Erinevad kütte lahendused

[Ac457765]

Ei ole nõus ja ei saa aru, kuidas puutub siia turuväärtus? Kui ma ise tehes oma metsast saan puud kätte, mille tegemiseks on tehtud kulutusi ca 10€/rm ja ei ole kunagi olnud plaanis neid puid müüa, vaid ainult oma tarbeks, siis ma reaalselt kütan ära 10€ eest kulutusi, mitte mingid hüpoteetilised 45€ kui ma müüks need puud.

Nagu ütlesin, kui sa leiad metsas tervisesporti tehes 45 eur ja pärast põletad selle ära, siis ka põletasid ära 45 eur, mitte ei põletanud "mitte midagi". Selle leitud paberi (näiteks 20+20+5 eur) turuväärtus on 45 eur, mis sest et sina selle tasuta said.
Kui oma mets tasuta väärtusega on, siis kas oled nõus paar hektarit mulle andma? Või selle maast leitud 45 eur?

[aero]

Lugesin ja ei saa hästi aru, mille üle te kodanikud vaidlete nii tuliselt . Üldistades - omahind on need otsesed (ja kaudsed!) kulud, mis tehtud mingi kauba/teenuse tootmiseks ja/või sellele lisaväärtuse andmiseks. Omahinna ja turuhinna vahele jääb ettevõtja kasum.

Urmas saab oma metsast küttepuud kätte 10€/rm, puude turuhind on 45€/rm. 35€ oleks kasum. Kas ta kavatseb müüa või mitte, ikkagi on mõistlik mõlemast numbrist teadlik olla. Oletame, et Urmase naabril jääb mõni ruum puid üle. Urmas, kas 10€/ruum sa oleksid ostja? Vist mitte, sest siis poleks oma vaba ajaga midagi peale hakata ja kulud õllele kasvaksid? Oletame, et samas majas elab veel üks puudega kütja, kel oma metsa pole. Suure tõenäosusega see teine ostja on valmis maksma puude eest rohkem kui Urmas. Tema võrdleb turuhinnaga.

[Urmas]

Nagu ütlesin, kui sa leiad metsas tervisesporti tehes 45 eur ja pärast põletad selle ära, siis ka põletasid ära 45 eur, mitte ei põletanud "mitte midagi". Selle leitud paberi (näiteks 20+20+5 eur) turuväärtus on 45 eur, mis sest et sina selle tasuta said.

Miks ma pean leidma 45 euroseid? Ise "leian" ikka 10€ kaupa ja neid 10 euroseid ongi katlas põletatud. Ei muutunud see 10 eurone katlas 45 euroseks. Aastaid 5+ tagasi leidsin 5 euroseid, aga siis olid otsesed kulutused talgutele nagu kütus, transport, šašlõkid-vorstid, õlu ja kange alkohol odavamad kah ja omahind ning küttepuude turuhind ca 25-35€/rm ringis.

[Ac457765]

Miks ma pean leidma 45 euroseid? Ise "leian" ikka 10€ kaupa ja neid 10 euroseid ongi katlas põletatud. Ei muutunud see 10 eurone katlas 45 euroseks.

See sinu arust 10-eurone ei olegi olnud 10-eurone, vaid 45 eur. Ära topi seda omahinda siia supi sisse, see ei huvita kedagi kui suured kulud olid selle puidu jaoks enne katlasse viskamist, katlas ära põleb ikka 45 eur väärt olev kogus. Kui ostsid just uue 300-eurose mootorsae nende puude saagimiseks ja üks jäme puu lömastas selle täielikult ära ja saidki sellega vaid 1 m3 ära saagida, siis sinu "omahind" selle 1 m3 jaoks oli näiteks 310 eur, aga see ei huvita kedagi, riidas ära kuivades on selle väärtus ikkagi 45 eur.

[Urmas]

Kui ostsid just uue 300-eurose mootorsae nende puude saagimiseks ja üks jäme puu lömastas selle täielikult ära ja saidki sellega vaid 1 m3 ära saagida, siis sinu "omahind" selle 1 m3 jaoks oli näiteks 310 eur, aga see ei huvita kedagi, riidas ära kuivades on selle väärtus ikkagi 45 eur.

Hoia endale oma fantaasiad ja palun ära nendest lömastatud mootorsaest ja sellega seoses rm hinnatõusust siinses foorumis kirjelda. Jätad lihtsalt lolli mulje endast.

[Ac457765]

Jätad lihtsalt lolli mulje endast.

Kes räägib. Kemple palju tahad, sõltumata selle 1 m3 puidu tootmisega seotud kuludest on selle puidu väärtus ikka see sama 45 eur, vahet pole kas kulud olid 10 eur või 310 eur. Ma usun, et üks keskmine põhikooli õpilanegi oleks sellest juba ammu aru saanud sellise pika selgitamise peale.

[Kalvis]

Tasuvusaja arvestuses võib selle 45 € rm aluseks võtta küll. Siiski tänu elektri 4 kordsele hinnatõusule on mu kamin koos puudega ennast ära tasunud selle aasta kevadeks. Mootorsaag oli varem ostetud, selle osakaal kogutöös ehk 10 € tuleks
Minu jaoks tulevad puud peaaegu tasuta - sest praegu olen hädas - metsas mädaneb ja kukub maha rohkem puid kui ma kütta jõuaksin aga 5 raisatud tööpäeva kulus ikkagi, et kogu küttehooaja puud ära teha. Arvestades aga kogu vaeva siis on õiglane hind 45 € rm eest küll

[aero]

Kui ostsid just uue 300-eurose mootorsae nende puude saagimiseks ja üks jäme puu lömastas selle täielikult ära ja saidki sellega vaid 1 m3 ära saagida, siis sinu "omahind" selle 1 m3 jaoks oli näiteks 310 eur, aga see ei huvita kedagi, riidas ära kuivades on selle väärtus ikkagi 45 eur.

Hoia endale oma fantaasiad ja palun ära nendest lömastatud mootorsaest ja sellega seoses rm hinnatõusust siinses foorumis kirjelda.

Jutt oli sellest, et kulud võivad olla nii- ja naasugused AGA turuhind sellest ei muutu. Rm hinnatõusu fantaseerisid sa ise juurde.

[aero]

Õnneks on oma mets taskupõhise hinnaga olemas.

Tegelikult rahaliselt tuleb suhteliselt sama välja kui ostaksid need puud.

Kõik on suhteline . Ma olen langetanud-laasinud-saaginud-lõhkunud ja viinud käsikäruga 10 m kaugusele riita. Riidast ahjusuuni oli veel 10 m. Meenub, et sae olin saanud sünnipäevakingiks .

[xxx111]

Kõik on suhteline...

Siin see võti peitubki...

[Ac457765]

Kõik on suhteline . Ma olen langetanud-laasinud-saaginud-lõhkunud ja viinud käsikäruga 10 m kaugusele riita. Riidast ahjusuuni oli veel 10 m. Meenub, et sae olin saanud sünnipäevakingiks .

Mis aga ei muuda nende puude väärtust seal 10 m kaugusel ahjusuust olevas riidas kui mõni ostja meeleldi tuleks ja viiks need 45 eur/m3 eest minema, eks ole?

[aero]

Muidugi. Mu point oli, et teatud olukorras on majanduslikult mõttekam ise teha. Kalvisel sama lugu - nagunii vaja harvendada ja metsa majandada.

[Küülaline]

ei muuda nende puude väärtust seal 10 m kaugusel ahjusuust olevas riidas ... viiks need 45 eur/m3 eest minema

Selles see küsimus ongi, et alles sel hetkel saab nende puude väärtuseks 45 €/rm, kui ostja on mulle raha peo peale ladunud. Riidas seisavad (ja ise kütan) neid väärtusega 10 €/rm (Urmase näitel).

[Ac457765]

Selles see küsimus ongi, et alles sel hetkel saab nende puude väärtuseks 45 €/rm, kui ostja on mulle raha peo peale ladunud. Riidas seisavad (ja ise kütan) neid väärtusega 10 €/rm (Urmase näitel).

Kas maast leitud 45 eur muutub ka 45 eur-ks alles siis kui oled selle eest poes 45 eur väärtuses kaupa kätte saanud, senikaua on lihtsalt ühed väärtusetud paberilipakad ja võiks ka vabalt ahju visata, sest sul ei olnud mingeid kulusid seoses nende endale saamisega?

[ping]

ei muuda nende puude väärtust seal 10 m kaugusel ahjusuust olevas riidas ... viiks need 45 eur/m3 eest minema

Selles see küsimus ongi, et alles sel hetkel saab nende puude väärtuseks 45 €/rm, kui ostja on mulle raha peo peale ladunud. Riidas seisavad (ja ise kütan) neid väärtusega 10 €/rm (Urmase näitel).

Selge, et miks me ei ole jõudnud 5 rikkama riigi hulka, kui igasugused õõnestajad ja vastalised põletavad 10euriseid puid selle asemel et põletada 50+km halge.

Kes saab majandusest aru on "arusaaja" ja ka teised võivad rahulolevana "õnnelikud olla".

Selles see küsimus ongi, et alles sel hetkel saab nende puude väärtuseks 45 €/rm, kui ostja on mulle raha peo peale ladunud. Riidas seisavad (ja ise kütan) neid väärtusega 10 €/rm (Urmase näitel).

Kas maast leitud 45 eur muutub ka 45 eur-ks alles siis kui oled selle eest poes 45 eur väärtuses kaupa kätte saanud, senikaua on lihtsalt ühed väärtusetud paberilipakad ja võiks ka vabalt ahju visata, sest sul ei olnud mingeid kulusid seoses nende endale saamisega?

USU vastu faktidega ei saa!

[aero]

Selles see küsimus ongi, et alles sel hetkel saab nende puude väärtuseks 45 €/rm, kui ostja on mulle raha peo peale ladunud. Riidas seisavad (ja ise kütan) neid väärtusega 10 €/rm (Urmase näitel).

Kas maast leitud 45 eur muutub ka 45 eur-ks alles siis kui oled selle eest poes 45 eur väärtuses kaupa kätte saanud, senikaua on lihtsalt ühed väärtusetud paberilipakad ja võiks ka vabalt ahju visata, sest sul ei olnud mingeid kulusid seoses nende endale saamisega?

Ideaalmaailmas, stabiilses majanduskeskkonnas, on rahal püsiv väärtus. IRL trükivad pangad raha juurde. Seega pisut üldistades - inflatsiooni või deflatsiooni tingimustes selgub (raha ostujõud) alles tehingu hetkel - kui palju kaupa mingi nominaalväärtusega kupüüri eest pakutakse.

[abe]

Kolm venda lähevad baari ja õhtu lõpus tuleb tasuda arve. Arve on kokku 25 eurot. Iga vend annab 10 eurot baarmanile. Kokku seega 30 eurot. Baarman peaks tagasi andma 5 eurot, aga vaatab, et 5 ei jagu kolme venna vahel ja pistab 2 eurot taskusse. Seega saab iga vend tagasi 1 euro. Niisiis kulus igal vennal sellel õhtul 9 eurot. Kokku 27 eurot. 2 eurot pani veel baarmen oma taskusse, kuid kuhu kadus 1 euro, kui antud sai ju 30 eurot baarmanile?

[Ac457765]

USU vastu faktidega ei saa!

Tundub nii. Mõni vend 45 eurot leides ja käes hoides tõsimeeli usub ja kisab rusikat vastu rinda tagudes, et see ei ole 45 eur, ei ole, ei ole, ei ole! Ma lihtalt võtsin selle maast üles ja see on väärtusetu paberirämps kuna seda maast üles võttes mul ei olnud selle üles võtmiseks ja koju toomiseks 45 euro eest kulusid!

[Küülaline]

Kas maast leitud 45 eur muutub ka 45 eur-ks alles siis kui oled selle eest poes 45 eur väärtuses kaupa kätte saanud

See on täiesti mitteadekvaatne võrdlus, kuna (paber)raha on universaalne maksevahend, mida aga üks puuriit ei ole.
Praegu sina väidad siin et selle puuriida turuväärtus on 45 €, aga kui selle raha eest seda keegi ära ei osta, aga 35 € eest ollakse valmis ostma, siis see ongi turuväärtus. Muidu seisab 10 € hunnikus õues ja pead veel kulutusi tegema, et see ära ei mädaneks.

[Ac457765]

Kas maast leitud 45 eur muutub ka 45 eur-ks alles siis kui oled selle eest poes 45 eur väärtuses kaupa kätte saanud

See on täiesti mitteadekvaatne võrdlus, kuna (paber)raha on universaalne maksevahend, mida aga üks puuriit ei ole.
Praegu sina väidad siin et selle puuriida turuväärtus on 45 €, aga kui selle raha eest seda keegi ära ei osta, aga 35 € eest ollakse valmis ostma, siis see ongi turuväärtus. Muidu seisab 10 € hunnikus õues ja pead veel kulutusi tegema, et see ära ei mädaneks.

See on täiesti adekvaatne võrdlus, sest kui eestpoolt uuesti üle loed, siis näed, et ma seda 45 eur/m3 niiöelda ei raiunud kivisse, vaid see oligi näide: JUHUL KUI hetkel kuivanud küttepuude hind ise järele minemisega on 45 eur...
See võib olla mingil hetkel tõesti 35 eur, võibolla mingil hetkel hoopis 50 eur... Ja oleneb ka asukohast. Enamik meist elab kindlasti ikka suhteliselt tsivilseeritud kohas või selle lähedal, aga kui asukoht kusagil tõsises karu P-s, siis võib hind, mille eest keegi järgi tuleks, olla veelgi madalam ja see tulebki turuhinnaks võtta. Mõnel ekstreemsemal juhul võib ka olla nii, et keegi ei tuleks ka tasuta järele, näiteks kui kusagil väikesaarel elad, kus talvel on ainult 1 naaber ja tal on omal puud alati tehtud.

[Urmas]

Ja oleneb ka asukohast. Enamik meist elab kindlasti ikka suhteliselt tsivilseeritud kohas või selle lähedal, aga kui asukoht kusagil tõsises karu P-s, siis võib hind, mille eest keegi järgi tuleks, olla veelgi madalam ja see tulebki turuhinnaks võtta. Mõnel ekstreemsemal juhul võib ka olla nii, et keegi ei tuleks ka tasuta järele, näiteks kui kusagil väikesaarel elad, kus talvel on ainult 1 naaber ja tal on omal puud alati tehtud.

Ja väikesaarel hüppasid need küttepuud riita a´la "minu soovil, havi käsul" ega neile ei olnudki tehtud kulutusi ehk omahind?

[Jaanus2]

Aga kui puude riitaladumine jm. füüsiline töö arvestada turuhinnaga jõusaalitreeninguks?

[Ac457765]

Ja väikesaarel hüppasid need küttepuud riita a´la "minu soovil, havi käsul" ega neile ei olnudki tehtud kulutusi ehk omahind?

Miks peaks? Rääkisin ju, et üks asi on omahind, teine asi on turuhind. Kui turuhinda pole ehk ei olegi reaalne neid ära müüa suurema summa eest kui kulud olid, siis see ei tähenda et omahind ka 0 peaks olema.

[miksik]

Erinevad kütte lahendused- halupuu ühest riidast või teisest riidast?
Aga mul sellised lahendused, et ühes majas panin pelletikütte. Ka siin eespool rõhutatud, et kõige olulisem on maja soojustus. Panin siis kolmekordsed klaasid ja soojustasin maja perimeetri korralikult ära. Toppisin kõik praod kinni. Seejärel panin lipsu ette ja sampuse ning suitsuangerja lauale. Kiitsin ennast tubli töö eest. Öösel kell kaks oli maja maani suitsu täis ja katel kustunud. Majast oli kogu õhk ära põlenud. Küsisin spetsialistidelt, mis juhtus? Sain vastuseks, et kui katlast läheb välja läbimõõt 15 cm suitsu, siis peab majja sisse tulema ka 15 cm õhku. Jäin mõtlema, et milles see pragude kinnitoppimise mõte siis oli kui nüüd puurin 15 cm augu seina ja lasen -20 kraadi sirgelt sisse.
Teisese majas panin maasoojuspumba ja oh imet, see ei kasutagi soojuse tootmiseks õhku. Enda heaks äraolemiseks on väljast vaja oluliselt vähem külma õhku kui kütuse põlemiseks.

[bjorn]

Kas selleni ei jõudnud, et katel peaks olema eraldi (tehno)ruumis kuhu saab katla juurde tuua eraldi õhu pealejooksu õuest?