Ehitusfoorum

..Vähe sellest, et talvekuudel ei saa "halligi" autodesse, arvestame ka seda, et vahemikus 8-17 ehk ajal kui päike kõige paremini toodab (?) on ettevõtte autod üldiselt kasutusel, mitte ei istu laadija otsas...

Kui on tegemist lausa transpordiettevõttega , siis küll -(ja siiski ka mitte - paljud veod tehakse ära enne tööpäeva algust.) aga ametiautod, mille aastane läbisõit on ka 30 000 , kulutavad selleks keskmise kiirusega 40 km/h aastas "ainult " 760 tundi. Ülejäänud 8000 + tunni sisse jääb ka üksjagu valget aega veel. Ettevõtte puhul tuleb ilmselt kähku ka tsentraalne vaheaku mängu ...
Talvel tuleb puudujääv elekter loomulikult võrgust, aga ka see on diislist odavam, pealegi liitumine keskpingel...

Vahet ei ole palju autod päeva jooksul kilomeetreid ära sõidavad- autod enamasti ei istu kontori juures laadija otsas, vaid nendega aetakse asju. Isegi kui auto vahepeal seisab kusagil (näiteks kliendi, koostööpartneri... juures) pikalt kasutuseta, ei saa sel ajal oma toodetud elektriga laadida. Näiteks ma sõitsin eile u. 20-30 km ja tööpäeva ajast oleks olnud võimalik 0 h ettevõttes laadida.

Vko kirjutas: 08 Aug 2025, 11:17 Vahet ei ole palju autod päeva jooksul kilomeetreid ära sõidavad- autod enamasti ei istu kontori juures laadija otsas, vaid nendega aetakse asju. Isegi kui auto vahepeal seisab kusagil (näiteks kliendi, koostööopartneri... juures) pikalt kasutuseta, ei saa sel ajal oma toodetud elektriga laadida.

See on asjalik tähelepanek ja sellest probleemist ülesaamiseks ongi olemas selline asi nagu elektrivõrk... juba ammu enne päikesepaneelide leiutamist. Edasine on vaid võrgu organiseerimise ja haldamise küsimus...
Iga elektrivõrku ühendatud pistikupesa on võimalus ka omatoodetud elektri tarbimiseks kusiganes võrgu piirides..

Siis võibki odava oma toodetud elektriga laadimisest und näha ja peab reaalselt ikkagi tanklatest kalli vedeliku ostmise asemel kalli võrguelektriga laadima.

Vko kirjutas: 08 Aug 2025, 11:23 Siis võibki odava oma toodetud elektriga laadimisest und näha ja peab reaalselt ikkagi tanklatest kalli vedeliku ostmise asemel kalli võrguelektriga laadima.

Ka "kallis" võrguelekter on tanklavedelikust odavam... (eriti paistab see seda olevat eeloleval talvel kui trend samamoodi jätkub) ja enamus aastast toetub ringikärutamine omatoodetule...

võhik kirjutas: 08 Aug 2025, 11:35 Ka "kallis" võrguelekter on tanklavedelikust odavam... (eriti paistab see seda olevat eeloleval talvel kui trend samamoodi jätkub) ja enamus aastast toetub ringikärutamine omatoodetule...

Ei pruugi olla odavam kui osatakse kõiki kulusid arvesse võtta.
Ja palju laadimisi ei saa ka kontori juures (või kus need oma paneelid asuvad) oma elektriga teha kui auto ei ole kontori juures parkimiseks ostetud, vaid sellega tehakse tööd ja jõuab sinna tagasi õhtul kui päike hakkab looja minema... Nii et üsna nutune lugu ikkagi selle ellektriauto oma elektriga laadimisega.

Vko kirjutas: 08 Aug 2025, 14:15Ja palju laadimisi ei saa ka kontori juures (või kus need oma paneelid asuvad) oma elektriga teha kui auto ei ole kontori juures parkimiseks ostetud, vaid sellega tehakse tööd ja jõuab sinna tagasi õhtul kui päike hakkab looja minema... Nii et üsna nutune lugu ikkagi selle ellektriauto oma elektriga laadimisega.

Siin on ettekujutus nagu iga päev sõidetaks aku tühjaks, osad korteri inimestest linnaelanikud jälle räägivad, kuidas korra-paar nädalas poes-kinos-vm käigu ajal laetakse akut ja ei pea sugugi iga päev laadima, sest akut ei sõideta tühjaks.
Need kes kodus laadida saavad pistavad juhtme sappa, sest püüavad suvisel ajal oma päikeseelektrit või pimedal ajal kõige odavamaid börsitunde. Ja ka neil tavakasutuses ei ole koju naastes aku tühi vaid olenevalt laadimisvõimsusest/prioriteedivõimsusest/jms vbl ongi vaja ainult 2-6 tundi laadida, et saaks uut päeva täis akuga alustada, ja see täis aku ei tarvitse ka olla 100%, vaid aku tervise huvides seatud 80-90% vahemikku. 100% laetakse kui pikem sõit ees.
Need kelle vajadus on igapäevaselt sadu kilomeetreid läbida, arvatavalt end akuautoga ei vaeva..
See on kõik jutt mis teised rääkinud ja internetist lugeda saab, ent tundub loogiline endal mul laadimiskogemust ei ole.
Ka nt minu igapäevased sõidud kipuvad olema 50-100km vahemikus, kannataks isegi selle kõige nõrgema kaabliga seinapistikust seda vahemaad laadida

Prill kirjutas: 08 Aug 2025, 15:05 ....
Ka nt minu igapäevased sõidud kipuvad olema 50-100km vahemikus, kannataks isegi selle kõige nõrgema kaabliga seinapistikust seda vahemaad laadida

Kui õnnestub pistikule piisavalt lähedale parkida.

Moderaator - kolige see elektriauto möla õigesse teemasse.

Börsielekter on homme päeva ajal jälle nullhinnaga - tarbige terviseks....!
Kel omal kodus elektripistikut pole - tehke leping Terminaliga ja laadige oma autosid seal...

Ülejääk tasub ikka maha müüa olematu hinnaga aga see ei ole ratsa rikkaks saamise koht. Mu mõte oli selles, et ei tasuks paneele liiga palju panna - omatarve peaks ikka 80% olema...

Prill kirjutas: 08 Aug 2025, 15:05Siin on ettekujutus nagu iga päev sõidetaks aku tühjaks, osad korteri inimestest linnaelanikud jälle räägivad, kuidas korra-paar nädalas poes-kinos-vm käigu ajal laetakse akut ja ei pea sugugi iga päev laadima...

Jutt oli ettevõtte autost, mida kasutatakse töö tegemiseks ja mida justkui peaks saama ettevõttes toodetud oma elektriga laadida.

Kalvis kirjutas: 08 Aug 2025, 22:22 Ülejääk tasub ikka maha müüa olematu hinnaga aga see ei ole ratsa rikkaks saamise koht. Mu mõte oli selles, et ei tasuks paneele liiga palju panna - omatarve peaks ikka 80% olema...

Kalvis, millest järeldub see number 80 ?
Miks mitte 70 või 90 ?

PV tootmine on pidev protsess, tarbimine reeglina pigem katkendlik. Isegi põrandaküte töötab katkendlikult ja ka saunakeris ning praeahi, triikrauast, pesumasinast ja veekeedukannust rääkimata.

Kõige ühtlasem tarbimine on elektriauto aeglane laadimine.

Teistpidi - kui pilved liiguvad üle taeva, siis on jälle tootmine katkendlik...

80/20 on üliammune kuldreegel. See on aastatuhandute jooksul väljaujunud number.
Natuke rohkem võib panna, sest parem on katta omatarve alati 100%. Peapõhjus on akudesse salvestusest loobumine, sest see on probleemne (tean kuidas seda tuleks teha aga turul pole sobivaid valmislahendusi ja kuigi saaksin iseehitamisega hakkama siis lihtsalt aega pole... Plaanis on küll teha üks autunoomne lahendus PP on otse akuga plokis ja põhitarbimine ongi otse akude pealt... kui soodsal tunnil on akud liiga tühjad siis võrguühendusest laetakse need vaid pooltäis. Selline automaatika on imelihtne, kuid probleemne on akude tasuvus - no ei kipu seda tulema. Võrku müüki ei toimugi)
asi on investeeringu (PP ost seda on) tagasiteenimises. Tegu on klassikalise majandusega - ostan PP, need peavad oma maksumuse tagasi teenima enne kui nende eluiga (see tuleb 15 aastatt võtta) täis saab. Omatarbe tagasiteenimiseks saab majandusarvutuses kasutada võrgutasu + täismaksud + mingisugune elektri hind (momendil kasutaksin 10 € MWh). Võimalik, et tagasiteenimine on 10 aastat siis 5 aastat teenin isegi kasumit ja projekt on tasuv.
Kui aga majandusarvutuses kasutaksin ainult võrku müümist 10 € MWh ja tasuvusajaks oleks rohkem kui 20 aastat siis ma häviksin projektiga - enne lagunevad PP mõned jupid ära. Ei saa olla näärivana rohelise maailma nimel.
(NB! - tegin omatarbega mitu aastat taga si majandusarvutuse ja projekt tuli tasuv tole hetkel olevate hindadega (tasuvusaeg 8 aastat ja võrkumüümine ainult oli min 20 aastat)

Tasuvusaeg - nö lihttasuvus?

Ma pigem küsin, kui omale hoovis tee ära sillutad, kui kiirelt see tasub?

kunn24 kirjutas: 12 Aug 2025, 09:54 Ma pigem küsin, kui omale hoovis tee ära sillutad, kui kiirelt see tasub?

Aga kas ma selle juures räägiks tasuvusest?

kunn24 kirjutas: 12 Aug 2025, 09:54 Ma pigem küsin, kui omale hoovis tee ära sillutad, kui kiirelt see tasub?

Teed ju on sõitmiseks vaja. Kas paneele katusele on vaja? Jah põnev on muidugi jälgida kuidas ‘ voolu’ tuleb aga tõesti, rahaline pool hetkel veidi mage, mis nende paneelide soetamiseks on kulunud ja kui palju tagasi toovad….,

Kalvis - 10 €/MWh - sa eeldad, et elektrihinnal on veel kahekordne langemisruum... ?
Mul maakodus läks juulis müüki keskmise hinnaga 2,32 senti/kWh
Eelmine nädal oli 1,95 senti/kWh - vaadake Eleringi lehte - seal on nii kogused kui hinnad misiganes lõikes ühe graafiku peal..

Edu tasuvusarvutusteks...

Sõita saab ka liiva peal
Ja päikesepaneelid võivad olla selleks, et energiakulud (ka transpordienergia ja aasta lõikes ) oleks positiivsed...
Eraisiku tulumaksustamise pool on ainult hetkel üksjagu segane....

Umbes sama targutamine, kas jeesti kaitseväele oleks vaja 5 või 150 000 drooni. Ka energiajulgeoleku aspekti ei maksaks ära unustada lisaks pidevalt jutustatud meeletutele kääridele võrgust ostetava energiahinna osas. Tasuvus müük vs ost on täiesti erineva tasemega.
Väga paljud uued inverterid on suutelised töötama saartalitluses, ilma võrguta.

Mis loogika see on, et energiakulud võiksid / peaksid olema positiivsed?
Milleks?
Mis see point on?

Siis on reaalselt plussenergiamaja.... või õigemini - plussenergia leibkond....

kunn - kas sinu aed tekitas sulle juba plussenergia situatsiooni?

Kui sittagi aru ei saa, võta teine teema.

kunn - kas sinu aed tekitas sulle juba plussenergia situatsiooni?

Mul oli eelmise kuu arvel ehitatud nn aiast mulle makstud energia:
Toodetud elektrienergia börsihinnaga -1 903.183 kWh 2.404 s/kWh -45.753 €
Õlleraha ikka tuleb lisaks muule jutule, mis eespool kirjas. Kapitaalmahutus koos erineva mõttetu bürokraatiaga (lõpuks ma panin tuima ja saatsin ametnikud lihtsalt p..e, kuigi hetkel kastusloa menetlus lõppfaasis) ca 6 k.

No siis on aed lihtsalt liiga lühike äkki ?

ära muretse - nüüd on olemas asi, mille kallal nokitseda
vaata aasta lõikes uuesti

Aku sul on ?

Aitab küll praegu.

Aku sul on ?

Ei taha hetkel, hakkab tootma hommikul kohe, kui hind ok.
1 näide 2.-st juulist. Kohati pilved ja õhtul läks korralikult pilve.

Ma ikka korraks segan veel...
Milleks see plussenergia maja?