Ehitusfoorum

Vko kirjutas: 15 Aug 2025, 23:01 Kes eriline investeerimisguru ei ole, see vast kulda ikka oskab osta. Võib vaid kujutleda, milline näeks välja "tasuvus" kui 10 aastat tagasi oleks sama summa eest kulda ostnud, mille hind hetkel on ~3 korda kõrgem. Ehk siis näiteks 10 000 EUR-st on saanud 30 000...

Võib ju kujutleda, aga kui Tavidi graafikud aluseks võtta siis 3x tõusu kolme aastaga ma küll ei näe https://tavid.ee/kulla-hobeda-graafikud-reaalajas/
Isegi 2x ei näe. Kuigi jah - inflatsioonist on kasvanud kiiremini. hetkel languses

nexus4 kirjutas: 15 Aug 2025, 23:41

Vko kirjutas: 15 Aug 2025, 23:01 Kes eriline investeerimisguru ei ole, see vast kulda ikka oskab osta. Võib vaid kujutleda, milline näeks välja "tasuvus" kui 10 aastat tagasi oleks sama summa eest kulda ostnud, mille hind hetkel on ~3 korda kõrgem. Ehk siis näiteks 10 000 EUR-st on saanud 30 000...

Mis sa ikka kujutad, arvuta parem. 3x 10aastaga saad IRR 11.6%

See IRR pole ju õige?

EH.INS. kirjutas: 16 Aug 2025, 00:03

nexus4 kirjutas: 15 Aug 2025, 23:41

Vko kirjutas: 15 Aug 2025, 23:01 Kes eriline investeerimisguru ei ole, see vast kulda ikka oskab osta. Võib vaid kujutleda, milline näeks välja "tasuvus" kui 10 aastat tagasi oleks sama summa eest kulda ostnud, mille hind hetkel on ~3 korda kõrgem. Ehk siis näiteks 10 000 EUR-st on saanud 30 000...

Mis sa ikka kujutad, arvuta parem. 3x 10aastaga saad IRR 11.6%

See IRR pole ju õige?

Vabandan, lasin ise näpuka läbi - 11,6 on õige...
Aga väike märge: IRR iseenesest ei näita veel midagi

RaJy kirjutas: 15 Aug 2025, 23:53 Võib ju kujutleda, aga kui Tavidi graafikud aluseks võtta siis 3x tõusu kolme aastaga ma küll ei näe

Kas rääkisin 3 aastast?

Vko kirjutas: 16 Aug 2025, 00:16

RaJy kirjutas: 15 Aug 2025, 23:53 Võib ju kujutleda, aga kui Tavidi graafikud aluseks võtta siis 3x tõusu kolme aastaga ma küll ei näe

Kas rääkisin 3 aastast?

Ups, minu viga. Palun vabandust! Et siis 10 aastaga 3x?
Ma mingi aeg jälgisin seda teemat, Paraku Tavidi leht näitab ajalugu kuni 5 aastat ja selle aja jooksul on plussis pigem viimased 1,5 aastat. 10 aata taguseid hindasid ei viitsi otsima hakata, aga mäletan, et toonaste graafikute põhjal loobusin investeeringust - 1,5 aastat tagasi jah oleks võinud - tootlus üle 70%

10a tõus on ca 3x
3x tõus pole 300% tõus

Kuld ja PV on täiesti erinevad "asjad"
Lihtsustatult:
PV on aja möödudes -hinnaga (utiliseerimine)
Kuld ei ole
IRR pole adekvaatne võrdlusnäitaja

RaJy kirjutas: 16 Aug 2025, 00:31 Ups, minu viga. Palun vabandust! Et siis 10 aastaga 3x?
Ma mingi aeg jälgisin seda teemat, Paraku Tavidi leht näitab ajalugu kuni 5 aastat ja selle aja jooksul on plussis pigem viimased 1,5 aastat. 10 aata taguseid hindasid ei viitsi otsima hakata, aga mäletan, et toonaste graafikute põhjal loobusin investeeringust - 1,5 aastat tagasi jah oleks võinud - tootlus üle 70%

Seal Tavidi lehel näitab 10 aasta oma ka, 31-92 €/g, praegu kõigub 90-95 vahel. Viimase 1 aasta jooksul kullal +25%. Lühemate perioodide jooksul võivad kõikumised olla suured ja igas suunas, vahel peale mingit tippu tulevat langust võib minna paar aastat enne kui hind samasse kohta tagasi jõuab. Mõnel perioodil annab hõbe hoopis suuremat kasumit... Näiteks praegu hõbedal 3 kuuga +12%.

Ma ei saa aru, miks kõik juba otseelektrikütte peal ei ole?
Seadmed on kõige odavamad ja kogu järelejäänud papp toodab krüptos või kullas kasumit....

trebla kirjutas: 16 Aug 2025, 13:31 Ma ei saa aru, miks kõik juba otseelektrikütte peal ei ole?
Seadmed on kõige odavamad ja kogu järelejäänud papp toodab krüptos või kullas kasumit....

Ei pea ju kasumit olema
Piisab kui raha ei põletaks

trebla kirjutas: 16 Aug 2025, 13:31 Ma ei saa aru, miks kõik juba otseelektrikütte peal ei ole?
Seadmed on kõige odavamad ja kogu järelejäänud papp toodab krüptos või kullas kasumit....

Siin toodi ju välja et keegi ei arvuta, vaid vaatavad mis naabrid teevad ja ostavad odavaid pumpasi/paneele. Kordi juba ju öeldud et asi pole rahas, vaid mugavuses vmi.

Puhas elektriküte on ju kõige mugavam. Võid osta poest elektriküttega teki. Kahjuks veel odavam on investeerida viltidesse ja puhvaikasse.
õhk-õhk pumbad on igal juhul tasuvamad kui puhas elektriküte.

Kalvis kirjutas: 17 Aug 2025, 09:18 õhk-õhk pumbad on igal juhul tasuvamad kui puhas elektriküte.

Kindlasti mitte igal juhul. Kui millalgi viitsin, proovin oma korteri kohta välja arvutada, aga olen suhteliselt kindel, et ei ole tasuv. Eriti arvestades seda, et 1 õhk-õhkpumbaga suuremat korterit (just tubade arv) ära ei kütaks.

Jään eriarvamusele. Tegin ÕSP tasuvusarvutuse ja hinna teenis tagasi alla 7 aasta.

Kalvis kirjutas: 17 Aug 2025, 13:11 Jään eriarvamusele. Tegin ÕSP tasuvusarvutuse ja hinna teenis tagasi alla 7 aasta.

Mitu ÕSP vaja läheb kui on näiteks 4 tuba, köök, vannituba? Palju võiks arvestada 1 pumba hinnaks koos paigaldusega 7 aastat tagasi? Milline COP on kindel, millega arvestada? Siis vaatan oma 7 aasta küttele kulunud elektri üle ja saab juba midagi järeldada.

Ma ei saa aru...
Kas teil pole rahaga muud teha kui raha teenida PV, ÕSP või veel totramate "asjadega"???

Milline on mõistlik rahakulutus?

kunn24 kirjutas: 18 Aug 2025, 13:52 Milline on mõistlik rahakulutus?

Nt puhkusele minna...
Teenitakse ikka muud moodi...

Kas läksid puhkusele või hemarroide lõikama?
Elektrilevi ei väsi üllatamast: Elektrilevi tahab, et minister laseks võrgutasu mitmekordseks tõsta
https://majandus.postimees.ee/8309922/e ... seks-tosta

...on vaja ehitada uusi võimsusi, et piltlikult öelda ka taastuvelekter võrku ära mahuks.

Siis võiks selle raha neilt võtta, kes seda taastuvelektrit sinna võrku "suruvad".

Ja samas peaks ka siis hind olema vastav ,mida makstakse elrktri(kes seda võrku müüvad) eest mida nn paneelide/tuulikute omanikud võrku müüvad . Keegi ei hakka müüma/andma niisama elektrit võrku.
Asi ongi selles , et ee suure-suuga alguses lubas, kui hakkad väike-tootjaks siis teenid oma ivesteeringu a’la 7 aastaga tagasi, nüüd on asjad muutunud, tasuvust polegi. Selliste diilidega ei hakkagi keegi varsti uusi tootmisi paigaldama. Jah need kellel on , neil pole väga palju valikuid mida selle üle toodetud elektriga teha, annavad niisama ee’ le.

@Vko
Üldpõhimõttes on su jutt õige. Kuid siin on nüansse, 1 neist.
Juhtusin mõni õhtu tagasi lugema nüüdsete TTÜ elektrivõrkude korüfeede (2008 Meldorf, Kinter) ca 20 a vana materjali, et olemasoleva madalpingevõrgu rekonstrueerimise vajadusel tehakse ta ringi senise 0,4 kV pingesüsteemilt 1 kV pingesüsteemile. Juhtmeid vahetada pole vaja. Kokkuhoid tuleb kadudelt (traadikaovõimsus on voolu ruutsõltuvuses), liinitraatidelt, keskpingeliinide kokkukerimiselt. Majanduslik selliste liinide pikkus 600 m asemel 5 km. Kuid ma pole kuskil näinud, et midagi sellist oleks tehtud. Ehk väidetavalt reserve on küllalt. Lihtsam on järjekordselt jalaga ust põmmida, et andke aga raha juurde, tehniliselt jääda samale tasemele jne.
Viide https://petz.planet.ee/elekter/ttu/3_Ma ... vorgud.pdf lk 48

kunn24 kirjutas: 25 Aug 2025, 19:59 .... olemasoleva madalpingevõrgu rekonstrueerimise vajadusel tehakse ta ringi senise 0,4 kV pingesüsteemilt 1 kV pingesüsteemile.
Juhtmeid vahetada pole vaja.
Kokkuhoid tuleb kadudelt (traadikaovõimsus on voolu ruutsõltuvuses), liinitraatidelt, keskpingeliinide kokkukerimiselt.
Majanduslik selliste liinide pikkus 600 m asemel 5 km. ....

Mõned pilootprojektid tehti, kaugematele hajaasustuse tarbijatele 1F voolu varustuse parendamiseks, kellel varem võrgupinge liiga alla langes aga kuna tavatarbija ei oska erinevate seadmete kasutatavat võimsust kokku arvata ja koormati liin/tafo üle, siis see värk lõpetati õige pea ära.

Peakaitse pidi selle "probleemi" ära lahendama ju?!

kunn24 kirjutas: 25 Aug 2025, 22:26 Peakaitse pidi selle "probleemi" ära lahendama ju?!

Peakaitse energiat juurde ei tee.
Kui varem ülekoormusega langes pinge aga vähemalt lambid jäid hõõguma, siis nüüd kadus vool täitsa ära, sest trafokaitse lülis välja, kui kõiki "kaasaegseid hüvesid" (hüdrofoor, külmik, pesumasin, jne) sooviti kasutada.
Lisaks moodustas kahe trafo tühivool aasta kokkuvõttes suht suure energiakao.

Vko kirjutas: 25 Aug 2025, 18:40 ...on vaja ehitada uusi võimsusi, et piltlikult öelda ka taastuvelekter võrku ära mahuks.

Siis võiks selle raha neilt võtta, kes seda taastuvelektrit sinna võrku "suruvad".

Lugesin ühte paari kuu tagust Rootsi teadlaste hoiatust igati rohelise ja taastuva energia probleemidest.

Lisaks hajusale võrgule on ilmast sõltuvate energiatootmislahenduste puhul probleemiks vajadus tootmist stabiliseerida. Kui kord on ja kord ei ole elektrit, tuleb välja ehitada alternatiivsed süsteemid, mis on samuti lisakulu, mille tarbija lõpuks elektriarvega kinni maksma peab.

Artikkel ise https://majandus.postimees.ee/8262447/r ... htude-eest