Ehitusfoorum

rokikas kirjutas:Ehk siis a,b või c variant.

Võib ju terve alfabeedi ritta panna, aga ilmselt said pikema selgituseta sotti ....

Külaline kirjutas:Veel lihtsamalt, peaks olema hr. Vesi juba selle eest "maksnud", et teda sulatatakse
Imelik.

jah, aga kuna Vesi halva kohtlemise pärast tsiviilhagi ei alusta, siis viskaks tühjakslüpstud Jää jultunult lihtsalt minema ja hoiaks sulatuse pealt kokku...

Kui suudad välja mõelda jää mehhaanilise eemaldamise soojuspumba välisosalt ilma energiakaota siis oleksid varsti rikas mees.

Kalvis kirjutas:Kui suudad välja mõelda jää mehhaanilise eemaldamise soojuspumba välisosalt ilma energiakaota.

Totaalselt ilma energiakaota on vist aine kuju/struktuuri muutmine võimatu - iga olekumuutus väljendub energiahulgas (kas vabanevas või siis neelduvas).

Samas - kui saaks ilma jää eemaldada ilma seda sulatamata, oleks vist ka juba sääst olemas. Kas soojusvaheti "võdistamist" ultraheligeneraatoriga on keegi proovinud?

madis64 kirjutas:

Kalvis kirjutas:Kui suudad välja mõelda jää mehhaanilise eemaldamise soojuspumba välisosalt ilma energiakaota.

Samas - kui saaks ilma jää eemaldada ilma seda sulatamata, oleks vist ka juba sääst olemas. Kas soojusvaheti "võdistamist" ultraheligeneraatoriga on keegi proovinud?

Sellised progressiivsed lahendused nõuaksid uudsete materjalide ja tehnoloogiate kasutamist ning muudaksid soojuspumba märgatavalt kallimaks. Ainuüksi ultraheli generaator paneks hinnale paraja portsu otsa. Esialgu jääb enamus jääga võitlemise meetodeid soojust raiskama või tooreid mehhaanilisi võtteid kasutama > http://johns-jokes.com/Norwegian-Icebre ... River.html
Energiat tuleks muidugi kokku hoida: http://johns-jokes.com/Maybe-this-will- ... nergy.html

aare kirjutas: Äkki uurid järgi ja annad teada, milline on näiteks 1kg 0°C temperatuuriga vee ja 1kg 100°C vee tempertuur peale kokkusegamist ning 1kg 0°C temperatuurise jää ja 1 kg 100°C vee segu (peale jää sulamist) temperatuur . Saad targemaks - ja meie ka!

See oli mingi "SP isikute" nali millest mina aru ei saa? Kardan et "naljamees" ei saanud aru sellest:

(vee jäätumisel antakse energiat ära, jää sulamisel juurde)

Oleks võinud ju ilusti küsida, kui segaseks jäi? Jutt on tsitaadis vee põhine (vesi annab ära, veele antakse juurde). Krt. tuleb mulle siin 0,093 kWh-st jahuma. Mnjah (tuleb välja et oli veel liiga keeruline ?).
Imelik.

Mõningate soojuspumpade välisosa "puhub" taevasse mitte aga ettepoole. Kas neil on ka "radikas" põhja all ning kui on siis vist ka tekkiv jää peaks kergemini eemalduma. Gravitatsioon aitab Samuti pole sinna siis ju vaja põhjasoojendus kaablit

Külaline kirjutas: Mnjah (tuleb välja et oli veel liiga keeruline ?).
Imelik.

Mjahh - tee soovitatud arvutused ja siis targuta edasi ka teistele arusaadavas dimensioonis.

Mjahh - tee soovitatud arvutused ja siis targuta edasi ka teistele arusaadavas dimensioonis.

Milles on külalise probleem ( et kasutab käskivat kõneviisi ning nimetab ennast teisteks)? Kui põhikooli tasemel
"dimensioon" on arusaamatu, siis äkitsi pole tehniline foorum õige koht?
Imelik.

Kui keegi viitsiks ehitada ~200 meetrit pika, 2 meetrit kõrge ja 2 meetrit laia
põhjaga kolmnurkse kasvuhoone, suhteliselt soojapidava klaasfassaadiga
lõunaküljes ja soojustatud põhjaseinaga, võiks ehk asjagi saada.

Maasoojuspump vist siiski soodsam?

To Imelik: Tehniline foorum pole tõesi koht, kuhu tulla "särama" 7 klassi tasemel füüsikatõdedega

Külaline kirjutas: Vee 3 agregaatolekut -veeaur, vesi, jää. Agregaatoleku muutmine nõuab energiat või annab energiat (oleneb protsessi kulgemise suunast) kogused on võrdsed võrdsetel temperatuuridel (energia jäävuse seadus).
Imelik.

Indrek Rebane kirjutas: ~200 meetrit pika, 2 meetrit kõrge ja 2 meetrit laia põhjaga

Miks just need mõõdud.

Kõigepealt on "dimensioon arusaamatu" ja siis äkki labaselt lihtne ("7klassi tasemel")....
Soovid "särada" teadmistega molekulaarfüüsikas?
Mida iganes "Külaline", ..... mida iganes.

rokikas kirjutas:Miks just need mõõdud.

Lihtsalt mastaabi näitamiseks. Sellises 200m pikas tunnelis
vahetab tüüpiline 6 kW maksimaalsoojendusvõimsusega
pump tunnis õhku kuni 5 korda.

Ideaalne see tunnel kindlasti ei ole. Kallis küll.
Suvist jahutust nii ka ei ehita.

rokikas kirjutas:Mõningate soojuspumpade välisosa "puhub" taevasse mitte aga ettepoole. Kas neil on ka "radikas" põhja all ning kui on siis vist ka tekkiv jää peaks kergemini eemalduma. Gravitatsioon aitab Samuti pole sinna siis ju vaja põhjasoojendus kaablit

Hitachi pumbal on põhjas külmaine radikas ni et põhja kaablit vaja pole

Indrek Rebane kirjutas:

rokikas kirjutas:Miks just need mõõdud.

Lihtsalt mastaabi näitamiseks. Sellises 200m pikas tunnelis
vahetab tüüpiline 6 kW maksimaalsoojendusvõimsusega
pump tunnis õhku kuni 5 korda.

Ideaalne see tunnel kindlasti ei ole. Kallis küll.
Suvist jahutust nii ka ei ehita.

efekt on sel hetkel kui päike paistab, õigemini kui päikesekiirguse energia ületab tunneli õhutakistuse tõttu väheneva välisõhu vahetusest tingitud soojuse pealevoolu.. krt segane lause tuli.

ühesõnaga - loomulikult saab kasvuhoonest sooja õhku kui päike paistab. Aga kui päikest paistab vähe (pilves , madalal) siis juhtub peagi, et soojuspumbaga kasvuhoones õhku ringi ajades on tulemuseks see, et kasvuhoones on madalam temperatuur kui õues.. (nagu nende meeste puhulgi, kes välisosa keldrisse või garaaži tahavad panna). sellisel juhul on juba kasulikum, kui kasvuhoonet ümber ei ole... ehk see peab olema lihtsalt ja energiasäästlikult avatav.. aga miski takistus õhu tsirkuleerimisele jääb ikka...


Ise olen mõelnud, et kas annaks efekti 1000 m2 või kasvõi terve hektar maapinda lihtsalt korraliku selektiivklaasist paketiga katta - päike soojendab maapinda siis rohkem... ja seal all on maasoojuspump... ehk suvesoojuse talletamine talveks.. Õhku pole sinna vahele ju üldse vaja - õhu soojusmahtuvus on tühine...
(vaakum oleks ju paremgi.. )

loomulikult tasuvusest siin ei räägi...lihtsalt efekti suurus huvitaks..

Soomlastel olid ju miskid teemad suvesoojuse salvestamisest kaljupinnasesse. Kas kaljupinnas on oma loomu poolest parem kui liiv, muld...? Kui kalju soojusjuhtivus on parem, siis peaks ta juba ise maa süvasoojust paremini maapinna lähedale transportima..

(Kuskil siin ühes teises foorumis aretatud teema torust, mille ühes otsas on lõke, jäi lõpuni käsitlemata... )

Miks ei arutata tuuleenergiat(tuul olema, puhub ka öösiti), siin see päikeselt soojuse saamise meetodid on juba nii absurdsed - maapind katta klaasiga. Arutelust oleks kasu kui neid saaks rakendada, aga lihtsalt fanaseerida ei anna see kellegile midagi.

Veikko kirjutas:Arutelust oleks kasu kui neid saaks rakendada, aga lihtsalt fanaseerida ei anna see kellegile midagi.

Tõsi. Samuti tuleks ära keelata ballett.

Veikko kirjutas:Miks ei arutata tuuleenergiat

Aga arutatakse ju:

viewtopic.php?f=8&t=19172&hilit=tuuleenergia

Soomes salvestatakse kaljupinnasesse sellepärast, et suvel jääb neil soojuselektrijaamas sooja üle, talvel puudu. Päris suur protsent sooja läks kaduma. Kaljupinnasesse sellepärast, et kalju sisse on hea veehoidlat teha, liivapinnases oleks veehoidla palju kallim tulnud.
Näiteks eestis lastakse soe suvel lihtsalt kaladele Tallinna lahte. Aga selle põhjuseks on ebaväärakas toetuste maksmise süsteem.

madis64 kirjutas:

Veikko kirjutas:Miks ei arutata tuuleenergiat

Aga arutatakse ju:

viewtopic.php?f=8&t=19172&hilit=tuuleenergia

Lugesin ise kah selle vana teema läbi - polnud just kõige parem näide... tuule pealt mindi peagi PV peale..

Jäi silma, et Kalvis polnud tollal rahul 7.50 USD/Wp hinnatasemega, nagu täna pole ta rahul 1.80 EUR/Wp hinnatasemega, ei usu evolutsiooni vaid ootab revolutsiooni (ja seda mitte räni baasil!!).

Siia juurde siis üks värskem, suisa ahjusoe, ehk tänane (evolutsiooni)uudis
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -05wp.html
Seega - masinad saab Šveitsist, räni Norrast, mis muud kui tehas püsti!!!
(positiivne see, et pole vaja telluuri, indiumi, seleeni jms peenemaid materjale, mida äkki kõigile ei pruugi jätkuda...)

NB! see foorumi kell on paigast ära, ma kirjutasin oma kommentaari eile, s.o.19-ndal.
Moskva aeg!!

Kui mäletad siis ma ütlesin midagi ka hinna kohta, millest alates asi hakkab jumet võtma.
Võin siiski hinnapiiri täna täpsustada - selleks peab olema päikesepaneeli garanteeritud eluiga x meie laiuskraadil toodetavad kWh/aastas x kehtiv energia tariif (võid päevast tariifi kasutad) ja see peab olema suurem kui päikesepaneeli hind. Hinnaks peab eestis olema kättesaadav hind, mingi hind x riigi dotatsiooniga nende riigi kodanikle ei kvalifitseeru.

Kasvuhoone kohapealt oli mäletamist mööda õige lahendus korra välja pakutud kuid kordan üle - kui soov on õhk pumbale ammutada aastaringi lisaenergiat kasvuhoonele langevast päikeseenergiast siis on lihtsaim viis soojuspump paigutada kasvuhoone seinale niimoodi, et kasvuhoonest imeb sooja õhku välisossa ja välisosas mahajahtunud külma õhu puhub õue (soojuspump on täpselt keset seina). Kasvuhoone allaossa peab olema tehtud õhu sissepääsu ava. Kuid rohkem lisasooja ei saa kui kasvuhoone pinna päikesega risti ekvivalendile meie laiuskraadil langev päikeseenergia kogus. Tegelikult vähem, sest mitte 100% pole energia neeldumine kasvuhoones.