Ehitusfoorum

vuuk kirjutas: 12 Sept 2025, 11:44 Teisalt, metallile viis mu mõtte ka see, et puitlagi tundub ikka süttivam kui metall ja kivi, soovides kasutada tööruumina, milles mõnikord oleks hea ka näiteks keevitada.
Metall võib käituda ohtlikult suures tulekahjus, aga on mittesüttiv. Puit on aga süttiv, eriti kui on kuiv.

Puittalad tuletõkkevärviga üle teha?

Tulekaitse värvid jah ka olemas. Aga kas see mitte rohkem enese pete või normide, nõuete täitmiseks.
Lendab tulesäde kusagile puidu prakku või laudade vahele. Hakkab vaikselt hõõguma. Ja mõne aja möödudes tuli lahti.
No kui vaadata lae pilti, kas värv tundub sellel usaldusväärne, et säde ikkagi kusagile vahele ei poe.

vuuk kirjutas: 12 Sept 2025, 13:35 Tulekaitse värvid jah ka olemas. Aga kas see mitte rohkem enese pete või normide, nõuete täitmiseks.

Ma ei tea kui oluline on lae hilisem visuaal, kuid müüakse kuumakindlaid kangaid igatsugu laiuses ja pikkuses, kuigi kallid. Soodsama variandi puhul võiks tuletõkke kipsplaadiga lae üle teha. Vist ei ole vajadust karkassigi ehitada.

Keevituse jaoks teed eraldi nurga tuletõkke kpisiga, väljatõmbega

Ei tea kuivõrd tule puhul just süttimist silmas peetakse, rohkem jäänud mulje tulepüsivuse vaatest ehk kaua materjal tuld talub kuni omadused kaotab - sisuliselt võidetakse aega, umbes nagu lukud ja turvauksed, kus ei eksisteerivat murdmatut lukku või läbimatut ust, ent kõik taandub ajalisele faktorile, kas lukk-uks õnnestub murda sekundite, minutitega või tundidega.
Kandekonstruktsioonides metall kaotab tulekahju kuumuses kiiresti oma kandevõime, ehk see mida talad kandma peaks, hakkab varisema. Puittalade puhul eriti jämedama tala puhul märgitakse fenomeni, kus puit kuumuses oma kandevõimet ei kaota ja ka põlemine muutub pikaaegaseks, kus puidu pind võib kergesti leegitseda ja hakkab söestuma ent mingist hetkest söestunud pinnakiht hakkab takistama edasist põlemist puidu sisemusse.
Umbes sama jama kui ahju satub mingi jämedam puunott, peenikesed halud põlevad kõrvalt ära aga see nott ise ei taha kuidagi põleda, või nt jaanilõket tehes võid hommikul avastada ka keset lõket lõpuni põlemata suitsevad tukid - et kuidas kui puit põleb, lõke süüdatud, ideaalsed tingimused ent ikkagi ei suuda lõpuni põleda.

Lisaks tulekahjud ei pea alguse saama kuskile lae- või põrandalaua prakku lennanud sädemest. Praktikas on enamus hoonetest, eluruumidest, garaažist kuni heinaküünini palju süttivamat materjali täis, ehk säde kardinasse-riietesse või kõrvalhoonetes muusse sisustusse on tõenäolisem tule leviku algus/põhjus ja hoone materjalide asi on ainult tulele vastavalt valitud materjaliklassile ja meetmetele teatud aja vastu pidada.
Miski hiljutise uudise järgi kodumasinatest külmik olevat endiselt enim tulekahjusid põhjustav seade elamises.
Loodan, et te sellist riskikohta oma elamistes eiranud ei ole ja ennetavalt ohu eemaldanud..

100 aastat ei põlenud ja homme süttib nagu võluväel...

Pane okaspuust uus tala vahele ja elu läheb edasi. Kui teine korrus vaja kasutusse võtta siis mõtle midagi uut välja.

tabarabarap kirjutas: 13 Sept 2025, 12:38 100 aastat ei põlenud ja homme süttib nagu võluväel...

Noh, 100 aasta jooksul ei tekkinud mõtet seal keevitada kah, aga näedsa, nüüd tuli idee vahest keevitada ja sellisel juhul võiks mõningad tuleohutuse abinõud igaks juhuks ju ette võtta. Muidu hakka pärast uut aita ehitama.

Kõige parem abinõu: pühi põrandalt ja nurkadest rämps kokku ja vii liigne kola minema nii, et ruumist tekib ülevaade.

2mm paksune metall on paras plekk ju. Või olen ma millestki valesti aru saanud.

Mitte 2 mm.
Hetkel on kaalumisel Ruukki LP-C250 / 3,0 mm, mille hinnaks koos km-ga 18 eur/m.
Arvutasin olemas olevate lähteandmete ja ette antud tingimuste põhjal Ruukki PurCalc-ga.
Ühtlasi konsulteerisin Ruukki inseneriga.
Võttes koormuseks 2kN/m², sammuga 1000 m, L/200 ehk D = 30mm / 85%.
Eks muidugi tuleb arvesse võtta, et sellise suhteliselt kerge vahelae puhul vetrub lagi tervikuna peal käies rohkem kui massiivse lahenduse korral. Aga kuna ei ole eluruum vaid harva käidav panipaik, siis vetrumist ei pea omanik oluliseks.

Nojah, miks mitte. Aga mis sinna peale/vahele tuleb? Kuidagi peab külgsuunas ülemise serva ära fikseerima.

Vetrumist saab vähemaks kui talad omavahel ära ühendada risti talastiku vms skeemiga. Siis ühe tala peale astudes jaotub koormus mitme tala vahel ära.

Peale taladega ristisuunas Ruukki kandev profiilplekk T 45-30L-905 / 0,7 mm.
Kruvidega plekid talade külge.

Soovitan tähelepanu pöörata ka lubatud kergtalade kinnitusviisile.

Sellised kergtalad kuuluvad ristlõikeklassi 4.
Kui ei tea mida see tähendab siis pole ise mõtet ristlõiked "välja mõelda".

EH.INS. kirjutas: 17 Sept 2025, 10:24 Sellised kergtalad kuuluvad ristlõikeklassi 4.
Kui ei tea mida see tähendab siis pole ise mõtet ristlõiked "välja mõelda".

Mis selle kommentaariga mõeldud on?
Kes on ristlõikeid välja mõelnud?
Kas eeldad, et Ruukki insener ja arvutusprogramm ei tea, et nende kergtala ristlõikeklass on 4?

vuuk kirjutas: 15 Sept 2025, 02:25 Arvutasin olemas olevate lähteandmete ja ette antud tingimuste põhjal Ruukki PurCalc-ga.
Ühtlasi konsulteerisin Ruukki inseneriga.

Kas ma seda väitsin???
Ma lihtsalt viitan, et 4 ristlõikeklass käitub hoopis teisiti
Ise programmiga võib küll puusse panna
Ruukki insener ei pane
On üks eeldus - tal on teada kõik tingimused
Seda kergtala ei saa arvutada teadmata toetingimusi / nõtkepikkusi ja kiivetingimusi

vuuk kirjutas: 15 Sept 2025, 12:43 Peale taladega ristisuunas Ruukki kandev profiilplekk T 45-30L-905 / 0,7 mm.
Kruvidega plekid talade külge.

Kui nagunii kandev profiilplekk tuleb, miks siis mitte ainult selle peale minnagi, kandeprofiili on ju ka 8 m sildele saadaval?

A23 kirjutas: 17 Sept 2025, 12:23

vuuk kirjutas: 15 Sept 2025, 12:43 Peale taladega ristisuunas Ruukki kandev profiilplekk T 45-30L-905 / 0,7 mm.
Kruvidega plekid talade külge.

Kui nagunii kandev profiilplekk tuleb, miks siis mitte ainult selle peale minnagi, kandeprofiili on ju ka 8 m sildele saadaval?

See teeks ettevõtmise oluliselt keerulisemaks.
Korrektse toepinna saavutamine terves ulatuses, paigalduseks vaja ilmselt kogu katusekonstruktsioon eemaldada, muidu ei saa seda paika jmt.

Ega midagi - eks proovisin ka ise arvutada
2 kN/m2 on arvestatud kasuskoormuseks
Lae omakaaluks arvestasin 0,8 kN/m2
Ei tule välja vuugi viidatud profiil ja sammuga 1100

Mis "tulest" siin jutt on?
Siin puuduvad igasugused "tulenõuded"
Kui rääkida mis oleks oleks tulele vastupidavam "kokkukukkumise" suhtes siis - puit
Tuleb ikka arvestada, et tulekahjus on avariikoormused ja ka puidu tugevus midagi muud
Keskkonnaklass terasel - peaks olema min C3
Ja saab ka - tuleb lihtsalt vastavalt värvida

Ise terasega ei mässaks - sõlmi keerukas teostada (päris nii ikka ei saa nagu siin viidatud)
Sõrmjätkatud tavapuit või liimpuit (et pikkust saada) ja kahele poole sarikat - ristlõige vastavalt vajadusele (arvutustele)

Pikkust saab metsast. Normaalsed saeveskid lasevad vabalt 8 m pikkust läbi.

kunn24 kirjutas: 27 Sept 2025, 20:50 Pikkust saab metsast. Normaalsed saeveskid lasevad vabalt 8 m pikkust läbi.

Jah - kui on võtta...
Eks siis arvestame ka tugevuklassi max C18

Tänan kõiki kaasa mõtlejaid!
No nii - materjal jõudis täna kohale, kusjuures täpselt dokumentides kokku lepitud ajal.
Tegin huvi pärast ära ka katsed.
Kõigepealt vaatasin, kas saan üksi hakkama selle 80 kg kaaluva terasest C-250 3 mm paksuse tala kohale paigaldamisega.
Ma ei ole oma ligi 70 aasta vanuse juures kaugeltki mitte jõumees. Kuid ma üritasin kasutada pigem nutti ja olemasolevaid abivahendeid.
Tala kohale saamine võis mul võtta ligi 15 minutit.
Kõigepealt panin oma uudishimu huvi rahuldamiseks tala oma kohale lapiti asendisse (sille 7,35 m ja tala pikkus 7,8 m).
Silma järgi vaadatuna vajus tala oma raskusega lapiti olles looka mõned sentimeetrid.
Edasi venitasin tala serviti oma õigesse asendisse toetuma vastu varem oma kohtadele betoonvöödele ankurdatud kinnitusnurkasid ja toestasin tala külili kukkumise vältimiseks keskelt ajutiselt puitlaua ning kruvide abil. Tala otsad veel kinnitamata, proovisin talale avaldada jõudu keskelt oma keharaskusega. Igatahes minu silm tala vajumist ei tuvastanud isegi mitte 1 mm. Ehk, et niipalju sain tänase testiga selgeks, et minu keha raskus on sellele talale tühine.
Aga homme vaatan, mis edasi. Kavatsen hakata paigaldama ja kinnitama.

vuuk kirjutas: 03 Okt 2025, 23:23 Tala otsad veel kinnitamata, proovisin talale avaldada jõudu keskelt oma keharaskusega.
Igatahes minu silm tala vajumist ei tuvastanud isegi mitte 1 mm.
Ehk, et niipalju sain tänase testiga selgeks, et minu keha raskus on sellele talale tühine. ...

See siis staatilise koormusega aga kuidas on lood võnkumisega?

Subjektiivseks hindamiseks, talal seistes tõused varvastele ja langetad ennast järsult kontstele.
Kuidas siis on järelvõnkumist ja selle sumbumist tunda, võrreldes puit- või betoonlaega?
Kas võib kõndimisel tunda olla?

(Tean ühte paarismaja, mille vahelagi on terastaladel ja kui ühe naabri kass jookseb, siis teine naaber kuuleb seda, sest heli levib mööda talasid ühe naabri toast teise naabri tuppa.)

(Tean ühte paarismaja, mille vahelagi on terastaladel ja kui ühe naabri kass jookseb, siis teine naaber kuuleb seda, sest heli levib mööda talasid ühe naabri toast teise naabri tuppa.)

Pole kuidagi terastala probleem

EH.INS. kirjutas: 04 Okt 2025, 12:40

(Tean ühte paarismaja, mille vahelagi on terastaladel ja kui ühe naabri kass jookseb, siis teine naaber kuuleb seda, sest heli levib mööda talasid ühe naabri toast teise naabri tuppa.)

Pole kuidagi terastala probleem

Kui "müügiks(?) tehtud" paarismaja projekti kohaselt jooksevad vahelae talad katkematult ühest elamisest teise, siis on ikka küll, sest heli levib mööda metalli paremini kui puud või õhku.
Heli ei levinud mitte ainult põrandalt- põrandale vaid ka ühe elamise alumise korruse jutt kostis diagonaalis teise korruse tagumisse tuppa.
Sama efekt, et kui esimesel korrusel vastu radikatoru koputada, siis kõliseb ka üheksandal korrusel.