Ehitusfoorum

Ei oska midagi arvata. See mida teadsin, see ka tuli. Kogemused selliselt kivikorstnaga puuduvad, eriti huvitaks kuda see suuremate külmadega käitub? ...et kas märgab endiselt silikaati ? Eks järgmine talv näita...
Muidu tõmbab rõõmsalt selles plekist torus, aga algul, nagu ikka suitseb kogu lõõr ühtlaselt. Siis, mingil ajal läheb toru kuumaks ja seda kiiremini see liikumine plektorus hakkab toimima, kuni lõpuks ainult seda mööda toimibki. Toru kõrval, ei suitse midagi ja seal võib rahus käsi peal hoida, aga toru enda kohal seda teha ei õnnestu.

Ei enam saa pits märguda kuidagi, isegi kui nii jätad.
Aastaid tagasi sai sarnane asi tehtud. Toppisin lihtsalt ülevalt veidike villa täis ja valasin segu, et vesi otse toru kõrvalt korstnasse ei jookseks.
Pliita puhul piisab vabalt ainult ülemise otsa katmisest toruga, mis külma käes otseselt.Aga kellel toru vabalt käes, siis muidugi parem üleni panna ja käib vähemalt 100 aastat!

Robi 1 kirjutas:... siis muidugi parem üleni panna ja käib vähemalt 100 aastat!

100 aastat ei käi. Plekitoru saab ennem otsa. Õigel ajal vaja uus panna, siis pole vaja vana kusagilt põhjast koukida.
Taastaja, kas sa oled arvestanud ka olukorraga, et see toru alla kukub. Kuskohas on pliita suubumistoru korstnasse? Kui plekkhülss sisse kukub ja katab selle suubumiskoha kinni, siis võib juhtuda õnnetus.

Ei see toru saa kuskile kukkuda, sest all on ju kumer põlv, mis hoiab ( vähemalt mina ei kujuta seda teisiti ette).
Katlasuits võib küll nii happeline olla, et toru peab vahetama, aga pliitaga ei toihiks midagi juhtuda. Isegi kivilõõrid peavad 100 aastat.
Huvitav on jälgida ka välismaalaste pikemaajalisi kogemusi korstendest:http://keskustelu.suomi24.fi/node/1123594 ( ainult, et see link ei taha avaneda täna).

Pliidi korstna ava on lõõri pikema külje ühes servas. Sellel torul on ka all kõvad küljes, et ta ikka ainult keset lõõri paikneks. Kui kukkubki sisse, siis peaks ruumi jaguma, et päris kohe suitsu tuppa ei löö.
Idee sellise toru istutamiseks lõõri sain kunagi vanalt sepalt kuuldud jutust. Nimelt, ega sepikoja ääsi rauast korstnad taha ka hästi suitsu üles tirida, jahtuvad koos suitsuga kiiresti maha jne. Et sepad olla siis sellistesse korstendesse teise toru sisse pannud. Algul siis suits tõuseb sisemise toru seest ja pealt, see läheb siis kiiresti soojaks ja soojas, tõusvas lõõris hakkavad gaasid kiiremini liikuma e saab korstna käima.
Eks kivist lõõris toimu sama, aga kas ma sellega sellest suitsu liigsest kondenseerumisest korstna külmas osas lahti saan --- ei tea? Keegi ei taha öelda ka Eks see kondenseerub sinna ikka mingil määral, aga kas rohkem või vähem, see on praegu küsimus?
Eks aasta pärast ole asi selgem. Tegin ka lõõridele mingid katused peale ( ühest lõõrist sai põhimõtteliselt ju kolm)

Põhimõte peaks olema see, et soojad( märjad) suitsugaasid ei puutuks üldse kokku läbikümund pitsiga.Antud lahendus mind ei rahulda igatahes ja jään paremaid pilte ootama...

Tom kirjutas:

13012011793.jpg

13012011790.jpg

Ühel pildil on näha lagunenud korstnapits ja teisel pildil samade kivide ja seguga parandatud korstnapits, mis on korras. Parandatud korstnapitsil on parandatud ainult ülemised read. Töö on tehtud mai 2010

mul sinu korstnaga sarnane jama kivid on pudedad nagu saepuru ja ladusin 2a tagasi.ülemised 12-13 rida pean välja vahetama aga ei tea milliste kividega uut pitsi laduda senine oli silikaatidest?

Kohtusin minagi paar aastat tagasi sellise korstnaga.Probleem oli imelihtne.Peremehe mitteköetava keldri niiskus läks korstna suitsulõõri.

Minul on sama mure nende korstnapitsidega.Olen korduvalt ostnud poest uusi väärik ja reasilikaati ja olen kasutanud vanu uluall seisnud silikaate nõukaaekseid.Ja iga kord kui talv möödas tuleb korstnapitsid uuesti laduda.Alati pean korstna lammutama sinnamaani kus akkab punanekivi.Mitte ei mõista mis valesti on.Olen uurinud ka silikaadi firmast kivide kohda ja segu kohta.Siiani pole saanud head soovitust mida teha.Lähi päeval saadan silikaadi firmale mõned kivid ja nad lubasid uurida mis toimub nende kividega.Ja kui muud ei aita tuleb korsten maha lõhkuda ja ehitada uus fibo korsten.Ma ise arvan et niiskus on kivides ja külm teeb oma töö.

Disel kirjutas:...Olen korduvalt ostnud poest uusi väärik ja....

Osta üks kord korstna termomeeter.

Enne Fibo korstna ladumist võiks kaaluda ka punasest kivist sisu ladumist.

Ehk siis voodriga korstnapits.

See muidugi ajab mõnel harja punaseks, aga mõtekas oleks laduda sisu hoopis shamotist. See peab veel paremini vastu. Juba vanal ajal tehti shamotist korstnapitse.Praeguses töökohas on sadu aastaid vanad korstnad ja pitsid on shamotist. Kivid ei ole lagunend ega kulund. Nagu uued paistavad, kui tahmast puhastada.

Täna sai üks selline vana shamot spetsialisti kätte viidud ja ta imestas palju kui luges kivi pealt " Newton". Pidi olema Ingslismaa tehaest. Shamot olevat üldse tuhandeid aastaid vana leiutis juba. Rääkis ka täpsest koostiset. Kuna ta näiteks ei ima sarnaselt tavatellisele,vett sisse,siis soovita ka tema, sellest kortnapitse teha.

Robi 1 kirjutas:Täna sai üks selline vana shamot spetsialisti kätte viidud ja ta imestas palju kui luges kivi pealt " Newton". Pidi olema Ingslismaa tehaest. Shamot olevat üldse tuhandeid aastaid vana leiutis juba. Rääkis ka täpsest koostiset. Kuna ta näiteks ei ima sarnaselt tavatellisele,vett sisse,siis soovita ka tema, sellest kortnapitse teha.

Newton seda küll ei tähenda, et vett sisse ei ime

PS Mul oli nuga, mille peal oli " Pесторан-вагон "

Mitte, et ta vett sisse ei ime,vaid imeb tunduvalt väem kui punane tellis.

Robi 1 kirjutas:Mitte, et ta vett sisse ei ime,vaid imeb tunduvalt väem kui punane tellis.

Arvan ikkagi teisiti. Newtonit muidugi pole kätelnud.

Pärast shamoti ülevaatust toodi see mu trepi peale hoiule. Mõõdud on 60x105x230

Sa panid selle noa lihtsalt pihta,jah? Häbi!

Õnneks on kivi jah Taataja käes hoiul ( Raivo on Hapsalu mail... hoia seda luku taga!)

Robi 1 kirjutas:Sa panid selle noa lihtsalt pihta,jah? Häbi!

See ei tähenda, et oleks väärt nuga olnud

Robi 1 kirjutas:Mitte, et ta vett sisse ei ime,vaid imeb tunduvalt väem kui punane tellis.

Oot-oot, mis jutt ja mis spetsialist see nüüd on

Tee väike katse: viska vette üks shamott ning üks punane tellis.

Kummast rohkem õhumulle eraldub (õhk asendub veega ehk tellis imeb vett sisse)?

Või mis?

Kuidas siis uus teha Pildilt ei paista päris hästi, et korsten kahe lööriga, teine on ventlöör

Stubi! Ma olen neid katseid küll teinud, aga ega kogenud keraamik ka päris jäma suust välja ei aja.Ta ütles peast tellise keemilise koostise ja ka shamoti oma. Ja väitis, et shamot on igati ilmastikukindlam.

Kaminahju korsten ei olegi ehk väga jube kui pitsi osa lammutada.Tundub, et alt läheb juba paremaks.

Kas see keraamik ikka rääkis vee imavusest just sedapidi...

Kas selline korsten vääris veel sallivust? Siis võib ju vabalt igasuguse tarkusetera veeretamise lõpetada. Inimesed on ju sellise roppuse eest maksnud ja seda ei teinud labidamees vaid ennast kogenud pottsepaks nimetanud "härra".

Ma olen igasugu korstnapitse näinud, aga see oli nüüd küll esimene kord, et paarsada aastat vana pits nii hea välja näeb, sest kivid on sama terved nagu uuest peast. Siin pole midagi kahelda, et shamotist ei saa head pitsi.Olgu, siis selle täpse vee imavusega kuidas on.Igatahes ta ei lagune vee toimel.Ju see ikka on kivile head teinud, et 1200c. ahjust läbi käinud kunagi.
Olen märganud, et isegi tavaline tellis, kui teda on rohkem kuumutatud, peab korstnas hästi vastu.Kivid on osaliselt lausa klaasiks muutund.On just parasjägu selline projekt käsil, et sellised vanad kivid lähevad rahumeeli korstnasse tagasi ( 100 a. vana korsten oli muidu kena, aga katuse läbijooksu tõttu tegi aeg ikkagi oma töö ära).
Nagu Kaminahju pildilt näha, ei pea silikaatpits 50-et aastatki vastu kui palju kasutada ja puudub korstnakate( meistrit siin küll süüdistada ei oska ? ).

Selle samotiga on vist asi niiviisi just sellepärast, et ta suudab palju vett sisse imada.
Kui kivi suudab palju vett imada, siis on ta poorne. Sinna sattunud vesi võib külmuda, lõhkumata kivi. Jääl on ruumi kuhu paisuda, kuna külmunud vesi on väga väikeste tükkidena ja õhuauke on palju.
Analoogset näitas Heintsi külmutamiskatse fiboplokiga, mis oli kordades vastupidavam külmatsüklitele, kui betoon.
Nii olen mina aru saanud samoti vastupidavusest.