Ehitusfoorum

elektron kirjutas: 30 Apr 2025, 12:04

Kalvis kirjutas: 30 Apr 2025, 08:11 Täpsustus - paukgaas on vesinik ja puugaas CO. Puu põlemisel tekivad mõlemad

Ehk tutvustad valemit, kuidas puu põlemisel vesinik tekib?

Keemitunnist tegid poppi? Tselluloos kooscneb peamiselt C ja H. Põlemise esimeses faasis eraldub peamiselt H - H põlemine ongi pika leegiga. Süte faasis on kõik H ära põlenud.

Veidi vaid vihjeks. Kuidas saadakse grillsüsi...

....puidutükke kuumutatakse spetsiaalses ahjus kõrgel temperatuuril (umbes 400–700°C), kuid ilma otsese õhuga kokkupuuteta, et vältida põlemist.

AI:
Kui söed põlevad lõpuni enne ahjuukse sulgemist, siis nende energiasisaldus on täielikult ära kasutatud, mis võib olla efektiivne viisil, kuidas kuumus jaotub. Kuid kui söed jäetakse lõpuni põlemata ja ahjuuks suletakse, võivad nad edasi hõõguda ja järk-järgult soojust eraldada. See võib tekitada pikema, kuid potentsiaalselt vähem intensiivse soojusülekande.

Samuti tasub meeles pidada, et söe lõpuni põlemata jätmine võib tekitada suuremat tahma või suitsu, mis võib ahju sisekülgi määrida ja pikaajaliselt efektiivsust vähendada.

A23 kirjutas: 30 Apr 2025, 08:29 Kas tead ka mõnda reaalset juhtumit, et "pauku tegev gaas" koldes oleks plahvatanud?

Minu vanas umbkoldega pottahjus selline asi palju aastaid tagasi juhtus.
Põhjuseks olid kuuma (ära küdenud) koldesse saepurubriketi pühkmete viskamine.
Olid seal mõnda aega, siis käis tugev mütakas läbi maja. Õnneks elas ahi tookord selle ehmatuse üle.

Kalvis kirjutas: 01 Mai 2025, 07:27 ... Tselluloos kooscneb peamiselt C ja H.
Põlemise esimeses faasis eraldub peamiselt H - H põlemine ongi pika leegiga.
Süte faasis on kõik H ära põlenud.

madis64 kirjutas: 01 Mai 2025, 10:00 ...
Põhjuseks olid kuuma (ära küdenud) koldesse saepurubriketi pühkmete viskamine.
Olid seal mõnda aega, siis käis tugev mütakas läbi maja.
Õnneks elas ahi tookord selle ehmatuse üle.

Kui väga kuumade koldeseintega ahju, sütele lisatakse uut puitu aga põlemiseks vajalikku õhuhulka vajalikul määral ei suurendata, siis enne puidu süttimist eralduvad soojenevast puidust uttegaasid, mis süttides koldes plahvatavad ja lõhuvad ahju.

See on ka üks põhjus miks suuremal soojavajdusel (väga külma ilma korral) on nõutud ahjujuhendites kütta ahju 2 korda päevas aga mitte pikendada ühte küttekorda puude lisamisega.
Samal põhjusel ei tohi ohutustehnika juhendite järgi, biokatlamajades personal viibida töötava hakkepuidukatla peal ega luukide ees.

ping kirjutas: 29 Apr 2025, 09:38 Tootja peabki juhendisse kirjutama, et kui näiteks elektrikatkestuse puhul tsirk pumbad seiskuvad, et kuidas siis ohutult seisata tahkekütuse keskkütte katel.
See on väga vajalik teadmine ja loodetavasti Viadruse omanikud teavad, et kuidas elektrikatkestuse puhul tuleb käituda.
(Olen omanud Viadrust ja mina tean.)

See nüüd siin ahjukütte arutelus natuke ot., aga kui juba jutuks tuli ....
Ma oman ja kütan tänagi nimet katelt ja julgen väita, et tsirk. pumpade seiskumisel ei juhtu midagi koledat, eeldusel, et süsteem on korralikult ehitatud. Katla kasutegur ainult langeb veidi ja tahmumine suureneb, kuna katlasse siseneva vee temperatuur ei pruugi enam optimaalne olla. Isevoolne tsirkulatsioon katla ja akupaagi vahel peab säilima.
Mul on katla ja akupaagi vaheline torustik 2" torust.

Et natuke teemas püsida, siis eelmainit Viadrus on sihitud üldjoontes söe põletamise katlaks, ja neil seadmetel üldiselt ei ole lubatud siibri täielikku sulgemist. Vastav mahalõige muidu ümarast kettast on tehtud.
Ka ahjusiibritel on soovitatud nurk maha lõigata või auk sisse puurida.

tcumen kirjutas: 01 Mai 2025, 18:21 ...
Ma oman ja kütan tänagi nimet katelt ja julgen väita, et tsirk. pumpade seiskumisel ei juhtu midagi koledat, eeldusel, et süsteem on korralikult ehitatud. ...

Ei maksaks olla individualist ja arvata, et kui "minul ei ole juhtunud", et siis mitte kunagi ei saa mitte kellelgi teisel juhtuda, et veekatel läheb ülekuumenemise tõttu aururežiimi.

...
Isevoolne tsirkulatsioon katla ja akupaagi vahel peab säilima.
Mul on katla ja akupaagi vaheline torustik 2" torust.
...

Milline katlatootja EU's saab praeguste nõuete kohaselt, näha oma toote paigaldusjuhendis ette katla isevoolset tsirkulatsiooni?

ping kirjutas: 01 Mai 2025, 23:11

tcumen kirjutas: 01 Mai 2025, 18:21 ...
Ma oman ja kütan tänagi nimet katelt ja julgen väita, et tsirk. pumpade seiskumisel ei juhtu midagi koledat, eeldusel, et süsteem on korralikult ehitatud. ...

Ei maksaks olla individualist ja arvata, et kui "minul ei ole juhtunud", et siis mitte kunagi ei saa mitte kellelgi teisel juhtuda, et veekatel läheb ülekuumenemise tõttu aururežiimi.

...
Isevoolne tsirkulatsioon katla ja akupaagi vahel peab säilima.
Mul on katla ja akupaagi vaheline torustik 2" torust.
...

Milline katlatootja EU's saab praeguste nõuete kohaselt, näha oma toote paigaldusjuhendis ette katla isevoolset tsirkulatsiooni?

Sõltub natuke ka sellest, kas kõrguste vahed üldse võimaldavad isevooluringlust. Üks tuttav (erialalt soojustehnik) tegigi omal ridaelamusse selle põhimõttega, et ka kriisikütmise võimalus oleks tagatud. Katel ja akupaak kledris. Testimiseks simuleeris tööd "täieliku voolukatkestuse" korral, toimib, ära ei külmuks, aga normaalselt sooja tuba iseenesestmõistetavalt ei saa.

Mul katla/akupaagi kõrguste vahe ca 2,3m ja tsirkulatsioon toimib ilusti. Aga toru peab jäme olema! Kui elekter olemas on, toimub sundtsirkulatsioon pumbaga väikses katla ringis.
Katla paigaldusel on jah ignoreeritud juhendit, katla väljaviigud said ümber tehtud 1"1/2 lt 2" peale.
Nn. Ladomat on ise koostatud juppidest, kuna sobiva mõõduga asja polnud toona olemas. Vaevalt tänagi.
Teise korruse radiaatorid toimivad ka isevoolsena, küll mitte nii hästi, kui pumbaga.
Põrandaküte muidugi ilma pumbata ei funga.
Keldrit majal all pole.
Alumisel korrusel on nn. soome pliit ja suur kamin, nende korstnalõõrid ka kütavad.
Kõike seda sai juba 20a. tagasi nii rehkendatud, et ilma elektrita külma ei jääks. Süsteemid ise ehitatud.
Omamat seejuures soojustehniku haridust ja pottsepa kutsetunnistust, küll aga mõningast kogemust (ca 15a) suurte tööstuslike soojusseadmete käitamisel.

A23 kirjutas: 02 Mai 2025, 08:21 ....
Sõltub natuke ka sellest, kas kõrguste vahed üldse võimaldavad isevooluringlust.
Üks tuttav (erialalt soojustehnik) tegigi omal ridaelamusse selle põhimõttega, et ka kriisikütmise võimalus oleks tagatud. Katel ja akupaak kledris. Testimiseks simuleeris tööd "täieliku voolukatkestuse" korral, toimib, ära ei külmuks, aga normaalselt sooja tuba iseenesestmõistetavalt ei saa.

Omanik võib oma valdustes teha mida ise tahab aga kui tootja tahab tänapäeval müüa normidele vastavat toodangut, siis tema ei saa suvalisi lahendusi välja pakkuda.
Kivisöega küttes on põlemine teine aga puiduga küttes, siis kes tänapäeval viitsib pidevalt külma katla sisepindu tahmast ja pigist puhastada.

Küülaline kirjutas: 28 Apr 2025, 11:16

Bushido kirjutas: 24 Apr 2025, 23:14Millal ... restivahed nö kinni lükata (kangiga koldeukse all) ja tuhaukse avad kinni lükata (paremale-vasakule)? ... samal aja siibrit lahti hoida ja siiber sulgeda alles pärast süte tuhastumist)?

Loomulikult ikka siiber kõige viimasena kinni. Kui siiber varem sulgeda ei pääse ju viimaste süte gaasid korstnasse vaid tuppa. Kuidas üldse selline küsimus saab tekkida, mingi loogiline mõtlemine oleks abiks kütmisel.

Kas enamus soojusest nö korstna kaudu välja ei lähe, kui söed laste enne siibri sulgemist täielikult tuhast hõõguda?

Bushido kirjutas: 02 Mai 2025, 13:16Kas enamus soojusest nö korstna kaudu välja ei lähe

Enamus soojusest on juba salvestunud kogu kütmise aja ahju kivisesse, kuidas see saab viimase 5 minutiga korstnast välja minna?

Küülaline kirjutas: 02 Mai 2025, 17:11 ... kuidas see saab viimase 5 minutiga korstnast välja minna?

Ega eriti ei saagi, kui veel õhu juurdepääs koldesse piiratud on.
Söed võivad vaikselt kustuda pool tundi kuni tund - õhu liikumine ahjus on samal ajal minimaalne.

Küülaline kirjutas: 02 Mai 2025, 17:11

Bushido kirjutas: 02 Mai 2025, 13:16Kas enamus soojusest nö korstna kaudu välja ei lähe

Enamus soojusest on juba salvestunud kogu kütmise aja ahju kivisesse, kuidas see saab viimase 5 minutiga korstnast välja minna?

Kas viimase 5 minuti all mõtlete söe (ilma leegita) tuhastumist lahtise siibriga ja tuharesti kaudu sütele puhuva õhuvoolu ajal?

madis64 kirjutas: 02 Mai 2025, 19:47

Küülaline kirjutas: 02 Mai 2025, 17:11 ... kuidas see saab viimase 5 minutiga korstnast välja minna?

Ega eriti ei saagi, kui veel õhu juurdepääs koldesse piiratud on.
Söed võivad vaikselt kustuda pool tundi kuni tund - õhu liikumine ahjus on samal ajal minimaalne.

Söed on jäänud kogu ööks hõõguma tuharestile, kui siiber ja tuharesti kang sulgeda kohe pärast ainult süte järele jäämist. Ahi on kuum väga kaua nii. Kui kord lasin tuharestil söed tuhaks põleda lahtise siibri ja lahtise tuharesti kangiga, siis oli ahi vähem aega soojem

Viimast postitust pean uskumuslikuks. Nii need rahvatarkused süttivad, aga kustuvad, kui neid mööta.