16. leht 16-st

Re: Füüsika teema

Postitatud: 19 Aug 2025, 11:14
Postitas EH.INS.
Oronž - juba ootasin,,,

Ma olen realist... Saad aru, mis see tähendab?
Oranž, roheline või mis iganes värvi - mulle võib meeldida või mitte - pole oluline - tema otsustab
EL pühib ja lakub perset kui vaja on...
Aga möliseda oskab - ainuke asi, et sellisest sitast on kõigil pohhui

Re: Füüsika teema

Postitatud: 19 Aug 2025, 20:38
Postitas madis64
Ehk tõmbaks ropendamisega natuke tagasi?

Insener või mitte, kuid tegemist on avaliku meediaruumiga.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 08:30
Postitas T25
Toome lihtsa näite, kuidas Einstein kasutas Galilei relatiivsuse valemeid ning tõmbas mütsist välja oma relatiivsuse.

Meil on koordinaatsüsteemi K alguspunkt Viljandi ning x teljeks on sirge maantee, mis läheb Imavere poole. Imavere asub 50 km kaugusel. Me ütleme, et x=50 km.

Meil on ka kell, millega saame aega võtta. Ütleme näiteks, et ajal t=10sek paugutas keegi püssi Imaveres. Kirjutame (x=50km, t=10s). Seejärel paugutab püssi ajal t=20sek, paneme selle kirja (x=50, t=20sek) ja samamoodi saame sündmusi kirja panna misiganes aja t kohta.

Nii, nüüd toome sisse Galilei relatiivsuse. Meil on teine koordinaatsüsteem väike k, mis liigub kiirusega v suure K suhtes Imavere suunas. Kuidas on need omavahel seotud. Selgub, et kehtib järgmine valem:
x'=x-vt

Toome lihtsa näite.Ajahetkel t=0 on mõlema koordinaatsüsteemi alguspunktid koos. V=10km/h ja leiame x' ajal t=1tund.

X'=50km-10km/h*1h=50-10=40km.

Samamoodi, t=2tundi kohta leiame, et

x'=30 km

Jne jne.

Sedaviisi töötab lihtne Galilei teisendus. Nüüd mida aga tegi Einstein. See kavalpea võttis koordinaadi x ja asendas selle x=ct-ga. X' -i asendas x'=ct'.

Ja toppis need asendused Galilei teisendustesse:

Näiteks

X'=X-vt

muutus

x'=ct-vt.

Meie näites X=50km. Ct=50km. t=50km/c=0,167millisekundit. See on aeg, mis kulub valgusel koordinaatide alguspunktist Viljandist jõuda Imaverre, mis on 50 km kaugusel. See on kiirem, kui inimese silmapilgutus.

Aga mis on sel ajal ühist näiteks meie sündmusega t=10sek, kui keegi paugutas püssi Imaveres. Mitte midagi. Aga Einstein tegi selle asenduse, toon veelkorra välja:

Algupärane x'=x-vt muudetakse x'=ct-vt. Ja sellest asendusest matemaatiliselt edasi zongleerides saab mütsist välja tõmmata ajanihked, pikkuste vähenemised jppms.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 10:43
Postitas k6pitseja
Philosophiae Naturalis Principia Mathematica - Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted - Google tõlkes.
https://et.wikipedia.org/wiki/Philosoph ... athematica

Kuidas Newton tundub, kui füüsika teemat natuke laiemalt võtta?
Tema kah rääkis, kuidas matemaatikat asjasse segada, et füüsika asjalikumaks muuta.
Põhiteooria on ikka see, et loodusteadlased kogu aeg petavad ja valetavad.
Ja loodusteadused on välja mõeldud ainult ajupesuks.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 10:59
Postitas Küülaline
T25 kirjutas: 19 Aug 2025, 10:40c on konstant
Aga see ongi konstant. Muud moodi ei ole võimalik selgitada universumis toimuvaid füüsikalisi nähtusi. Selle tõdemuseni jõutigi sellepärast, et muud teooriad viisid rappa. Selle konstandi sisse toomine suutis asju seletada ilma vastuoludeta.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 11:39
Postitas T25
Küülaline kirjutas: 20 Aug 2025, 10:59
T25 kirjutas: 19 Aug 2025, 10:40c on konstant
Aga see ongi konstant. Muud moodi ei ole võimalik selgitada universumis toimuvaid füüsikalisi nähtusi. Selle tõdemuseni jõutigi sellepärast, et muud teooriad viisid rappa. Selle konstandi sisse toomine suutis asju seletada ilma vastuoludeta.
Kui sa vihjad MM eksperimendile, siis seda selgitaks väga lihtsalt valguse ballistiline mudel.

Ja konstantne c ei selgita midagi, vaid ajab jaburalt keeruliseks oma ajanihete ja pikkuste kokkutõmbumistega.

Eelnevalt sai välja toodud, kuidas Einstein asendas x=x asemel x=ct galilei teisendusse x'=x-vt, muutes selle x'=ct-vt Niimoodi asju miksides tuletab ta oma fantastilised valemid, ainult et tegemist on matemaagiaga, mitte füüsilise reaalsusega.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 12:10
Postitas A23
@T25, tunnista ausalt, mis Su kirjutiste eesmärk on. Oled küll kinnitanud, et mõtled asja tõsiselt, aga kaldun siiki arvama, et teed pulli ja üritad publikut "käima tõmmata". :)

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 14:35
Postitas T25
A23 kirjutas: 20 Aug 2025, 12:10 @T25, tunnista ausalt, mis Su kirjutiste eesmärk on. Oled küll kinnitanud, et mõtled asja tõsiselt, aga kaldun siiki arvama, et teed pulli ja üritad publikut "käima tõmmata". :)
Nalja vastu pole mul midagi, aga eesmärk on ikkagi jõuda selleni, et füüsika esitaks füüsilist reaalsust.

Matemaagikud aga teevad kahtlasi teisendusi ja selle pealt tõmmatakse käima ajanihked, pikkuste kokkutõmbumised jppms.

Meil on originaalne Galilei teisendus x'=x-vt ja selles Einstein asendab x -i ct-ga. Nüüd muutub see avaldis x'=ct-vt.

Ma tõin näite, kus x=50km ja ajahetkel t=10sekundit on selles punktis mingi sündmus.

Aga mis aeg on t avaldises X=ct. Meie näite puhul 50=ct, t=50/300000=0,167 millisekundit.

See aeg on aeg, mis kulub valgusel 50 km läbimiseks koordinaatide alguspunktist punkti x=50km.

Sel pole mitte mingit seost ajaga t=10 sekundit, kui toimus mingi sündmus punktis x.

Aga tehes selle asenduse, libistades sisse x asemel ct, saab matemaagikat kasutades edasi teha teisendusi, kus tekivad ajanihked, pikkuste kokkutõmbed jppms.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 20:04
Postitas Küülaline
T25 kirjutas: 20 Aug 2025, 14:35jõuda selleni, et füüsika esitaks füüsilist reaalsust ... Matemaagikud aga teevad kahtlasi teisendusi
Kas sa seda ei suuda mõista, et füüsiline reaalsus on palju keerukam, kui talupojatarkus ja põhikooli füüsikatunnis kuuldu. Kuidas sa saad nimetada kahtlasteks teisendusteks võrrandeid, millele tugineb relatiivsusteooria? Nende mõistmiseks on vajalik sügavamad teadmised matemaatikas.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 20 Aug 2025, 20:52
Postitas madis64
Küülaline kirjutas: 20 Aug 2025, 20:04 Kuidas sa saad nimetada kahtlasteks teisendusteks võrrandeid, millele tugineb relatiivsusteooria?
Sõna on vaba, kuid vaim on nõrk.

https://usundiopetus.weebly.com/uploads ... levant.pdf

Re: Füüsika teema

Postitatud: 21 Aug 2025, 08:02
Postitas A23
T25 kirjutas: 20 Aug 2025, 14:35
A23 kirjutas: 20 Aug 2025, 12:10 @T25, tunnista ausalt, mis Su kirjutiste eesmärk on. Oled küll kinnitanud, et mõtled asja tõsiselt, aga kaldun siiki arvama, et teed pulli ja üritad publikut "käima tõmmata". :)
Nalja vastu pole mul midagi, aga eesmärk on ikkagi jõuda selleni, et füüsika esitaks füüsilist reaalsust.

...
Võib-olla laiendada haaret. Too mängu nt Chicxulubi meteoriidi seotus/mitteseotus dinosauruste kadumisega. :)

Re: Füüsika teema

Postitatud: 21 Aug 2025, 21:43
Postitas T25
Heakene küll, tuleme lihtsa liikumisülesande juurde tagasi. Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas , mis sülitab välja footoni stardihetkel. Stardihetkel ühe laeva mootor sureb välja ja seega jääb staatiliseks stardijoone suhtes, teine laev hakkab liikuma 5 m/s kiirusega( eeldame, et kiirus tõuseb kohe 5m/s peale, nagu lendstardist näiteks, muidu EH. Ins hakkab nokkima kiirenduste ja inertsuste jms värkidega).

Relatiivsusteooria põhipostulaat on see, et valguse kiirus on igas taustsüsteemis C. Ehk mõlemad laeva kaptenid peavad mõõtma valguse kiiruseks enda laeva suhtes konstandi C=300000 km/s.

Meie näites

Seisva laeva kapten mõõdab, et 5 sekundiga jõuab footon tagaotsast laeva ninaotsa. v=1,5milj km/5s=300000 km/s=C

Talupoja loogika ütleb, et samal ajal kui footon jõuab liikumatu laeva ninasse , on liikuva laeva nina sellest edasi nihkunud 5m/s*5s=25m

Seega me saame järeldada, et liikuvas laevas ei ole valgus jõudnud ninaossa, kui aktsepteerida talupoja mõistust, mis eeldab, et footon ei saa korraga olla kahes kohas korraga samal ajal. Talupoja mõistus ütleb, et liikuvas laevas oleks valgusel veel minna 25 m, et jõuda ninaotsa. Seega mõõdaks liikuva laeva kapten valguse kiiruseks v=(1,5milj km-25m)/5s , mis on väiksem kui 300000 km/s ja seega ei võrdu C

Relativistid nüüd lendavad sisse aja erineva kulgemisega nn aja dilatsiooniga ning pikkuste kokkutõmbumiste jms , et kõike seda seletada, kuidas ikkagi mõlemas süsteemis valguse kiiruseks C mõõdetakse.

Palusin chatgtplt abi, et kui palju siis oleks ajanihe nende kahe laeva vahel, kui nende suhteline kiirus on 5m/s ja seda 5 sekundi jooksul.

Chatgtp:
"Kui kahe vaatleja suhteline kiirus on 5 m/s, siis erirelatiivsusteooria järgi tekib nende vahel aja dilatatsioon, mille suurus on vaid umbes 7 × 10⁻¹⁶ sekundit 5 sekundi jooksul – see on 0,0000000000000007 sekundit, st täiesti mõõtmatu ajaerinevus tavakella või inimtajuga"
Seejärel küsisin, et Chatgtp-lt, et kui suure vahemaa valgus läbiks sellise ajanihke korral:
"Kui kahe vaatleja suhteline kiirus on 5 m/s, siis aja dilatatsioon 5 sekundi jooksul on umbes 7 × 10⁻¹⁶ sekundit, mille jooksul valgus läbib vaid umbes 210 nanomeetrit – see on tühine kaugus, väiksem kui nähtava valguse lainepikkus."
Tundub väga väike vahe. Seega selline asi justkui ei saaks selgitada , et miks valgus jõuab laeva ninasse liikuvas laevas.

Seejärel mõtlesin, et äkki pikkuste kokkutõmbumine võiks seda selgitada. Jälle chatgtp abiks.
"Laev, mis liigub kiirusega 5 m/s, tõmbub relatiivsusteooria järgi kokku vaid umbes 0,21 mikromeetrit ehk 210 nanomeetrit — see on uskumatult väike ja täiesti mõõtmatu isegi 1,5 miljoni kilomeetri pikkuse laeva puhul."
Ka see ei tundu selgitavat , kuidas kurat ikkagi valgus sellist trikki teeb, et mõlemas süsteemis tema kiiruseks C mõõdetakse.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 21 Aug 2025, 22:07
Postitas kunn24
Kas sa rahulikult magada saad?

Re: Füüsika teema

Postitatud: 23 Aug 2025, 16:59
Postitas Küülaline
T25 kirjutas: 21 Aug 2025, 21:43Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas, mis sülitab välja footoni stardihetkel
Ma ei saa ikka selle küsimuse püstitusest aru, kui laevad on taguotsapidi koos, siis kumma laeva liikumise suunas see valgusallikas footoni välja sülitab?

Re: Füüsika teema

Postitatud: 24 Aug 2025, 00:25
Postitas T25
Küülaline kirjutas: 23 Aug 2025, 16:59
T25 kirjutas: 21 Aug 2025, 21:43Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas, mis sülitab välja footoni stardihetkel
Ma ei saa ikka selle küsimuse püstitusest aru, kui laevad on taguotsapidi koos, siis kumma laeva liikumise suunas see valgusallikas footoni välja sülitab?
Mõlemad laevad on taguotsapidi stardijoonel. Mitte ninad ei ole stardijoonel, vaid taguotsad on stardijoonel. Nad ei ole päris koos, aga ütleme , et lähestikku. Ja nende vahel on footon. Kõik kolm hakkavad jooksma samas suunas. Ja see lähestikku või koosolemine ei ole tähtis, aga lihtsam on ette kujutada , kui kaks laeva on üksteise lähedal ja siis neilt jälgida, kuidas nende vahelt footon läbi jookseb ning ajahetkel , kui ta jõuab ühe laeva ninasse, siis kust ta sellel hetkel on teise laeva suhtes( 25m teise laeva ninast puudu).

Re: Füüsika teema

Postitatud: 24 Aug 2025, 23:19
Postitas Küülaline
See footon ei tea neist laevadest midagi, tema paneb ikka kiirusega c minena.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 25 Aug 2025, 09:28
Postitas T25
Küülaline kirjutas: 24 Aug 2025, 23:19 See footon ei tea neist laevadest midagi, tema paneb ikka kiirusega c minena.
Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub, et saadud kiirused on erinevad. Klassikalises füüsikas see ongi nii, lihtne ja loogiline. Relatiivsusteooria aga nõuab, et mõõdetud kiirus oleks alati konstant C. See ongi vastuolu klassikalise ja relatiivsusteooria vahel. Minu näites on laevade omavaheline liikumiskiirus väga väike, seega relativistlikud efektid on samuti ülimalt väikesed. Selles mõttes , et laeva A ja laeva B kellad tiksuvad praktiliselt samas rütmis. Samuti laeva B pikkuse kokkutõmme on ka, nagu enne sai välja toodud, mikroskoopiline. Nüüd tekib küsimus , kus asub footon mõlema laeva suhtes, kui mõlema laeva kapteni kell näitab 5 sekundit. Loogika ütleb, et laev, mis jäi valgusallika suhtes liikumatus, siis selles laevas jõuab footon laeva ninasse. Laeva kapten mõõdab footoni kiiruseks enda laeva suhtes v=L(laeva pikkus)/5sek=300000 km/s.
Kuidas aga näeb liikuva laeva kapten footoni liikumist enda laeva suhtes. Tema laev on 5sekundi jooksul edasi nihkunud teisest laevast 25m. Seega võime väita, et kui footon on ühe laeva ninas, siis teise laeva suhtes on tal 25m ninast puudu.Laevakapten arvutab footoni kiiruse enda laeva suhtes v=(L-25m)/5s.
Kui võrdleme footoni kiirust kummagi laeva suhtes, siis näeme et see on erinev. Relatiivsusteooria aga nõuab , et igas taustsüsteemis peab valguse kiirus saama mõõdetud konstant C.
Tüüpilised selgitused on, et seda selgitab ajanihe ja pikkuse kokkutõmme.Nn relativistlikud efektid. Aga minu näites on need efektid mikroskoopilised, sest laevade omavaheline kiirus on väga väike ja seega laeva kellad tiksuvad praktiliselt samas rütmis ja laeva kokkutõmme on samuti mikroskoopiline. Aga selleks, et kumbki laev mõõdaks kiiruseks konstant C enda suhtes, peab footon olema 5 sekundi pärast korraga mõlema laeva ninas. Ja talupoja loogika ütleb, et footon ei saa olla korraga kahes kohas.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 25 Aug 2025, 20:00
Postitas Küülaline
T25 kirjutas: 25 Aug 2025, 09:28Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub, et saadud kiirused on erinevad
Missmoodi see selgub? Kes on sellise katse sooritanud?
T25 kirjutas: 25 Aug 2025, 09:28talupoja loogika ütleb, et footon ei saa olla korraga kahes kohas
Selles osas talupoja loogika ei valeta.

Re: Füüsika teema

Postitatud: 26 Aug 2025, 08:50
Postitas T25
Küülaline kirjutas: 25 Aug 2025, 20:00
T25 kirjutas: 25 Aug 2025, 09:28Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub, et saadud kiirused on erinevad
Missmoodi see selgub? Kes on sellise katse sooritanud?
T25 kirjutas: 25 Aug 2025, 09:28talupoja loogika ütleb, et footon ei saa olla korraga kahes kohas
Selles osas talupoja loogika ei valeta.
Lihtsast matemaatikast selgub, v=s/t.