Ehitusfoorum

Niipea kui aru saada, et konstant on valguse kiirus ja suhtelised aega ja ruum (aegruum) vastupidiselt Newtonile hakkab selgus majja tulema...

Aga mis on kiirem ,kui valguse kiirus, kui jõuad külmikust õlle kätte saada enne kui tuli süttib .

Teoorias saab olla valguse kiirusest suurem kiirus
On väike aga - see ei kanna ainet, infot jms

Küülaline kirjutas: 01 Aug 2025, 09:55

T25 kirjutas: 31 Juul 2025, 19:48Liikuva sűsteemi pikkus on ka 1,5 miljonit km

Tähendab nii valgusallikas kui ka peegel liiguvad?
Enne kaugenes sul ainult peegel valgusallikast.

T25 kirjutas: 31 Juul 2025, 09:15Teisel juhul nihutatakse vahemaad AB valgusallika suhtes edasi

Valgusallikaid vōib űks ka olla, mis asetseb kahe pikkuse vahel. Oluline on see, et meil on pikkus AB, mis asetseb staatilises olekus valgusallika suhtes ning teine pikkus AB, mis kaugeneb valgusallikast. Relativistide väitel mõlemas sűsteemis mõōdetakse valguse kiiruseks C. Aga nagu sa űtlesid, et valgus jõuab mitteliikuva peeglini varem, st sa elad klassikalises maailmas. Klassikalises maailmas valgus ei jōua 5 sekundi pärast liikuvas sűsteemis peeglini, sest peegel on selle aja sees edasi liikunud staatilises peeglist, mis on 1,5 milj km kaugusel valgusallikast. Kui me liikuvas sűsteemis teeksime mõõtmise , kuhu on valgus jõudnud 5 sekundi pärast, siis see oleks vähem kui 1.5 milj km( sest valgus pole veel peeglini jõudnud, mis tähistab pikkust 1,5 milj km). Seega jagades väiksema pikkuse kui 1,5 milj km 5 sekundiga, saame valguse kiiruseks liikuvas sűsteemis alla 300000 km/s.
Relatiivses Einsteini mitte Galileo maailmas on valguse kiirus aga C , mis tähendab, et valgus peaks olema läbinud 5 sekundiga liikuva pikkuse AB otsast lõpuni.
Kõike seda selgitatakse nagu EH.Ins űtleb, suhtelise aja ja ruumiga ning suhtelise űheaegsusega.

T25 kirjutas: 01 Aug 2025, 13:51meil on pikkus AB, mis asetseb staatilises olekus valgusallika suhtes ning teine pikkus AB, mis kaugeneb valgusallikast ... Klassikalises maailmas valgus ei jōua 5 sekundi pärast liikuvas sűsteemis peeglini, sest peegel on selle aja sees edasi liikunud staatilises peeglist

Huvitav, mispärast siis signaalid (või valgus) jõuab Kuult Maale sekundiga, Marsilt minutitega ja lähimalt tähelt aastatega. Ja samal ajal kõik need kehad liiguvad üksteise suhtes.

Küülaline kirjutas: 01 Aug 2025, 14:02

T25 kirjutas: 01 Aug 2025, 13:51meil on pikkus AB, mis asetseb staatilises olekus valgusallika suhtes ning teine pikkus AB, mis kaugeneb valgusallikast ... Klassikalises maailmas valgus ei jōua 5 sekundi pärast liikuvas sűsteemis peeglini, sest peegel on selle aja sees edasi liikunud staatilises peeglist

Huvitav, mispärast siis signaalid (või valgus) jõuab Kuult Maale sekundiga, Marsilt minutitega ja lähimalt tähelt aastatega. Ja samal ajal kõik need kehad liiguvad üksteise suhtes.

Seda ma ei oska praegu sulle vastata, sest uurin alles kõige lihtsamaid liikumisűlesadeid ja nagu näha, siis õppida on isegi neist väga väga palju.

https://dspace.ut.ee/bitstreams/0977164 ... b/download
Sellel teemal lausa bakalaureusetöö kirjutatud.
Ei pea jalgratast leiutama hakkama.

k6pitseja kirjutas: 01 Aug 2025, 16:07Ei pea jalgratast leiutama hakkama

See on ju Tartu Ülikool ja "peavool" ning ilmselt ei sobi.

Lugesin selle töö kiirelt diagonaalis läbi. Mõned tähelepanekud.


Micheson Morley katse on tegelikult kooskõlas valguse korpuskulaarse mudeliga.

Nüüd see valguskell, kus footonit põrgatatakse liikuvas vagunis üles alla kahe peegli vahel, eeldab, et valgus käitub inertsiaalselt. Selliselt käituks näiteks pall, kui sa põrgatad seda liikuvas vagunis. Valgus ei olevat aga inertsiaalne, ning kaldub sihtmärgist kõrvale.Nn light abberration. Valgus ei pruugi üldse peeglini jõuda, kuna ei käitu inertsiaalselt.

Need aatomikellade katsed lennukite peal.Sai juba toodud analüüsid, et kellad viskasid sellist kirvest, et neist andmetest ei saanud tegelikult midagi välja lugeda.

Müüonite puhul võrreldakse müüoni lagunemisaega, kus müüon on kõigepealt vastu ekraani valguse kiirusega nö sodiks lastud, selle ajaga, mil müüon vabalt atmosfääris hängib.





I

Küülaline kirjutas: 01 Aug 2025, 17:54

k6pitseja kirjutas: 01 Aug 2025, 16:07Ei pea jalgratast leiutama hakkama

See on ju Tartu Ülikool ja "peavool" ning ilmselt ei sobi.

No näed, ei sobi...
Ülikoolide ja teadusasutuste ja laborite jne kaupa idioote
Nii füüsikutest õppejõud, insenerid jne kui füüsikatudengid
Kogu maailm ajab totaalset kelbast, kõik vaatlused on kelbas, praktiktiline rakendamine on kelbas jne
"Peavool" on "õige füüsika" maha salanud
Mis eesmärgil normaalsete inimeste mõistus muidugi ei võta
Selleks on "keenjused"
Õnneks on meil Eestis olemas oma "keenjus" kes kõike teab laitmatult
See ei loe, et pole elus matemaatikast ega füüsikast essugi taibanud
Ta on projekteerinud ja ehitanud tuumapeldiku
Ja kohe on temalt tulemas ka 3 000 000 km pikkused rongid ja 600 000 km pikkused laevad

EH.INS.
Äkki on mõni siin Chuck Norris? Siis ju valgus käitubki teistmoodi.

suvaline kirjutas: 02 Aug 2025, 17:20 EH.INS.
Äkki on mõni siin Chuck Norris? Siis ju valgus käitubki teistmoodi.

Tõsi küll jah...

Hiluti loetud:
Arnold Schwarzenegger sattus intensiivravi osakonda hulgaliste kehavigastustega
Chuck Norris oli teda sotsmeedias nüginud

Ja veel mõned:
Chuck Norris saab jagada nulliga.
Chuck Norris ei roni puude otsa – ta tõmbab need maha ning kõnnib nende otsas.
Chuck Norris suudab ühe kärbsega tappa kaks hoopi.
Kosmos eksisteerib, kuna see kardab viibida Chuck Norrisega samal planeedil.
Chuck Norris luges lõpmatuseni – kolm korda.
Chuck Norris suudab pöördukse pauguga kinni lüüa.
Kumb oli enne, muna või kana? Chuck Norris.
Evolutsiooniteooriat ei eksisteeri. Eksisteerib vaid nimekiri olenditest, kel Chuck Norris on lubanud ellu jääda.
Chuck Norris ei kirjuta raamatuid. Sõnad koonduvad ise suurest hirmust.
Chuck Norris on nii kiire, et ta suudab joosta ümber maakera ning iseendale kuklasse lüüa.
Chuck Norris magab öölambiga. Mitte seetõttu, et Norris kardaks pimedat, vaid seetõttu, et pimedus kardab Chuck Norrist.
Chuck Norris külastas kord Neitsisaari. Nende nimi on nüüd Saared.
Chuck Norris ei loe raamatuid. Ta jõllitab neid senikaua, kuni saab informatsiooni, mida vajab.
Kui sul on viis eurot ja Chuck Norrisel on viis eurot, siis Chuck Norrisel on rohkem raha kui sul.
Chuck Norris ei kanna käekella. Ta lihtsalt otsustab, mis kell on.
Kui Chuck Norris teeb kätekõverdusi, siis ta mitte ei lükka end üles, vaid lükkab Maad endast eemale.
Chuck Norris on käinud Marsil – sellepärast pole seal elu.
Chuck Norris suudab tuld kustutada liitri bensiiniga.
Chuck Norris kuuleb viipekeelt.
Kobra salvas kord Chuck Norrise jalga. Pärast viit päeva piinlemist heitis kobra hinge.
Kui Chuck Norris sündis, sõidutas ta oma ema haiglast koju.
Kui Chuck Norris viilutab sibulat, nutab sibul.
Gripp peab saama igal aastal Chuck Norrise vaktsiini.
Chuck Norris alustab lõket, hõõrudes kokku kaht jääkuubikut.
Chuck Norris tegi kord valedetektoritesti – masin tunnistas kõik üles.
Kui Alexander Bell leiutas telefoni, oli tal kolm vastamata kõnet – Chuck Norriselt.
Chuck Norrisel on kodus põrandal grislikaru vaip. Karu pole surnud, ta lihtsalt ei julge liigutada.
Chuck Norris ei helista valel numbril. Sa lihtsalt vastad valele telefonile.
Chuck Norris suri 20 aastat tagasi, kuid Surm kogub veel julgust, et talle seda öelda.
Chuck Norris ei maga. Ta ootab.

Üldiselt võiks selle teema ka naljanurka üle viia
See on suurem nali kui kõik naljanurga teemad kokku