandama, mida kõik "töö äravõtjad" on oma tarkusega leiutanud.

Pole paberitega elektrikel vaja ka väga suurustada. Olen ka üle teinud selliseid töid, mille juures kahe käega peast kinni hoida võid. Ja sellistele paigaldistele on isegi kasutusluba antud. Kuskil on vist isegi fotod alles. Ja mitte ainult elektrikud. Lihtsalt ei suvatseta mõelda, kuidas asjad töötavad.

eerik2 kirjutas: 03 Aug 2025, 15:34

Volt kirjutas: 02 Aug 2025, 22:52 Ära klähvi! Kui sa oma seina plätserdad või tooli asukohta välja mõtled, ei juhtu sellest midagi. Kui näpid elektrit, siis on see otsene oht. Tramaivõi, iga kinumees on elektrik! Sa kloun ei kujuta ette, millist si**a ma olen pidanud parandama, mida kõik "töö äravõtjad" on oma tarkusega leiutanud.

Pole paberitega elektrikel vaja ka väga suurustada. Olen ka üle teinud selliseid töid, mille juures kahe käega peast kinni hoida võid. Ja sellistele paigaldistele on isegi kasutusluba antud. Kuskil on vist isegi fotod alles. Ja mitte ainult elektrikud. Lihtsalt ei suvatseta mõelda, kuidas asjad töötavad.

Täpselt minu mõte. Ümber pole tegema kippunud, kuid kukalt sügama võtab küll kui ametlik elektrik paigaldab oma isiklikku saunamajja jaotuskilbi kuhu on juhtmed sisse veetud pealtpoolt ilma igasuguste üleminekute-hülssideta. Kilp on ülevalt avatud, sest augud juhtmete tarbeks on sisse lõigatud ja siis tullakse minu juurde selle jutuga, et kilbi peale võiks veel boileri ka paigaldada. Kilbi ehitamise "nali" jäi silma hiljem, kui mingil x põhjusel kilbi uks lahti oli kuid omanik objektilt juba kadunud. Seepärast ei saanud oma uudishimu rahuldada ning uurida, kas see on sobilik lahendus. Kuidas kilp ja elektripaigaldis lõpuks seadustatakse see jääb juba saunamehe enda lahendada. Vähemasti boileri osas suutsin inimesele mõistuse pähe panna, see liigutati teise seina ning kilbist allapoole. Mina olen omast arust loll nagu vana saabas. Ka santehniliste tööde koha pealt, kuid lohutan ennast sellega, et taandarengu ruumi on mul veel küllaga, vaadates seda mida spetsialistid korda saadavad.

Teemaalgatajale küsimused. Peakaitsme suurus - sellest selgub, kas saad kilbi sisesteks juhtmeteks kasutada 2,5mm2. Sisenev kaabel?? joonistatud on 2 soont
Vea oma korterisse ühistu kilbist 3g6 kaabel ja ühenda(lase ühendada kui plommi all on) KORO ots püstaku PEN ühenduse külge. Boilerid ja köögitehnika korpused tuleb siiski maapotentsiaalile ühendada. kunagi tehakse ka püstakute kilbid ümber kui kindlustus (koduseadmete oma kasvõi) ühistule vajalik on.
Ehituse aegseid norme Brežnevi ajast pole vaja ülistada. Tolle aegsetes majades oli keskküte või gaasiküte ja gaasipliidid. Lisades kotrerisse remondi käigus uued maandamist vajavad tarvitid tuleb ka need maandada.
Pakkudes oma rikkis maandamata boilerist naabrile veetorustiku kaudu pinget võib muidu normaalne naaber ägestuda ja ....

Trepikojas 80A kaitse ning igale korterile pandud 20A peakaitse.
Kui vaatan elektrilevist siis seal kirjas et Peakaitsme jagatud osa: 2.22A; Liitumispunkti faas ja pinge: 3X380V

Oot, kas tuleb korterisse 3faasi või 1? Kui 1 , siis selle 20 A veits nadi “jälle”. 1F 20A saad kasutada korraga kusagil 6kW, nüüd hakka arvatama kas ja milliseid sedamed sul korraga ‘voolu’ tahavad. Ainuüksi pliit võib tarbida juba selle koguse kui peaks tahtma keeta/vaaritada. Boiler, pump, triikraud, 1000W stereo , jne….,

Valgustuse ette pista C2 kuni C6 näiteks. Õige oleks siseneva liini ees kaitselüliti vahetada 32 A vastu nagu ennist kirjutasin. Kui lühisvoolu välja ei anna, siis B32. Kui annab, siis C32 või koguni D32, et alanevate rakendumisel oleks lootus, et ei lülitu välja. Alanevad PP-d B16. Pliidi, boileri ja SP ette vastavalt seadme spetsile B karakteristikuga.

Mis 32A, omanik kirjutas ju igal korteril 20A ?!

Palun õpi aru saama väljendist:"Õige oleks siseneva liini ees kaitselüliti vahetada 32 A vastu".

Ok, saan sellest väljendist ilusti aru. Lihtsalt milleks toppida sinna 32A kui trepikojast antakse sulle nagunii ainult 20A, selles minu point. Kui mõeldi seda et tuleviku tarbeks, siis jahh……

See käiski trepikojas asuva kilbi kohta. Tegu on ju 1-f paigaldisega, see 32 A antud juhul oleks nagu 3x10 või 3x13 A 3-f paigaldis, kuid palju parem, sest saab osalise selektiivsuse. Antud lüliti on vaid tehniline seade, arveldus käib maja PK 3x80 A alusel. Selles mõttes ma hästi ei taba, miks kägistatakse seal 20 A kaitselülititega. Võimalik, et korteri sisendliini tõttu (näiteks väidetud 2,5 mm2). Samas praegu planeeritakse renoveerimist, siis võiks ka sisendliini vahetada. Kui tahta tipukoormust piirata, tuleks igas korteris nõuda näiteks pliidi lülitamisel boileri toite katkestust prioriteedireleega.

kunn24 kirjutas: 05 Aug 2025, 13:40Valgustuse ette pista C2 kuni C6 näiteks. Õige oleks siseneva liini ees lüliti vahetada 32 A vastu

Mul on omakorda küsimus, mida halba teeb 40 A nimivooluga LÜLITI (mitte kaitselüliti) pealüliti ja kaitselahutuse rollis? Ja millist praktilist kasu annavad C2 ja C6 LIINIKAITSE rollis C10 asemel, kui liinid on 1,5 mm²?

kunn24 kirjutas: 05 Aug 2025, 14:00arveldus käib maja PK 3x80 A alusel. Selles mõttes ma hästi ei taba, miks kägistatakse seal 20 A lülititega

Võiks ometi aru saada, et 3x80 A on kortermaja peakaitse ja 1x20 A on korterite peakaitsed, mitte lülitid.

Selektiivsust ma mainisin ja selle saavutamine on normdokude kohane. Seega, kui vaja pole selle liini ees 10 A, ei ole mõtet sellist kasutada (standard kohustust ei tekita), vaid soovitav valida väiksem. Samas, kui selle vastu eksid, pead hakkama nõrkemiseni põhjendama, miks vaid lähtud liini kaitsmisest. See tähendab, et seletamise koormis läheb sulle üle ja ei saa tulla jalaga uksi paugutama jauramisega, miks LIINIkaitse on väiksem, kui sulle meeldib. Näiteks https://www.google.com/url?sa=t&source= ... 4bzI1gPNQ0 ja viide standardile lk 3 (60947-1 ja ka 60947-2). Kui auditi juhendeid vaatad, siis kontrolli 1-ks osaks on ka:

kaitse- ja seireseadmete valik, sätted, selektiivsus
ja koordinatsioon (-5-53 jaotis 536);

Mul pigem on sulle küsimus, kust oled võtnud, et kaitselülitid täidavad vaid liinikaitse rolli selliste liinide puhul, kus grupi koormus on teada? Lisaks, kui on palju kaableid kimbus, siis tuleb hakata rakendama lubatud voolu parandustegureid, mis võib küündida kuni 0,5-ni ja siis su 10 A liinikaitse jutt samuti ei pruugi pädeda ka 1,5 mm2 kaablite puhul. Samuti võib pika liini puhul mitte olla täidetud tingimus Zm ≤ 2/3 * U0 /Ia.
20 A lüliti puhul ekstra sinu jaoks- parandasin ära ja on liini kaitseLÜLITI ehk lülitusaparaadi 1 variante. Kellele miks on vaja korterite peakaitseid ja justnimelt 20 A, jääb mulle arusaamatuks. ELV nende puhul asjasse ei puutu. Kui tahad olla üdini formaalne, eks siis projekteeri sinna jagatud PK suurus ehk 3x2 A.

kunn24 kirjutas: 05 Aug 2025, 20:51 Selektiivsust ma mainisin ja selle saavutamine on normdokude kohane ... pead hakkama nõrkemiseni põhjendama, miks vaid lähtud liini kaitsmisest ... kust oled võtnud, et kaitselülitid täidavad vaid liinikaitse rolli selliste liinide puhul, kus grupi koormus on teada ... miks on vaja korterite peakaitseid ja justnimelt 20 A ... projekteeri sinna jagatud PK suurus ehk 3x2 A

1. Esialgu ei ole korterite kilpides gruppide ja peakaitse selektiivsuse tagamine kohustuslik ja seda ei saa ka tavaliste liinikaitselülititega (D, C, B) tagada. Sinu viidatud ABB materjal käib selektiivsete- kompakt- ja reguleeritavate (Tmax) kaitselülitite kohta.
2. Mitte midagi ei pea rohkem põhjendama ja kust sa võtad, et korterite gruppide koormus on teada?
3. Antud juhul on 1x20 A ilmselt ajalooliselt jäänud ja see on küll vähe.
4. Jagatud peakaitse mõiste on juriidiline ja ampritasu arvutamiseks, mitte reaalne tarbimine.
5. Uute kortermajade peakaitsed ja korterite peakaitsed sõltuvad korterite arvust ja selleks on vastavad juhendid.

1 ja 2 jääme eriarvamusele, ma olen põhjendused pannud ning ei näe vajadust üle korrata. MCB-MCB selektiivsus on viite lk 13. Analoogilised materjalid on ka teistel tootjatel ja on rakendatavad loomulikult vaid nende toodete kohta. ja varieeruvad aparaadi mudelist. Igaks juhuks ABB materjali vastavast kohast pilt: Lisaks soodustab selektiivsuse tagamist madalama nimivooluga kaitseaparaadi lisanduv sisetakistus. 1W rakendusmivõimsuse kriteeriumil nimivoolul näiteks 2 A on see 0,25 Ohm. Kas ta päris see on, pole mõõtnud, kuid eelduslikult on ta arvestatav. Kahjuks aparaatide tootjad seda enamasti spetsi ei pane. Kuigi võiksid. Aga sa mõõda.

kunn24 kirjutas: 05 Aug 2025, 20:51pika liini puhul mitte olla täidetud tingimus Zm ≤ 2/3 * U0 /Ia

2/3 nõue on ainult uute paigaldiste puhul. Ja õigesti projekteeritult ei ole selle saavutamine mingi probleem.

Kortermajas , mille peakaitse on piiripeal (normaalne oleks korterile 1x32A)pole selektiivsusega mõtet pead vaevata , kaitsme sisse lülimiseks ei pea lumehange minema. Pigem hakkab välja lendama LP kaitse ülekoormusest vähemalt pühade puhul siis peab ühistu peakaitset juurde ostma.
1x20 A tarbib pea iga korter hommikuti ,kus töötav rahvas eleb. Õnneks laseb tava kaitselüliti korteri ees end pikalt üle koormata. Tmx elektroonilise vabastiga kui selline on selektiivsuse saavutamiseks LP kaitsmeks või kaitserakenduse saamiseks AJ fiidrikaitsmeks pandud vaid 36 sekundit maksimaalselt.

Võiks ikkagi nii toimida, et (öösel) WC-sse minnes valgustuse sisse lülitamisel hõõglambi läbi põlemisel ei löö välja trepikojas olevat kaitset, vaid toas- kogetud teema. Trepikojas olid kaitsemed nii kõrgel, et ilma redelita või toolita ei teinud seal midagi.

jyrikg kirjutas: 06 Aug 2025, 16:07 Kortermajas , mille peakaitse on piiripeal (normaalne oleks korterile 1x32A)

Ma elasin 30 a tagasi Lasnamäel 9-kordses majas, seal oli korteri peakaitse 1x40 A.

Küülaline kirjutas: 06 Aug 2025, 13:49

kunn24 kirjutas: 05 Aug 2025, 20:51pika liini puhul mitte olla täidetud tingimus Zm ≤ 2/3 * U0 /Ia

2/3 nõue on ainult uute paigaldiste puhul. Ja õigesti projekteeritult ei ole selle saavutamine mingi probleem.

Kas te nüüd projekteerite vanu paigaldisi?!
See tähendab, et kui näiteks valgustusel on juhi lubatud voolu järgi dimensioneeritud kaitselüliti, tuleb vastavalt liine lühendada. Oletame, et liinil on 10x30 W LED-i. Koormuse järgi võiks see liin olla 100- 200 m, mille lõpus lambid ühtlaselt jaotatud, aga sinu "liinikaitse" tõttu vaid 50 m jne. Lühidalt, majanduslikult veidi paha tegevus (siia juurde ka eespool mainitud selektiivsuse mittetagamine, seda küll lühemate liinide puhul). Kui tahta muud parameetrid jätta muutmata, siis uude normi mahtumiseks tuleb kohe vähendada kaitselülitite sätteid või liigvoolu kordsust. Selle juures tuleb tähele panna, et seos kehtib rikkesilmuse näivtakistuse, mitte liinile/ kaitseaparaadile ettenähtud vähima lühisvoolu kohta. Kordaja on ühtepidi 0,667 ja tema pöördväärtus on 1,5, mitte 1,33 (st + 1/3). Viimane viga on mõõteprotokollides suht massiline. Näiteks C10 lüliti, max rikkesilmus 1,53 Ohm ja aparaadi vähim lühisvool 150 A (mitte 133 A). Selle juures on veel targutamise ruumi, kas pingeks võtta 230 V või 0,95*230 V.