Ehitusfoorum

Kui B25-st aru ei saa ja keegi seda põhjendada ei suuda, siis...
" 4P T2 asendatud T1+T2 3PN piirikuga."
Pold ju vaja 3PN, oli vaja 3P.

revoest kirjutas: 13 Jaan 2026, 17:35siis sai minu enda soovil 4P T2 asendatud T1+T2 3PN piirikuga ... B25 "peakaitsme" vajalikkusest ma seal tõesti aru ei saa. Pealüliti ees on liitumiskilbis C25 ... Kaablid on kõridesse tõmmatud täispikkuses peamiselt näriliste tõttu ... Kas selline paigaldis läheb hetkeseisuga auditist läbi

Aga kus siis ikkagi PEN lahutus on?
See B25 on täiesti mõttetu ja mitte vajalik.
Näriline sööb kõigepealt kõri läbi ja siis kaabli, muidugi kui üldse sööb. Näriliste vastu tuleks terastorusse panna kaablid.
Auditist läheb kilp kindlasti läbi, kui mujal majas mingeid jamasid ei ole.

Kollases haruklemmis on lahutus (see on ise PEN-latiks), kust väljuvad eraldi PE ja N, sellega teemat ei tundu.
Aga tunnen kaasa naksitrallidele, kes neid kaableid kõridesse tirisid ja su paksule rahakotile, mis jama välja kannatas. Kes idee autor oli? Näriliste jutt on rumal nagu Küülaline juba selgitas.
B25 kaitselüliti- nõua ka eemaldamist (saad veel vaba ruumi) või kui tahtmist eraldi seda gruppi lülitada, siis lüliti.
PK suurust oleks ka vaja teada. Liigne N-i piirik halba ei tee, kuid on mõttetu ja ka raiskab ruumi.

Aga kus siis ikkagi PEN lahutus on?

PEN lahutus on kollarohelise hargnemisklemmi juures. Alt vasakult tuleb PEN juht sisse ning alla paremale on ühendatud kordusmaandus. Ülevalt läheb eraldi PE ja N lattidele. Piiriku PE on ühendatud PE lati külge.

See B25 on täiesti mõttetu ja mitte vajalik.

Kui nii siis saab selle sealt vahelt ära võtta.

Näriline sööb kõigepealt kõri läbi ja siis kaabli, muidugi kui üldse sööb. Näriliste vastu tuleks terastorusse panna kaablid.

Kas on mingi põhjus miks need kaablid kõri sees olla ei võiks? Kuumenemine?

Liigne ajuvaba materjalikasutus. Üldpõhimõttena kannavad kõrid nime "reservtoru". Ehk saab midagi lisada ja vahetada. Antud kõrides suurt ei usu, kui juba teevad 1 90 kraadi käänaku. Kui tahad kaitsefunktsiooni, siis peab see toru olema kaablikestast (mis on juba iseenesest juhtmete kaitse) tunduvalt tugevam.

kunn24 kirjutas: 13 Jaan 2026, 18:15 Kollases haruklemmis on lahutus (see on ise PEN-latiks), kust väljuvad eraldi PE ja N, sellega teemat ei tundu.
Aga tunnen kaasa naksitrallidele, kes neid kaableid kõridesse tirisid ja su paksule rahakotile, mis jama välja kannatas. Kes idee autor oli? Näriliste jutt on rumal nagu Küülaline juba selgitas.
B25 kaitselüliti- nõua ka eemaldamist (saad veel vaba ruumi) või kui tahtmist eraldi seda gruppi lülitada, siis lüliti.
PK suurust oleks ka vaja teada. Liigne N-i piirik halba ei tee, kuid on mõttetu ja ka raiskab ruumi.

Eks see naksitrall olin ma ise kes neid kaableid oma vabast ajast kõri sisse sikutas. Kuna vana maja ning igasuguseid läbiviike talade alt jne oli palju siis tundus paigaldamise hetkel mõistlik kaablid kõridesse ajada.

PEN lahutuse oleks muidu saanud ka selle Ensto PE/N latiga teha kuid kuna PEN juht oli juba varasemalt hästi lühikeseks lõigatud siis ei ulatanud ning sai haruklemmiga lahendatud. Ensto PE/N lati küljest siis muidugi sild eemaldatud.

Peakaitse liitumiskilbis on C25.

Igaks juhuks, kui tulevikus tahad näiteks lisada PV inverteri ja sellele tuleb ka ette kaitselüliti B25 (sama tüliõun võiks selleks jääda reservi ja juhtmed temast mööda vedada), siis kilbis tuleb kontrollida, et juhistik kannataks ära 50 A ja kilbi spetsi ka see suurus kirjutada.
Ja edasi tuleb juba teema, et elektriauto laadijale 32 A pesa, ette vastav RVK-ga kaitselüliti ja vastav pistik. Vool summeerub siis võrk+ PV. Ja sel puhul on PK 25A puhul täiesti kohane pistikupesa ees 32 A.

Jätke ruumi piirikute kõrvale "piirikute põlemiseks". PEN katkemisel toiteliinil kaarlahenduse toimel hakkavad piirikud juhtima aga ei rakendu. Eraldavad soojust ja alustavad sulamist kuni piiriku sees oleva ühenduse joodis sulab ja vedru ühenduse katkestab(nn termokaitse tootja poolt). Piirikute kestad sulavad käkiks. Kui vastu piirikut on veel miskit pandud tuleb see ka koos piirikutega välja vahetada.

kunn24 kirjutas: 13 Jaan 2026, 18:47 Igaks juhuks, kui tulevikus tahad näiteks lisada PV inverteri ja sellele tuleb ka ette kaitselüliti B25 (sama tüliõun võiks selleks jääda reservi ja juhtmed temast mööda vedada), siis kilbis tuleb kontrollida, et juhistik kannataks ära 50 A ja kilbi spetsi ka see suurus kirjutada.
Ja edasi tuleb juba teema, et elektriauto laadijale 32 A pesa, ette vastav RVK-ga kaitselüliti ja vastav pistik. Vool summeerub siis võrk+ PV. Ja sel puhul on PK 25A puhul täiesti kohane pistikupesa ees 32 A.

Ükskord sõidate te kõik elektriautodega niikuinii...

Ja kuna esimese postituse põhjal on tegemist "majaga" ning arvestit kilbis ei ole, siis on loogiline, et autolaadimise, PV ja akudega kaasnev , ehk kogu see suurema võimsusega kola hakkab paiknema praeguse arvestikilbi ning selle siin arutluse all oleva kilbi vahele lisatavas täiendavas kilbis. Ka T1 piirikud sealhulgas.

trebla kirjutas: 15 Jaan 2026, 08:20

kunn24 kirjutas: 13 Jaan 2026, 18:47 Igaks juhuks, kui tulevikus tahad näiteks lisada PV inverteri ja sellele tuleb ka ette kaitselüliti B25 (sama tüliõun võiks selleks jääda reservi ja juhtmed temast mööda vedada), siis kilbis tuleb kontrollida, et juhistik kannataks ära 50 A ja kilbi spetsi ka see suurus kirjutada.
Ja edasi tuleb juba teema, et elektriauto laadijale 32 A pesa, ette vastav RVK-ga kaitselüliti ja vastav pistik. Vool summeerub siis võrk+ PV. Ja sel puhul on PK 25A puhul täiesti kohane pistikupesa ees 32 A.

Ükskord sõidate te kõik elektriautodega niikuinii...

Ja kuna esimese postituse põhjal on tegemist "majaga" ning arvestit kilbis ei ole, siis on loogiline, et autolaadimise, PV ja akudega kaasnev , ehk kogu see suurema võimsusega kola hakkab paiknema praeguse arvestikilbi ning selle siin arutluse all oleva kilbi vahele lisatavas täiendavas kilbis. Ka T1 piirikud sealhulgas.

Et ei peaks arvama panin skeemi juurde. PV süsteem ilma akudeta on juba olemas (asub majast kaugel teisel pool sõidetavat teed). Elektriautot veel niipea ei plaani soetada kuid märkisin skeemile ainuvõimaliku asukoha ära. Maja ja abihoone vahelise kaabli plaanin tulevikus ära vahetada (uus kaabel punktiiriga märgitud). Uue kaabli jaoks said arvutused tehtud 25A jaoks. Ausalt öeldes ei ole elektriauto laadimise peale veel üldse mõelnud ja selleks vaja minevate lisa amprite peale. Kuna uus kaabel saab tulema tehnoruumi jaotuskilbist kas peaks jämedama kaabli peale mõtlema?

Akude lisamisel tekib tahes tahtmata hetk, kus inverter tuleb paneelide juurest koristada akuruumi (näiteks viisakasse keldrisse), maja ja muude ruumide toide jagada 2-ks: kriitiliseks (jäävad varutoitele võrgutoite kadumisel) ja mitte-. Korralikematel hübriidinverteritel on selline võimalus kohe sisse ehitatud. Huawei kasutab eraldi kasti (Smartguard).

Kaablid hoonete vahel võiksid rahalises mõttes olla AXPK 5G16. Kui sellist skeemi kasutada, võib vajadus pista hoonete vahele 2 kaablit.
Inverterist tulevat 4G25 kaablit saaks kasutada ka 2 või ka 3 stringi alalisvoolukaabliks, kuid see jõuab sul postini, mitte 1-ni abihoonetest.
Akud on mõistlik pista ikkagi kütet vajavasse ruumi, saab kasutada nende jääksoojust ja tagada, et temperatuur ei langeks alla 0.

Täna on AC laadimise levinud standard 3x16A ehk 11 kW kuid on juba ka 22 kW- se pardalaadijaga autosid.
Peale selle ei piirdu paljud pered ka täna ühe autoga.

Abihoone ja sauna kaablid Al 3x6+1x4 ei sobi kuidagimoodi, kui PEN lahutus on peakilbis. Ja ei sobiks muidu ka, kuna PEN ei tohi olla peenem, kui 10 mm². Autolaadijast rääkimata.

Huaweil oskab Smarguard kõike neid (vist kuni 2 laadijat) jagada ehk haldab oma Emma A02-g ka neid. Laadijad peavad siis olema muidugi HW enda omad. Ma ise ei ole laadijate skeeme koostanud, kuid HW dokusid olen uurinud.

Mis puutub PEN-i lahutusse, siis teistesse hoonetesse võib peakilbist minna ka TN-C, kuid siis on juhtide nõue, nagu Küülaline kirjutas (vase puhul 10 mm2, Al puhul 16). Lihtsam on TN-C-S-i kombot peale PK ühe majapidamise piires vältida. Samas ajalooliselt võib asi just olla vastupidi, st mingisse kuuri läheb heal juhul 4x4 mm2 Al kaabel. Antud juhul ka nii paistab olevat. Kuid siis on lahenduseks viidata paigaldise ehitusajale ja kaablivahetuse ebamõistlikkusele, kui see nii ka on, mitte otsitud. Kuid siis tuleb antud abihoones teostada järgmine PEN-i lahutus. Veidi päästab olukorda väikese maandustakistusega (nii alla 10 oomi) kordusmaandus selle juures või minna hoopis TT-juhistikule. See on selliste kaablijuppide täiesti legaalne pääsetee ka tänapäevaste normidega.

Küülaline kirjutas: 15 Jaan 2026, 17:24 Abihoone ja sauna kaablid Al 3x6+1x4 ei sobi kuidagimoodi, kui PEN lahutus on peakilbis. Ja ei sobiks muidu ka, kuna PEN ei tohi olla peenem, kui 10 mm². Autolaadijast rääkimata.

Täpsustan, et seal on kasutusel ainult üks faas. Sõltumata sellest kas tohib või ei tohi on see kaabel olnud selliselt kasutusel vähemalt viimased 20 aastat...
Tuleviku plaan on see kaabel kasutuselt maha võtta ning uus kaabel paigaldada.

Tänapäevase kombe järgi TN-S juhistikuna saad selle kaabli panna tööle 2-faasilisena. Veidi küll jääb patustamine PE ristlõike osas (4 vs ülejäänud 6).
Saab ka 3-f (kui eesmärgiks laadija toitmine), kuid siis TT juhistikuna nagu mainisin. Sinu kaabliskeeme on terve hajaasustus täis ja kas tõesti arvad, et neid käiakse muudkui vahetamas? Vaja on vaid kontrollida pingelang ja voolud, et vaadata, kas ta 11 kW laadija jaoks sobib (22 kW sinu skeemi puhul võib olla veidi kahtlane) ja muud teemat ei ole. TT juhistiku jaoks, kui kõigi tarbijate ees on 30 mA RVK siis puutepinge 50 V tingimuse järgi on maandustakistus max 1,67 koomi, selle saab iga väiksemagi vardaga kuhjaga (st mitmeid kordi vähem) täis, mis vähedegi niiskesse pinnasesse ulatub.

Kehtivad väljaehitamisel olnud nõuded. Seega TN-C osa võib jääda nii nagu on. Lubatud on igasugune positiivne uuendamine - võid teha TN-C-S, teha PEN lahutus. jne. paigaldada liigpingepiirikuid. Hämatakse, kui räägitakse kohustuslikust kaabli vahetamisest. Kõik vana võib jääda nii nagu on, vaid kõik uus peab vastama uutele nõuetele.