Ehitusfoorum

Nii on. Piisab väikestest pragudest (80m2 põranda peale tuleb üsna suur pindala kokku ka väikestest pragudest) ja pisut põranda nõtkumisest ja väljas see kiud ja tolm ongi.

Tere. Punniga kokkuklopsitud põrandalaudade vahelt nüüd küll mingeid kiusid ei lenda. Aga noh, arvamusi võib olla erinevaid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Omalt poolt teema lõpetuseks lisan paar pilti.
Ühel on näha mis juhtub puhta telefoniga 20 min jooksul (jah seal hulgas on ka kodutolmu, kuid mitte ainult)
Teisel on näha nö punnlauad ja praod.

PS. Ühtlasi julgustan endiselt endaga ühendust võtma, kellel on piisavalt kogemust ehitusfüüsika ja praktilise ehituse poole pealt, eriti vanades majades. Probleem vajab lahendust. Saame kaubale.

Vastavalt Kb selgitustele - kas seal muid võimalusi ongi peale:
a) põrandalauad üles, kile alla ja lauad tagasi
b) aluspind vajadusel tugevdada, rihtida ja tasandada, kile peale ja uus põrandakate, nt SPC, LVP vms.
?

Ma ei usu, et kile saab üldse variant olla, arvestades, et all on kütmata ja niiske kelder. Keldrist tõusev niiskus jääb villa sisse.
Loomulikult, kui teha keldri soklile hüdro ja uus põrand, et niiskus normaalne oleks, ei oleks küsimust, aga see pole hetkel teema.

Ma loen siit välja, et täidetud on suuremad praod mis läbivad põrandakatet. Kahe lauaserva kokkupuutepinnad. Vähemuses on peenemad pinnapealsed praod mis ei ulatu villakihini. Samuti on väheusutav, et punnsoonega laudade vahelt peale pragude tekkimist villakiude elamisse hakkab lendlema. Siis peaks seal ikka kõvem õhuliikumine olema. See võiks tekkida seinaäärtest, mitte keset põrandat.
kb007 kus maarjamaa piirkonnas see põrand asub?

Asukoht Tallinn

kb007 kirjutas: 17 Dets 2025, 17:50 Nii on. Piisab väikestest pragudest (80m2 põranda peale tuleb üsna suur pindala kokku ka väikestest pragudest) ja pisut põranda nõtkumisest ja väljas see kiud ja tolm ongi.

Kui põrand juba nõtkub siis võtaks küll selle üles, kinnitaks kõik korralikult ja vaataks järele mis seal allpool toimub. Paigaldaks papi ja selle tegevuse käigus saaks lahti ka kuivamispragudest mis punnsoonte vahele tekkisid.
Tallinn jääb minu jaoks kaugeks, et kohapeale targutama tulla.

kb007 kirjutas: 18 Dets 2025, 08:52 Ma ei usu, et kile saab üldse variant olla, arvestades, et all on kütmata ja niiske kelder. Keldrist tõusev niiskus jääb villa sisse.
Loomulikult, kui teha keldri soklile hüdro ja uus põrand, et niiskus normaalne oleks, ei oleks küsimust, aga see pole hetkel teema.

Väga ei tahaks uskuda, et keldri kuivatamine toimub läbi 1 korruse põranda, aga ei saa ka välistada.
Pigem, kui kelder liigniiske, tagaks seal piisava ventilatsiooni. Villakiht põrandas on toa poolel nagunii suhteliselt soojem, et sinna kondentsi ei teki.

kb007 kirjutas: 17 Dets 2025, 17:50 Nii on. Piisab väikestest pragudest (80m2 põranda peale tuleb üsna suur pindala kokku ka väikestest pragudest) ja pisut põranda nõtkumisest ja väljas see kiud ja tolm ongi.

Tõe kriteerium on praktika - rulli põrand ehituspapiga üle ja vaata, kas tolm kaob ära või mitte.
Katse-eksituse meetodil teema lahendamine võib kulukaks kätte minna.

Vana maja tolmu seisukohalt tean omast kogemusest, et pidin peaaegu astma saama ja hingamisraskused tekkisid kui vanalt laudiselt soome papi maha võtsin ja vanad seinalauad paariks aastaks tuppa avatuks jäid.
Kipsplaat sai hiljem peale ja aastaga kadusid kõik mainitud hädad.

Aga tolmu vastu võiks ka seda varianti kaaluda, et võtad altpoolt villa maha ja vahutad peno asemele. Saaks mittetolmava soojustuse ja aurutõkke sama võttega?

Mingi aeg katsetuse mõttes sai üks tuba tervelt ehituspaberiga üle tehtud, kõik servad ja ülekatted ära teibitud. Seejärel sinna peale veel korkparkett pandud, kuna pidavat olema diffusioonile avatud ehk niiskus saab väljuda.
Tulemus: tuba täiesti villatolmuvaba ei ole, vill all niiske, klikid pundunud.

Ma ilmselt isegi enam ei kaaluks antud majas penotamist, see on sobilik moodsatesse majadesse, kus õhu ja niiskuse liikumised on ennustatavad ja juhitavad. Vb ainult siis, kui see kohe maha müüa. Ja siis saaks ka seene ja hallituse tõttu varjatud puudusena hiljem kohtusse minna.

Ja ega nalja pole, ka endal on astmalaadsed sümptomid ning kummalised nahaallergiad, sealt see teema mu jaoks pihta hakkaski.

kb007 kirjutas: 18 Dets 2025, 16:17 Ma ilmselt isegi enam ei kaaluks antud majas penotamist, see on sobilik moodsatesse majadesse, kus õhu ja niiskuse liikumised on ennustatavad ja juhitavad.

Miks sa nii arvad? Peno ei vetti, ei tuuldu ja on hea soojusisolaator - põrandalauad peaksid sul aastaläbi soojas olema ja ei tohiks seega altpoolt kopitama minna, keldrilae võid alguses ka katmata jätta, pole millelgi kopitama minna?
Igale konstruktsioonile leidub mõistuspärane kasutuskoht ja "maja moodsus" ei peaks olema juhtiv argument

Jah...võimalik, kui korrektselt /ideaalselt teha, et niiskus talade ja peno vahele lõksu ei jääks...
pir, pur (lahtine/kinnine), XPS (finnfoam), EPS (peno?)...variante on.

Ma tean, et lubiliiv on 80 a seal toiminud. Mul pole kogemust kaua ja kuidas peno toimib. Olen näinud ja kuulnud erinevaid kogemusi.

Kusjuures tavaline valge peno (eps) siiski imab teataval määral niiskust.

kb007 kirjutas: 18 Dets 2025, 19:34 Kusjuures tavaline valge peno (eps) siiski imab teataval määral niiskust.

Ideaalset lahendust sa vaevalt leiad - monoliitbetoon oleks minu jaoks sobiv, kuid hetkel ei tule arvesse

Ehk siin visiteerivad targemad pead kommenteerivad su hirme...

EPS vahtplasti ei loeta hügroskoopseks materjaliks. Tootjate kinnitusel, kuigi EPS koosneb ligi 98% õhust ja vaid 2% polüstüreenist, imeb pikaajaliselt vette uputatuna niiskust endasse vaid mõne protsendi mahukaalust.
Seevastu näiteks kuivaks ehituspuiduks loetakse puitu, milles on niiskussisaldus 18...20%.