Ehitusfoorum

Täielik psedoprobleem
Olemasoleva vundamendi alla valatakse uus vundament
Ja seda tehekae "jupi kaupa"

Kui on sidumata maakividest laotud?
Olen lapsepõlves näinud sarnast olukorda, paraku ei meenu, mis põhjusel lahti kaevati.

A23 kirjutas: 28 Okt 2025, 13:34 Kui on sidumata maakividest laotud?

Siis pole tegemist vundamendiga

EH.INS. kirjutas: 28 Okt 2025, 14:08

A23 kirjutas: 28 Okt 2025, 13:34 Kui on sidumata maakividest laotud?

Siis pole tegemist vundamendiga

Isegi eelmisel sajandil tehti niimoodi vundamente, et (labidaga kaevatud) vundamendi müüri kaevis täideti kividega ja kivide vahele leotati liiva ning maapealne osa kivid ainult seoti seguga.
Keldri seinad ka "valati" kaevatud kraavi ja hiljem kaevati keldriauk tühjaks.

Olen isegi eelmisel sajandil taoliselt ehitatud vundamendi ehitamisel osalenud.
Vundamendi kraav kaevati külmumispiirini ehk 1,2 mm. Kraavi ladusime puhtad põllukivid korralikult sättides. Kivide vahelised tühimikud täitsime korralikult liivaga. Maapinnast ca 20 cm altpoolt algas betoontaldmik, millele omakorda kraanameetodil vundamendi betoonplokkidest vundamendi müüritis. Selle peale tasandussvöö.
Sellistele vundamentidele sai ehitatud näiteks 510 mm ja 380 mm paksuste seintega silikaattellistest hooned, kuni 2 korrust. Raudbetoon õõnespaneelidest vahelagedega. Ja selline vundament toimis. Pole küll kursis, kuidas ajahammas praeguseks on mõjunud.

Selles vundamendi asendamises küll midagi keerulist pole, sest siiani on ju vundament kestnud ning pole ka mingeid erilisi vajumeid tekkinud? Praegu on sul plaanis vundamendilt veel raskust vähemaks korjata, sest asendad puitpõranda valatud põrandaga mis toetub maapinnale, mitte otstest vundamendile. Ise kaevaks lahtise pinnase, tasandaks kõik selle ära ning valaks uue põranda asemele. Samuti pole sul ju seitsme aasta jooksul tekkinud seal probleeme niiskusega. Seda ei oska ju keegi enam öelda, kuna need vanad talad ära pehkinud on. Võib-olla eemaldati pehkimise põhjus eelmise remondi ajal seitse aastat tagasi, kuid talade pehastumist ei märgatud ning need kaks prussi pandi tugevduseks vana tala külgedele juurde, et oleks ka lihtsam põrandat loodi ajada.

vuuk kirjutas: 29 Okt 2025, 06:19 Olen isegi eelmisel sajandil taoliselt ehitatud vundamendi ehitamisel osalenud.
Vundamendi kraav kaevati külmumispiirini ehk 1,2 m. Kraavi ladusime puhtad põllukivid korralikult sättides. Kivide vahelised tühimikud täitsime korralikult liivaga. Maapinnast ca 20 cm altpoolt algas betoontaldmik, millele omakorda kraanameetodil vundamendi betoonplokkidest vundamendi müüritis. Selle peale tasandussvöö.
Sellistele vundamentidele sai ehitatud näiteks 510 mm ja 380 mm paksuste seintega silikaattellistest hooned, kuni 2 korrust. Raudbetoon õõnespaneelidest vahelagedega. Ja selline vundament toimis. Pole küll kursis, kuidas ajahammas praeguseks on mõjunud.

Ajaga maja vajub ja kui lisaks on maja ümbruse pinnast tõstetud peenarde ning teeehitusega ja kui maja on jäänud auku, kuhu koguneb vihmavesi, siis see "voolav vesi kivide vahel" mõjub hoone püsivusele halvasti.

Kui pool sajandit on igal aastal veetud "mõni koorem mulda" (roosi)peenardele, siis lõpuks on maja tiigis.
Olen ehitanud maja vana asemele ja uue maja nulli tõstsin kohe meetri võrra kõrgemale.

See, et kunagi tehti kuidagi midagi või keegi teeb kuidagi midagi pole argument...

EH.INS. kirjutas: 29 Okt 2025, 09:51 See, et kunagi tehti kuidagi midagi või keegi teeb kuidagi midagi pole argument...

Minu hoiatus oli teemaalgatajale juhuks (vana maja), kui vundamendi "alus" on allpool maapinda laotud lahtistest kividest, siis mis võib juhtuda, kui uue kraavi allapoole toetuspinda kaevad.

A23 kirjutas: 29 Okt 2025, 11:35

EH.INS. kirjutas: 29 Okt 2025, 09:51 See, et kunagi tehti kuidagi midagi või keegi teeb kuidagi midagi pole argument...

Minu hoiatus oli teemaalgatajale juhuks (vana maja), kui vundamendi "alus" on allpool maapinda laotud lahtistest kividest, siis mis võib juhtuda, kui uue kraavi allapoole toetuspinda kaevad.

Sain aru
Ja kirjutasin, et tegemist pole sel juhul vundamendiga