Ehitusfoorum

Kas õhuliinid ja maakaablid on ikka võrreldavad hoonesisese paigaldusega. Õhuliinid vist tuule tõttu liikumises, samuti temperatuuride meelevallas, kuskil hoones tuul ei vibreeri kaablit, millele klemmühendus vastu peaks pidama.
Maakaablite puhul samuti, pinnasevibratsioonid, maapinna liikumine külmudes-sulades, lisaks maapõue peidetud liitele keerulisem ligipääs rikke korral kui nt hoone harukarbis, kilbis vm.

Võibolla vedruklemm on mingis mõõtmes isegi parem, nt hoolduse vaatest, kus mu kilpi näppinud elektrik targutas, kuidas kaitseautomaatide kaablit hoidvaid kruvisid tuleb tegulaarselt mingi aja tagant üle pingutada.
Kes kuskil maapõues või posti otsas kruviühendusi hooldab, või miks kaitseautomaadi kruviklemm vajab hooldust aga peidetud kruvi/polt ühendus mitte..

Prill kirjutas: 30 Aug 2025, 14:04 Võibolla vedruklemm on mingis mõõtmes isegi parem, nt hoolduse vaatest, kus mu kilpi näppinud elektrik targutas, kuidas kaitseautomaatide kaablit hoidvaid kruvisid tuleb tegulaarselt mingi aja tagant üle pingutada.
Kes kuskil maapõues või posti otsas kruviühendusi hooldab, või miks kaitseautomaadi kruviklemm vajab hooldust aga peidetud kruvi/polt ühendus mitte..

Alumiiniumi puhul oli küll selline asi kus metall oli nii pehme, et aja jooksul suutis oma kuju sedavõrd palju muuta, et tuligi klemme pingutada. Vase puhul pole ma seda küll kohanud. Aga see pingutamise teema on ka see, et on terve kari tegelasi kes krutivad igasugu ühendusi kinni meetodil mille parim kirjeldus on puruks ja siis pool ringi tagasi. Ja isegi 2,5mm2 vask on paberilehe paksuseks kruvitud. 1,5mm puhul pole sel juhul üldse midagi head loota. Eile näiteks sattusin ühte kadunud faasi taga ajama ja täpselt samamoodi oligi see kaabel tolle ümara punase 3Ph+E+G pesa sees kruviga ribadeks keeratud. Aga üldiselt võib seda paksust kohast peenikesele üleminekut võtta enamvähem lõpetamata lõikena, kus elektrit juhtiv osa on kordades väiksem kui võiks olla. Mõned tootjad on suuremate kaablitega ühenduste puhul teinud kinnituskruvid selliseks mis vajalikul hetkel murduvad. Asja mõte on siis selles, et sa ei saa kruvi nii palju kaablisse pressida, et kaabel kahju saab, enne läheb kruvi katki. See lahendus on ka seepärast mõistlik, et ku sa pole kruvi katki teinud siis saab veel pingutada. Wago puhul ei oska ma küll ette kujutada kuidas sellise tulemuseni jõuda, et kaabel peenikeseks pressida. Aga ma pole muidugi mingi tegija võrreldes nendega kes on nii targad, et on ka iseendast targemad.

Vanasti ühendati vaske ja alumiiniumi massiliselt kokku keerutades....

Vask alumiiniumiga?

Enne kokku keeruamist tinatati vasksoon ära. Kui harukarp kärsahaisu ajas oli aeg ühendus ümber kruttida. Valgustusahelates polnudki probleeme. Häda hakkas kui korterites pistikute liine "euroremondi" ajal ümber ühendati vastavalt kliendi soovile. Neid katkend ühendusi kutsuti mõnel korral kaabliotsiaga leidma.

Saatsin kaua aega tagasi elektrilevile ka pildi ja küsimuse kilbi osas, et kuidas selline lubatud tänasel päeval jne, et kas teeksid hoolet puhastaks jne, et ehk ilusamaks. Vastus lihnte, pole nende oma ja ilmselt vana jäänuk ja voolu ka pole . Ma nüüd pole piisavalt kogemusega, et mida nad öelda nagu tahavad. Et liitumis punkt on selle sama posti otsas, kus kaabel alla siia roostes kilpi tuleb ja majja edasi maaa seest arvestini on koik minu? Et pm laksan seal samast kilbist teise kaabli omale arvesti kõrvalt ja tarbin palju tahan? Et kellegi oma pole? Arvesti ja kaitse plommitud ju nende pooltC kuda siis see junn sobilik olnud üldse. Ja kui see nüüd minu oma, siis ma ei saa sinna ka uut viisakat koos arvestiga enne panna, kui need spetsialistis ju alajaamast voolu välja võtavad??
Et kuningas paremini eristada saaks. Sama pilt saadetud neile päringuga kilbist, mis teema alguses oli. Pilt ja tekst, et kas oleks võimalik see korrastada. Vastus allpool.

Tarbimiskoha Aespa alevik liitumispunkt asub sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastis.
• Pildil edastatud kilp ei kuulu Elektrilevile.
• Tõenäoliselt on tegemist vana ja võrku üleandmata kilbiga, mis jäi üles varasemast ajast. Selliseid roostes kilpe Elektrilevi ei võtnud üle.
• Kilbi korrastamiseks tuleb pöörduda litsentseeritud elektritööde ettevõtte poole.

Palun jutt teha arusaadavaks. Esmajoones palun viia lahku ELV vastus ja Teie nurinad. Ja kus on piiritlus, see on Teil näha, kui logite ELV veebi sisse ja vaatate antud tarbimiskoha infot. Kui aru ei saa, tehke koopia ja kleepige siia.

kunn24 kirjutas: 04 Sept 2025, 20:58 Palun jutt teha arusaadavaks. Esmajoones palun viia lahku ELV vastus ja Teie nurinad. Ja kus on piiritlus, see on Teil näha, kui logite ELV veebi sisse ja vaatate antud tarbimiskoha infot. Kui aru ei saa, tehke koopia ja kleepige siia.

Jah, vaatasin ka elv lehele, seal on märgitud posti otsas tõesti. Nüüd edasi ma küsiks, et kuidas selline lahendus on läbi läinud, kui maja juures arvestile tuleb nende mees plomme panema ja kontrollima, et miks see kapp postile ühendusena alles on jäetud, mitte otse kaabel majani?

remo22 kirjutas: 04 Sept 2025, 21:24

kunn24 kirjutas: 04 Sept 2025, 20:58 Palun jutt teha arusaadavaks.
Esmajoones palun viia lahku ELV vastus ja Teie nurinad.
Ja kus on piiritlus, see on Teil näha, kui logite ELV veebi sisse ja vaatate antud tarbimiskoha infot. Kui aru ei saa, tehke koopia ja kleepige siia.

Jah, vaatasin ka elv lehele, seal on märgitud posti otsas tõesti.
Nüüd edasi ma küsiks, et kuidas selline lahendus on läbi läinud, kui maja juures arvestile tuleb nende mees plomme panema ja kontrollima, et miks see kapp postile ühendusena alles on jäetud, mitte otse kaabel majani?

Kui jutt käib sellest kilbist,

mis on tarbija liinil ja tarbija omandis, siis selle korrastamine ongi tarbija oma mure.

Kui selle pildi lehvitamisega palju võrguettevõtet ärritada, siis võivad nad elektri üldse lahti ühendada, seniks kuni tarbija on oma liiniosa korda teinud.
"Korda tegemine" on lai mõiste ja seda saab teha ka väga suure raha eest.

Kui ise ei mõista, siis on kõige õigem leida spetsialist, kes ämblikuvõrgud karbist välja pühib ja kilbile viisakama välimuse suudab anda ning ukse lukuga sulgeda.

Igasugu asju saab teha vajadusel. Selle segaduse korrastamisega ongi hetkel meile arusaamatu, et kuidas see on üldse läbi läinud. Nende poolne inimene tuleb vaatama süsteemi enne plommimist, kas tema siis ei veendu kogu asja üles ehitusel enne plommi panekut?

Igaüks vastutab oma ala eest. Elektrilevi ei huvita sinu võrgu olukord, ta ei vastuta selle eest. Pead ise peeglisse vaatama kui palk silmas (st. pildil olev olukord)

Veider olukord, pigem nõus Remo küsimusega, et kuidas saab Elektrilevi tulla ja südamerahus ühendada liini voolumõõtjale, veendumata, mis "rott" liin liitumispunkti ja plommitud ühenduse vahel on. Lisaks el ohutusele ja kõigele muule saaks pahatahtlik klient sealt vahepealt elektrit voolumõõtjast mööda tarbida, lüliti ju "ilusti" ühenduste tegemise ajaks pinge väljalülitamiseks ka olemas
(Juhul muidugi, kui sellest rotist kilbist tegelik liin enam üldse läbi läheb)

Samast kilbist tulebki maakaabel suvila edasi. Ja lüliti täitsa toimiv seal vahel ka

Kilbi põhjas tundub PEN-i jätk. See tuleks pärast rämpsu väljaimemist üle vaadata ja korraliku jätkuklemmiga asendada. Seda oleks vaja teha ASAP ja kastis asuv lüliti peab siis olema välja lülitatud. Klemm võiks olla selline https://pood.esvika.ee/kilbidkapidkompo ... cu-2550mm2 ja sellelt tuleb täiendavalt vedada vähemalt 6 mm2 vaskjuhe kilbi korpusele samasse punkti (otstele hülsid peale) või kilbi korpusele mujale (eeldusel, et see ühendus lõpetas oma eksistentsi lahtikeeramisel), siis ühte otsa tuleb pressida kaabliking.

ping kirjutas: 04 Sept 2025, 21:57kuidas selline lahendus on läbi läinud, kui maja juures arvestile tuleb nende mees plomme panema ja kontrollima, et miks see kapp postile ühendusena alles on jäetud, mitte otse kaabel majani

Eks ikka juhtub. Plommija vaatab maja sees olevat kilpi ja ei pruugi selle peale tullagi (kuigi muidugi peaks), et vanast suvilakooperatiivi ajast on selline kilp veel vahel. Olen seal Aespa külas selliseid näinud.

Asi on lihtsalt rahas. Suvila ei tarbi nii palju ,et saaks elektrifirmat tellida seda posti kappi likvideerima. Selliseid on Eestis massiliselt. Isegi masti vahetuse ajal taastatakse eelnev olukord - see kärakas köidetakse uue masti külge. Kuna ka kaabel on kliendi oma siis ELV ei saa töö eest tasuda. Kui tahad sellest lahti saada siis maksad kellegile pingealuse töö , ülemise kaablilõigu vahetamise ja muhvi tegemise eest mastile. Miks peaks kui sealt saab tasuta voolu. Kontrasti saavutamiseks on kõrvale paigaldatud ju EC optikakapp. Ma ei teeks muud kui laseks suruõhuga ämblikud ja lahtise värvi välja.
Kui kolakas väga närvidele käib ja raha on telli juba liitumiskilbi paigaldus mastile. Saad ELV kola elamisest välja ja liitumispunkti klemmid käega katsutavale kõrgusele. Neid saad ise tasuta kaitselahutuslülitist välja lülitada elektritöö ajaks.

See olukord, et liitumispunkti ja plommitud voolumõõtja vahel on kundele kuuluv kaabel, on osades "Elekter ei Levi" piirkondades levinud praktika.
Kui see Soome energiaettevõte siinmail tegutsema hakkas, hakati selliseid ussipesi kiirelt likvideerima.

jyrikg kirjutas: 05 Sept 2025, 16:31 Kui kolakas väga närvidele käib ja raha on telli juba liitumiskilbi paigaldus mastile. Saad ELV kola elamisest välja ja liitumispunkti klemmid käega katsutavale kõrgusele. Neid saad ise tasuta kaitselahutuslülitist välja lülitada elektritöö ajaks.

Tekkisid ka mul teemat lugedes küsimused, et miks on tal liitumispunktiks märgitud 4m kõrgusel asuv ühendus. Meil maal oli enne arvesti majas, kuid mingi 15-20 aastat tagasi paigaldati see väljas oleva posti külge, sest vahetati välja liinid meie maamajani ehk pandi kaabel postide külge. Kui enne tuli juhtmed majja posti otsast, siis nüüd tuleb kõigepealt posti otsast alla arvestisse, sealt uuesti posti otsa ja posti otsas on tehtud ühendus vana kaabliga, mis läks majja. Kus on meie näitel liitumispunkt? Kas posti küljes olevas arvestis kaablite peakaitsme ülemiste kruvide all ja alumistest kruvidest alates on meie hallata? Kas teema algatajal ei oleks mõistlikum misiganes riigifirmal lasta arvesti tõsta õue nagu pakkus tsiteeritud kasutaja jyrikg? Vahest olen kasutanud peakaitsme väljalülitamist ja kui pikemalt vaja midagi teha või ei ole maal, siis kasutanud arvesti küljes olevat musta nuppu.