Ehitusfoorum

Hetkel Keila -st 10 km kaugusel -20°C. Huvitaval kombel meil maakohas alati mõned kraadid külmem kui see, mida näitab internet Keilas ja ka lähikülas Valingul olevat.
Linna suur hulk maju ikka vist niipalju kütavad ilma väljas soojemaks.

Hetkel ainult -13*, aga eile õhtul kella 21 paiku näitas korraks -20* kah ära.Tea, kas täna peaks õue minnes maika peale pikkade varrukatega särgi ka selga panema? Vist küll, aga särginööpe ei kavatse kinni panna. Planeet soojeneb ja meie kohaneme.

Öösel on -23,3* olnud (kraadiklaas jätab ekstreemumid meelde.) Kassil pole õueminekuga kiiret.

Kas täna ööseks lubatud -30 kuskil ka realiseerus? Minu andmetel ei erinenud täna öised temperatuurid varasematest.

Ametlikult oli kõige külmem seekord Saaremaal, pool ööd -25.C

Üle -21 pole sel talvel näinud, loodetavasti ei tule ka- mida soojem, seda vähem vaja kütta.

Meil (asukoht Keila lähedal) ööl vastu eilset ja tänast oli selle talve kõige külmemad ööd -27°C.
Jaanuaris oli ka 1 öö -27°, aga viimased ööd olid külmemad, sest külm vältas järjestikku rohkema arvu tunde.

Meil Muugal (Maardu linn) oli eile õhtul 11-12 paiku -22.

-24,4 on öösel olnud. Tallinnast pisut lõunapoole.

Sõitsin öösel Tallinna kandis ringi ja kõige külmemat nägin -26C.

31.01 öösel vastu esimest läbisõidul Tõraverest näitas auto -28

Täna varahommikul kell 4 termomeetri näit -26°.
Selle talve miinuskraadid on püsinud järjest juba 48 päeva ja paistab, et miinus jätkub.
Näib, et ka vastlapäeva sula jääb seekord tulemata.

Märjamaal oli -24*, praeguseks on tõusnud -4,4*.

Urmas kirjutas: 15 Veebr 2026, 14:22 Märjamaal oli -24*, praeguseks on tõusnud -4,4*.

Ka sarnast, see 20 - kraadine tõus mõne tunniga ongi kõige põnevam selle juures. Väga sageli ei mäletagi sellist olnud.

Hommikul oli -22C külma aga ere päike annab märku kevade saabumisest.
Püstised paneelid toodavad kell 10.30 75% võimsusega, päikseterrassilt on lumi sulanud, aknast paistev päike kütab toa soojaks ja maja lõuna- ja põhjapoolse külje õhutemperatuuride erinevus on päikse käes üle 13C.

ping kirjutas: 17 Veebr 2026, 10:37maja lõuna- ja põhjapoolse külje õhutemperatuuride erinevus on päikse käes üle 13C

Sellist mõistet, nagu õhutemperatuur päikese käes ei ole olemas. ÕHU temperatuuri mõõdetakse AINULT varjus. Sa võid mõõta seina pinna temperatuuri päikese käes ja varjus, aga see sõltub materjalist, värvusest jms. Üritades mõõta õhutemperatuuri päikese käes, sõltub see samuti termomeetri enda ja anduri kujust ning konstruktsioonist jne.

Küülaline kirjutas: 17 Veebr 2026, 11:37

ping kirjutas: 17 Veebr 2026, 10:37maja lõuna- ja põhjapoolse külje õhutemperatuuride erinevus on päikse käes üle 13C

Sellist mõistet, nagu õhutemperatuur päikese käes ei ole olemas. ÕHU temperatuuri mõõdetakse AINULT varjus. Sa võid mõõta seina pinna temperatuuri päikese käes ja varjus, aga see sõltub materjalist, värvusest jms. Üritades mõõta õhutemperatuuri päikese käes, sõltub see samuti termomeetri enda ja anduri kujust ning konstruktsioonist jne.

Kui mõni ei tea või ei suuda mõistete sisu mõista, siis see on tema isiklik tragöödia.

Tegevus "Mõõtmine" on oma olemuselt ühe suuruse võrdlemine teise suurusega ja kuna minu andurid on juba aastaid samal kohal, siis võrdlen nende näite omavahel ning oma valdustes võin oma mõõtjaid nimetada nii nagu ise tahan.

Kuigi sünoptikutel on oma vana standartne välisõhu mõõtetehnoloogia, siis kaasajal on seoses linnaruumi temperatuuride uurimisega kasutusel vägagi mitmeid erinevaid keskkonna mõõtemeetodeid.

Millest tekkib naiivne arvamine nagu mul termoandurid ei ole varjus või mõõdaksin pinnatemperatuuri?

Kuiva terrassilaua ja lõunapoolse Marmoroci pinnatemperatuur on hetkel IR termomeetriga mõõtes +12C.
Maja põhjapoolsel küljel, varjus on õhutemperatuur -10C aga põhjapoolse Marmoroci temperatuur on IR termomeetriga -17C.

Hoovis seisva auto päiksepoolne uks on IR termomeetriga max +50C ja vastaskülje uks -3C.

"Päikese käes" pidanuks ära jätma vaidlusalusest lausest. Võinuks olla: "Kell 12, taevas pilvitu, päike paistis". Mõlemasse majakülge ta nagunii korraga paista ei saanud, seega ühe külje jaoks on lause ilmselgelt väär.

kunn24 kirjutas: 17 Veebr 2026, 12:35 "Päikese käes" pidanuks ära jätma vaidlusalusest lausest. Võinuks olla: "Kell 12, taevas pilvitu, päike paistis". Mõlemasse majakülge ta nagunii korraga paista ei saanud, seega ühe külje jaoks on lause ilmselgelt väär.

Kuna päike on nii madalal, siis paljudele tiheasustusalade majadele (Nõmme männid) päike otse mitte kunagi ei paistagi ja nende majade elanikud ei suuda tõenäoliselt oma kodus kujutada ette, et milline jõud on juba otse langeval päiksekiirgusel.
Seepärast arvan et asend, "päikse käes" tasub märkida kohamääratlusele juurde.

Linna)keskkonna uuringutes eristatakse õhutemperatuuri mõõtmisi nii erinevatel kõrgustel (inimtegevuse tsoonis) kui ka erinevatel pinnastel (asfalt, muru, jne.) ja päikse liikumise nurka ning varjude mõju.
(Meteoroloogilises statistikas kasutatav 2m kõrgusel maapinnast mõõdetud õhutemperatuur on lihtsalt "samas kohas, sama meetodiga mõõdetud temparatuur ajaloo jaoks", mis ei pruugi näidata samu numbreid kasvõi mõni kilomeeter eemal asuvas mõõtepunktis.)

Mul paistab praegu selline päike tuppa, et kui Õ/Õ pump hommikul välja lülis, siis siis seni ei ole ta sisse lülitunud aga toatemp on tõusnud praeguseks +25C'ni.
Katusepaneelidelt jookseb sulalumi pauguga alla.

Küülaline kirjutas: 17 Veebr 2026, 11:37 Üritades mõõta õhutemperatuuri päikese käes, sõltub see samuti termomeetri enda ja anduri kujust ning konstruktsioonist jne.

See õhutemperatuur päikese käes on tõesti ikka väga umbmäärane asi, isegi kui termomeetri enda mõju mängust välja jätta. Oleneb millised materjalid seal läheduses päikese soojust on "neelanud", millise nurga all päikesest need on, kui kaugel mingitest pindadest temperatuuri mõõta, kas ja milline on sel hetkel tuul, kas vahepeal läheb väike pilveke (osaliselt) päikese ette... ehk siis see temperatuur võib sekundite jooksul pidevalt muutuda ja sammuke edasi astudes on juba teised olud...

Kasutan juba aastaid ilmaandmete ja erinevate energiaandmete salvestamiseks, hea ülevaatlikusega "Aastaplaan" nimetusega seina-, plakatkalendrit.

Talvel märgin üles igal hommikul välistemperatuuri.
Kui käesoleva aasta Jaanuari hommikuste numbrite keskmine oli -11C, siis Veebruari algusest tänaseni on keskmine -14C ja seega on tõenäoliselt oodata suuremat soojusenergia kulu, kui eelmisel kuul.

Veebruarikuu 3 päeva lühem, mõjutab ka päris märgatavalt. Ja vaatamata temperatuurile ehk päikest veidi rohkem. Tuule kohta ei oska öelda (jaanuar vs veebruar seni), aga muidugi mõjutab palju. Igatahes minul on veebruaris elektri ööpäeva keskmine kulu veidi väiksem olnud kui jaanuaris oli- elektriküte, muud tarbimisharjumused peaks umbes samad olema, samas veebruaris ilmselt on valgustust veidi vähem vaja kasutada, kuid see mõjutab vähe. Kütte elektrit eraldi ei mõõda, aga tinglikult arvestan nii, et mis üle suvekuude (õigemini kuude, mil kütet ei kasuta, eelmisel sügisel kuni oktoobri lõpuni) keskmise kulu tuleb, see on küte. Arvestades 3 päeva lühemat kuud, siis tõotab pigem väiksem kulu tulla.