Ehitusfoorum

Mõnel juhul võib puistevill olla "kaetud" ka muudel põhjustel? Ühe ridaelmu pööningul sellist nägin ja väideti, et oli projektis vastavalt tuleohutusnõuetele. Mingi paberi-kangatoaline materjal, pealt veel kõik (ka puitosad) tulekaitsevahendiga üle lastud.
Prilli lingil paistavad kõik lahendused pealt avatud olema, mõnel külgedelt vaid tuuletõke veidi kõrgemale toodud, oletan, et see ongi nn tuule suunaja?

Tuleb tõdeda, et väljendid "hingamine", "hingav" ehitiste ja materjalide iseloomustamise kontekstis ei ole hästi õnnestunud. Inimesed kipuvad sellest erisuguselt aru saama ja see tekitab segadust. Umbes nii, et üks räägib aiast, teine peab silmas aia auku, kolmas mõlemat jne.
Ilmselt algselt selle väljendiga esile tulija püüdis selle abil oma toodet promoda ja teistest toodetest paremaks ilustada. Ühtlasi jättis see asjatundmatutele ja lünklike teadmistega inimestele mulje, et hingav = hea ja mittehingav = halb.
Nii said alguse mõned müüdid.
Tegelikult peaks hoone ehitust läbi viiv või eelkõige materjale ehitisse määrav isik tundma materjalide osas teooriat ja materjalide põhiomadusi, mis tarindi konkreetses asukohas on olulised. Ja paljudel juhtudel lisaks materjalide omaduste tundmisele suutma ka läbi viia arvutusi, et tulemus oleks kontrolli all ja juba enne ehitamist teada. Pärastine tõde võib osutuda ebatõeks.

Tere. Absoluutselt nõus. Sellise lennuki või laeva pardale, mille aerodünaamilised või hüdrodünaamilised omadused on kokku pannud vastavaid distsipliine mittetundvad kunstnikud, astuda küll ei julge. Aga ehituses just nii toimubki, kus hoone piirdetarindite ehitusfüüsikalised omadused panevad kokku kunstnikud netis leitavate klantspiltide alusel saamata absoluutselt aru, mida nad teevad. Ja Eesti norm näeb ette, et kui üks Jaan Tatikas on midagi leiutanud, siis muutub see automaatselt ehitustavaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eelkõige vaadaku projekti tellija või mitte tellija peeglisse...
Kõik jamad algavas sealt

Ma vaataks ikka avaramalt seda "hingamine", "hingav" teemat, kus erialaspetsialistid peavad suutma ka kõrvalisematele inimestele asju arusaadavamalt seletada.
Näiteks arstidelt seda lausa nõutakse, ja samuti kirjutab sulle antibiootikumid ja sedeliga apteeki lähed on seal hoopis kirjas midagi keerulisemat mis meelde ei taha jääda. Samamoodi diagnoosidega, see mida arst sulle rääkis ja see mida andmebaasi kirjutas, on nagu erinevates keeltes. Aga ongi, see mis patsiendile jutustati oli lihtsustatud keeles, see diagnoos mis haiguslukku kirja läks võib kubiseda ladinakeelsest terminoloogiast, mida mõistavad vaid teised arstid.

Muud spetsiifilised erialad ei tarvitse erineda kui hoone ehitusega kokkupuutuv klient külvata üle laia erialaterminiloogilise leksikaga, ei tarvitse inimene sellest aru saada - ehk kulutab spetsialisti aega kes keeruliselt seletab ja tulemuseks endiselt teadmatus või isegi hirm, sest ei saanud aru aga peab saama ja otsustusvastutuse lõpuks võtma.

Omaette teema on äri, kus turundus, müügimehed, ehitusfirmad jt tahtes oma toodet või teenust müüa, peavad "rääkima klientide keeles" ehk sama reklaamiloogika mis valimiskampaaniatest, keerulised kümnete-sadade leheküljelised analüüsid ei kõneta ja nendega valijaid ei meelita&võida - vaja 1-2 tuumiksõnumit, mis peavad olema arusaadavad, meeldejäävad, kõnetavad.

Ja nii ongi, meenub kuidas sajandialguse ehitusbuumiga õnnestus ära näha arendajad&ehitajad, kes reklaamisid end just "hingavate majadega" mis vastandati nn "kilekoti majadele". Hingavas siis aurutõket ehk "kilekotti" ei paigaldatud, muu konstruktsioon paistis sama mis "kilekoti majadel". Tõenäoliselt saaks "hingava maja" puhul lisaks aurutõkkelt kokkuhoidu ka ventilatsioonisüsteemi ärajätmisest, sest ventileerib nii nagu läbi ajaloo hooned ventileerinud

Tere. Kui juba keskkooli füüsikaõpetajad ei suuda inimestele selgeks õpetada "hingamisteooria" suurimat kännujuurikat ehk VEEAURU OSARÕHU olemust, siis rohkem ei ole mõtet inimesega sel teemal rääkida, kuna järgneb OBS (odna baba skazala) - ehk füüsikaväline emotsionaalne pläma (nt kilekotijutud).
Ah, et seletaks inimestele? Aga kes keelab õppimast? On olemas õpikud, käsiraamatud. Isegi on pakutud vastavaid loenguid. Sellel teemal on üks jama, nimelt selle teema selgeksõppimine on 2-st klikist natukene kaugemal ehk on vaja vaeva näha. Aga kilekotijutud on 1-kliki kaugusel.
Ah, et ümberringi on kilekotijutu levitajad? Jah, see on kaasaegse meedia võlu ja valu, et kõik võivad rääkida asjadest, mida nad ei jaga. 1 erialaspetsialisti vastu on 10000 kilekotiteema jutlustajat. Kui inimene ikka kuuleb 10000 korda OBS-juttu, siis 1 inseneri pisike piiks ei muuda seda maailma.
Teisest küljest ei peagi inimene füüsikast aru saama, ta võib olla ju muul alal suurepärane spetsialist, nt kunsti alal. Hämmingut tekitab aga asjaolu, et ei ole veel kohanud insenere, kes levitaks oma ebakompetentsust kunsti alal. Aga olen näinud massiliselt kunstnikke, (aga ka ehitajaid, projekteerijaid) kes levitavad oma ebakompetentsust ehitusfüüsikas.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 02 Dets 2025, 10:53 Tere. Kui juba keskkooli füüsikaõpetajad ei suuda inimestele selgeks õpetada "hingamisteooria" suurimat kännujuurikat ehk VEEAURU OSARÕHU olemust, ...

Kui isegi kuugel ei leia "veeauru osarõhu olemuse seletust", siis vaevalt see on ka keskooliprogrammis.
https://www.google.com/search?q=%22VEEA ... s-wiz-serp

Ah, et seletaks inimestele? Aga kes keelab õppimast?
On olemas õpikud, käsiraamatud. ...

Kust huviline saab õppida, kui isegi wikis on ainult mõõtühik, tähis ja umbmäärane jutt:
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95huniiskus

*)tegelik veeauru rõhk ehk veeauru osarõhk – õhus oleva veeauru tekitatav rõhk.
See on hea karakteristik, iseloomustamaks õhus olevat veeauru hulka, sest kui õhku lisandub veeauru, siis tegelik veeauru rõhk suureneb.[5]
Tegeliku veeauru rõhu järgi arvutatakse mitmeid teisi õhuniiskuse karakteristikuid.
Tegeliku veeauru rõhu tähis on e;

Selle nähtuse olemus paistab olema samasuur saladus nagu mehaanika töökindluse tagamiseks lukksepatöös on elementaarne toiming "veerelaagrite vabastus", mida meister seletab õpipoisile aga mitte üheski raamatus ega netis selle toimingu olemust tänapäeval ei seletata.
(Mulle õpetasid seda ammu eelmise vabariigi kooliga luksepad aga kuskil mujal ei ole selle toimingu tegemise õpetust kohanud.)

ping kirjutas: 02 Dets 2025, 12:20 Selle nähtuse olemus paistab olema samasuur saladus nagu mehaanika töökindluse tagamiseks lukksepatöös on elementaarne toiming "veerelaagrite vabastus", mida meister seletab õpipoisile aga mitte üheski raamatus ega netis selle toimingu olemust tänapäeval ei seletata.
(Mulle õpetasid seda ammu eelmise vabariigi kooliga luksepad aga kuskil mujal ei ole selle toimingu tegemise õpetust kohanud.)

Tänapäeval kasutatakse kaasaegseid termineid selliste tööpoeratsioonide kohta - 1.Eesti Wabariigi ajal kasutatud terminoloogiatele tuginedes ei leiagi kahjuks midagi (ei raamatutest ega netist).

Walter2 kirjutas: 02 Dets 2025, 12:30

ping kirjutas: 02 Dets 2025, 12:20 Selle nähtuse olemus paistab olema samasuur saladus nagu mehaanika töökindluse tagamiseks lukksepatöös on elementaarne toiming "veerelaagrite vabastus", mida meister seletab õpipoisile aga mitte üheski raamatus ega netis selle toimingu olemust tänapäeval ei seletata.
(Mulle õpetasid seda ammu eelmise vabariigi kooliga luksepad aga kuskil mujal ei ole selle toimingu tegemise õpetust kohanud.)

Tänapäeval kasutatakse kaasaegseid termineid selliste tööpoeratsioonide kohta - 1.Eesti Wabariigi ajal kasutatud terminoloogiatele tuginedes ei leiagi kahjuks midagi (ei raamatutest ega netist).

Olenemata terminist ei leia isegi selle tegevuse vajalikuse nimetamist remondijuhenditest, sest millisel tootjal on vaja kaasajal, et tema toodetud seadmed pärast remonti aastakümneid töötaksid.

Tere. Pean end kordama. "On olemas õpikud, käsiraamatud. Isegi on pakutud vastavaid loenguid. Sellel teemal on üks jama, nimelt selle teema selgeksõppimine on 2-st klikist natukene kaugemal ....." . Kolleeg piirdus kahjuks 1 klikiga. 1 kliki kaugusel on kilekotijutud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

On olemas õpikud, on olemas käsiraamatud, on võimalik õppida...
On olemas ka toimivate lahenduste tüübid...

... erialaspetsialistid peavad suutma ka kõrvalisematele inimestele asju arusaadavamalt seletada ...

Viide on millisele spetsialistile?
Projekteerijale? Unusta ära...
Projekti tellija palgaku endale see erialaspetsialist ja hakaku aga õppima ja saab ka selgeks pika peale ja peale vastava kooliraha tasumist...
Sealt edasi lähteülesandega projekteerija juurde...