Ehitusfoorum

kütan puiduga 250-300 C
kuskil keskmine temp

ca 60-kraadi ringis. Mõõtnud ei ole, aga käe saab vabalt suitsutorule asetada. Katlaks kondensaatkatel, kütuseks maagaas.

Katlaks Atmos DC 50. Üldjuhul näitab termomeeter 300 kraadi katlast väljuvate gaaside temperatuuriks. Aeg-ajalt võib ka 350-ni minna.

Kodumaine Molle, altköetav. Kütan musta lepaga. Suitsugaasi üle 180-200 korstnasse ei lase. Sellel tasemel reguleerin katlas põlemist.

taastaja

Õli.
Eile koos suitsugaaside mõõtmisega näitas 140 C

Atmos 32
vahetevahel 250-300 kui puud peaaegu põlend ja veel hõõguvad,
enamusajast 350-400, et anda hapniku ja üldse töötaks normaalselt ning ei ajaks tossu palju korstnast välja.

Atmos 32 katel (puidugaasi katel) ja paigaldatud pellet pöleti ( vist CP 20). Väljuva gaasi temperatuur torus katla taga 150 C.

Katel Viadrus U26/10
Puiduküte
Suitsutemperatuur katla taga torus keskmiselt 240C

Altpõlemisega puukatel Kalvis K-2-40

Hoian väljuva temperatuuri 200-220 vahel, siis on puhas põlemine.
Alla selle hakkab vingu ajama.

õli, ca. 110C

jjn kirjutas:Punasest tellisest korsten, tahkeküte katel.
Kas paigaldada suitsugaaside termomeeter katla ja korstna vahelise suitsutoru külge (otsapidi siis selle sisse) või ikka korstna lõõri sisse. Kui korstna külge siis kui kaugele suitsutoru ühenduskohast korstnaga ("cm" -tes).

Hetkel veel paigaldamatta aga vastav info (suitsugaaside temperatuur) oleks hea teada küll.

ikka lööri.see ühendustoru reeglina rauast ja läheb iseenesest nii kuumaks,et sealt vaevalt õiget suitsu temperatuuri saab

Suitsutoru külge ikka.Ei tea millest see suitsutoru siis kuumaks küll läheb?

atmos 32
350 kraadi

Jäspi ECO 17 LUX Ecofire E+16 pelletipõletiga
150-170 kraadi

Kodumaine Molle- 150-180 kraadi, mõõdetuna katla tagant.

vaatasin praegu.
zvakel 130-180kraadi.möödetud korstnast.50cm kõrgemalt kui suitsu sissetuleku toru

Q kirjutas:Kodumaine Molle- 150-180 kraadi, mõõdetuna katla tagant.

Endal kah molle ning sellel 250 kraadi ringis, mõõdetuna suitsulõõri seest. Alla selle ei toimu enda katlas küll korralikku põlemist. Päikesekollast leeki vaateavast siis vaevalt näeb. Ilmselt on suitsusiiber sellise temperatuuri saavutamiseks pandud peaaegu kinni(pakun mingi 2. astmes).

Thermona katel Pelltech PV20 pelletipõletiga 100-120C

Viadrus U22/8 - temp-i hoian siibriga 200-250 vahel. Alla 200 on minumeelest põlemise efektiivsus väike ja üle 250 läheb liiga palju sooja õue.........

Jah just katla ja korstna vahelisele torule ,sest sealt saad kõige parema tulemuse mida kaugemale sa katlast paigaldad seda väiksema tulemuse saad. puurid 10mm se augu ja keerad selle temp näidiku sinna külge.

Artur Lemmle kirjutas:Atmos 32 katel (puidugaasi katel) ja paigaldatud pellet pöleti ( vist CP 20). Väljuva gaasi temperatuur torus katla taga 150 C.

Mul sama sama katel ja sama põleti GP20. Oskad öelda, millised ajad on põletile pandud T4-etteande aeg ja T6-põlemisaeg. Ehk mitu sekundit peale pudistab ja kaua vahet peab?
Ning millises asendis on ventilaatori õhuklapp.

Või teistel kel on sama kooslus võiks sellest teada anda.

Katel kodukootud, põlevkivi katla väiksem versioon, arvutuslikult ca. 110kw võimsus.
Vabavooluga vee ringlus.
Momedil kütab 180 ruutu.
4 kandise paagi taha ühendamise võimalus.
Kasvuhoone taha ühendamise võimalus.
Isiklikult ei lase ahjust väljuvaid gaase üle 200C(ainult külma katla "käivitamisel").
Vee temperatuur ahjust väljudes võimalik saavutada 100C
Kütan enamjaolt puuga.
Plaan paigaldada katlale turbulaatorid!

Mälu järgi oli Kiviõli katla suitsugaasi temp ca 180C. Kui viid temp madalamaks siis läheb alla ka temp korstnas ja viimastes leektorudes. Nii ei välju enam põlemise jääkained korstnast vaid sadestuvad korstna siseseinale või leektorudesse. See asjaolu muudab mõttetuks kõik isevalmistatud abivahendid(tiivad,propelerid) mis on ühest joogireklaamist kuidagi tuttavad.

Külaline kirjutas:Mälu järgi oli Kiviõli katla suitsugaasi temp ca 180C. Kui viid temp madalamaks siis läheb alla ka temp korstnas ja viimastes leektorudes. Nii ei välju enam põlemise jääkained korstnast vaid sadestuvad korstna siseseinale või leektorudesse. See asjaolu muudab mõttetuks kõik isevalmistatud abivahendid(tiivad,propelerid) mis on ühest joogireklaamist kuidagi tuttavad.

Ei vaidle vastu. paljudel ahiküttega majadel ka probleemiks maaga peaaegu paraleelse truubid, kus on suitsugaasid madalad ja jääkained hakkavad kogunema. Sama probleem ka nii mõnelgi saunaahjul kus ahi võimas aga leiliruum väike ja siis ahju "töö" temperatuur madal ja hakkab korstna minevasse lõõri jäägid kogunema.
Isiklikult pole märganud, et siis oleks märgatavat korstna lisa tahmamist/pigitumist.
Aga korstna tervisele pole pole kasulik, kui sinna minev temperatuur liialt madal on, eriti just väikeste põlemis kollete puhul.
Mind see leegitorude tahmumine eriti ei häiriks gaaside aeglustite juures, kuna leektoru katelt tuleb nagunii tihedalt puhastada, et ta oleks oma parimas vormis.
Ja ärgem unustagem, et korrektselt ehitatud katlal gaaside jahtumisel kitsendatakse nende teed(kuni korstnani), et gaaside liikumiskiirus ei langeks.