Ehitusfoorum

juhtmepunt kirjutas: 14 Okt 2025, 15:58 Oma tarbeks tehes iseendalt serti küsima ei hakka Oma mikro mahlatööstus, toodangut kellegile ei müü. Hobi, mitte pisnis. Katsu Sa näiteks siitmailt toiduainetööstusele sobiva konstruktsiooniga ja korpusematerjaliga (316 RV teras) vedeliku manomeetrisse sisenemist takistava diafragmaga, tri-clamp liitmikuga) manomeetrit leida.

Huvitav kas selliseid asju ka leidub, aga AISI 316 või 316L roostevabast terasest ning mitte keermega, vaid keevitatava otsaga? Ükskord uurisin mitmes poest, poldud kuuldud, poldud nähtud...
https://hekamerk.ee/toode/veemootja-mut ... -21-2-1tk/ Toru ja mutri mõõtude vahe 1 aste ehk näiteks 1" (harilikult välismõõt 33,7 mm) toruotsaga liitmiku mutril 1 1/4" keere, 1 1/4" toru korral 1 1/2" mutter...

madis64 kirjutas: 14 Okt 2025, 19:32 Hiina riik maksab ekspordile igas valdkonnas räigelt peale - sa ei ole sellest seni aru saanud?

madis64 kirjutas: 14 Okt 2025, 19:34 Temu klientidele kindlasti...

Ma isiklikult ei näe midagi halba selles, et Hiina RV hoolib mu rahakoti paksusest.

Kunagi ostetud akutoitel minifreesi aku lõpetas mõni aasta tagasi koostöö, aga öra visata esi kah ei raatsinud, siis organiseerisin talle toiteks mingi 12V trafo või alaldi või kuidas iganes seda nimetatakse. Noh, töötab, aga tahtsin uut ja ostsin Temust selle https://www.temu.com/ee/elektriline-pur ... j6j94soeiz
Juhtmega variandi ostsin sellepärast, et ma ei mäleta, millal oleks aku variandiga õues või mujal käinud. Pakk veel teel, kuid mulle imponeeris, et komplektis on painduv ühendus(pääseb ligi mõdesse kohtadesse paremini), veel saab freesi riputada toe külge painduvaga tööd tehes jms lisamugavused.

Vko kirjutas: 14 Okt 2025, 20:01
Huvitav kas selliseid asju ka leidub, aga AISI 316 või 316L roostevabast terasest ning mitte keermega, vaid keevitatava otsaga? Ükskord uurisin mitmes poest, poldud kuuldud, poldud nähtud...
https://hekamerk.ee/toode/veemootja-mut ... -21-2-1tk/ Toru ja mutri mõõtude vahe 1 aste ehk näiteks 1" (harilikult välismõõt 33,7 mm) toruotsaga liitmiku mutril 1 1/4" keere, 1 1/4" toru korral 1 1/2" mutter...

316 nõue kitsendab isegi Ali üüratute valikute poeleti kitsaks. Võib-olla midagi leiaks kui tund-kaks surfamisele kulutaks. Siiski, kahtlane vast isegi peale tundi. Kui tingimata 316 nõue, siis ma soovitaks mingi selline jupstükk toorikuks võtta, treialil paluks keermeosa või voolikukuuseosa otsast maha lõigata ja flantsiosa treida kasutatava mutri ja põkkuva toruotsa mõõtu. Mutriks võib jääda seesamune sinu lingil toodud kodumaine messingust, eeldusel et 316-t nõudev vedelik on vaid toru sisepinnaga kokkupuutes.
Keermega, treitoorikuks sobivad 316 variandid.
Sellest klotsist saab lõigata lausa 3 treitoorikut, tuleb veidi pikem keevissaba ka kui eelmistel.
Kõige lõppu päris pikka keevissaba võimaldav 316 treitoorik.

juhtmepunt kirjutas: 14 Okt 2025, 22:44 316 nõue kitsendab isegi Ali üüratute valikute poeleti kitsaks. Võib-olla midagi leiaks kui tund-kaks surfamisele kulutaks. Siiski, kahtlane vast isegi peale tundi. Kui tingimata 316 nõue, siis ma soovitaks mingi selline jupstükk toorikuks võtta, treialil paluks keermeosa või voolikukuuseosa otsast maha lõigata ja flantsiosa treida kasutatava mutri ja põkkuva toruotsa mõõtu. Mutriks võib jääda seesamune sinu lingil toodud kodumaine messingust, eeldusel et 316-t nõudev vedelik on vaid toru sisepinnaga kokkupuutes.
Keermega, treitoorikuks sobivad 316 variandid.
Sellest klotsist saab lõigata lausa 3 treitoorikut, tuleb veidi pikem keevissaba ka kui eelmistel.
Kõige lõppu päris pikka keevissaba võimaldav treitoorik.

See osa tundub olema kooniline, millega mutter kokku puutub, aga peaks olema sirge (toruga 90 kraadi). Tundub olema liiga palju mässamist, õiged asjad on muidu täiesti olemas, aga mitte Eestis kohapeal ja tunduvad ülemäära kallid olema.

Vko kirjutas: 14 Okt 2025, 23:24

juhtmepunt kirjutas: 14 Okt 2025, 22:44 316 nõue kitsendab isegi Ali üüratute valikute poeleti kitsaks. Võib-olla midagi leiaks kui tund-kaks surfamisele kulutaks. Siiski, kahtlane vast isegi peale tundi. Kui tingimata 316 nõue, siis ma soovitaks mingi selline jupstükk toorikuks võtta, treialil paluks keermeosa või voolikukuuseosa otsast maha lõigata ja flantsiosa treida kasutatava mutri ja põkkuva toruotsa mõõtu. Mutriks võib jääda seesamune sinu lingil toodud kodumaine messingust, eeldusel et 316-t nõudev vedelik on vaid toru sisepinnaga kokkupuutes.
Keermega, treitoorikuks sobivad 316 variandid.
Sellest klotsist saab lõigata lausa 3 treitoorikut, tuleb veidi pikem keevissaba ka kui eelmistel.
Kõige lõppu päris pikka keevissaba võimaldav treitoorik.

See osa tundub olema kooniline, millega mutter kokku puutub, aga peaks olema sirge (toruga 90 kraadi). Tundub olema liiga palju mässamist, õiged asjad on muidu täiesti olemas, aga mitte Eestis kohapeal ja tunduvad ülemäära kallid olema.

Jah, päris lihtsat ja mugavat valmislahendust Sinu küsitule Alis ei ole.
Koonilise osa peaks treial mutriavasse jäävas osas muidugi sirgeks (tasapinnaliseks) tõmbama. Jääbki täiendav tsentreeriv rant sinna mutriavasse.
Kui rahakott kannatab, siis need sigakallid õiged asjad on muidugi kindla peale minek. Mis see seadme tootja originaalklots maksab?
Mitte nii rikas rahvas peab ümbernurgalahendusi leiutama. Treitöö hea tuttava olemasolul ei ole ülemäära kallis.

Vko kirjutas: 14 Okt 2025, 23:24

juhtmepunt kirjutas: 14 Okt 2025, 22:44 316 nõue kitsendab isegi Ali üüratute valikute poeleti kitsaks. Võib-olla midagi leiaks kui tund-kaks surfamisele kulutaks. Siiski, kahtlane vast isegi peale tundi. Kui tingimata 316 nõue, siis ma soovitaks mingi selline jupstükk toorikuks võtta, treialil paluks keermeosa või voolikukuuseosa otsast maha lõigata ja flantsiosa treida kasutatava mutri ja põkkuva toruotsa mõõtu. Mutriks võib jääda seesamune sinu lingil toodud kodumaine messingust, eeldusel et 316-t nõudev vedelik on vaid toru sisepinnaga kokkupuutes.
Keermega, treitoorikuks sobivad 316 variandid.
Sellest klotsist saab lõigata lausa 3 treitoorikut, tuleb veidi pikem keevissaba ka kui eelmistel.
Kõige lõppu päris pikka keevissaba võimaldav treitoorik.

See osa tundub olema kooniline, millega mutter kokku puutub, aga peaks olema sirge (toruga 90 kraadi). Tundub olema liiga palju mässamist, õiged asjad on muidu täiesti olemas, aga mitte Eestis kohapeal ja tunduvad ülemäära kallid olema.

Jah, päris lihtsat ja mugavat valmislahendust Sinu küsitule Alis ei ole.
Koonilise osa peaks treial mutriavasse jäävas osas muidugi sirgeks (tasapinnaliseks) tõmbama. Jääbki täiendav tsentreeriv rant sinna mutriavasse.
Kui rahakott kannatab, siis need sigakallid õiged asjad on muidugi kindla peale minek. Mis see seadme tootja originaalklots maksab?
Mitte nii rikas rahvas peab ümbernurgalahendusi leiutama. Treitöö hea tuttava olemasolul ei ole ülemäära kallis.

Osade (väiksemate) mõõtude korral on mutri ja toru mõõtude erinevus 2 astet, aga näiteks 1" toru korral on mutri keere 1 1/2". Sellises mõõdus tükk maksab ~35 €. Sel on siis ka mutter ise roostevaba (minul otseselt ei ole vaja, aga hea tugev on küll, messing võib praguneda kui liialt pingutada). Kui harva vaja on, siis üle mõistuse pole, aga sisetunne ütleb, et võiks veidi soodsamat ka olemas olla.

Vko kirjutas: 14 Okt 2025, 20:01 Huvitav kas selliseid asju ka leidub, aga AISI 316 või 316L roostevabast terasest ning mitte keermega, vaid keevitatava otsaga?

Mida sellise tükiga ühendama peaks?

Põhiline probleem, mida näen seda tüüpi keevitatava liitmiku puhul on hilisem võimatus viga saanud keermega mutrit vahetada ilma suuremate lammutustöödeta.

Vko kirjutas: 14 Okt 2025, 23:58 Osade (väiksemate) mõõtude korral on mutri ja toru mõõtude erinevus 2 astet, aga näiteks 1" toru korral on mutri keere 1 1/2". Sellises mõõdus tükk maksab ~35 €. Sel on siis ka mutter ise roostevaba (minul otseselt ei ole vaja, aga hea tugev on küll, messing võib praguneda kui liialt pingutada). Kui harva vaja on, siis üle mõistuse pole, aga sisetunne ütleb, et võiks veidi soodsamat ka olemas olla.

Mina näen küll selle 35€ puhul vägagi soodsat hinda. Sama klots messinguna on massitoode, 316-na aga vägagi niššitoode ja sealt ka suurem hind. Samas, ma eeldasin oma varasemate muude 316 asjade ostukogemuse põhjal, et Sinu klotsi hinnad võivad hakata 50-st ja võivad liikuda isegi 100-ni, kui EU-st sellist leida ja osta. Osta see 35-ne rahulikult ära, lõika keermesaba maha ja keevita toru otsa.

juhtmepunt kirjutas: 15 Okt 2025, 10:13Osta see 35-ne rahulikult ära, lõika keermesaba maha ja keevita toru otsa.

See ei olegi keermega, vaid kohe keevitamiseks mõeldud. Järelikult peab siis rahul olema selle maksumusega, esialgu tundus paljuvõitu kui messingust sama asja saab 7 €-ga.

madis64 kirjutas: 15 Okt 2025, 09:56 Mida sellise tükiga ühendama peaks?

Põhiline probleem, mida näen seda tüüpi keevitatava liitmiku puhul on hilisem võimatus viga saanud keermega mutrit vahetada ilma suuremate lammutustöödeta.

Eks kokku keevitatud asjadega on alati nii, et kui midagi vahetada vaja on, peab kusagilt lahti lõikama ja uuesti keevitama. Kui mutter on ka roostevaba, siis antud juhul keerme viga saamine on umbes sama tõenäosusega nagu lotovõit.

Vko kirjutas: 15 Okt 2025, 11:07 Kui mutter on ka roostevaba, siis antud juhul keerme viga saamine on umbes sama tõenäosusega nagu lotovõit.

Vähe oled lototanud - aeg ajalt seal võidetakse

Tõenäoline riknemine saab olema valesti kokku keeramisel või suure jõuga kinni keeramisel keerme külmkeevitus vastaspoole külge. Seejärel aitab tavaliselt ainult relakaga mutri poolitamine.
Uue mutri paigaldus on tarbetult ebamugav.
Nii et miks seda liitmikku toru/mahuti külge otse keevitama peaks?

madis64 kirjutas: 15 Okt 2025, 12:03 Tõenäoline riknemine saab olema valesti kokku keeramisel või suure jõuga kinni keeramisel keerme külmkeevitus vastaspoole külge.

Ma olen oma elus RV mutreid ja suuremaid keermega RV kinnitusi ilmselt kümneid tuhandeid kokku keeranud ja osasid neist ikka lahti ka. Pole seni veel külmkeevituse lotovõidu otsa sattunud. Aga no tavaliselt on mingi määrdeaine törts ka ikka vahel olnud.

Huawei inverteritega kaasasolevad ankrupoldid on M6 keermega roostevabast detailidega. Keevitumine 90% tõenäosusega. RV poldid/ mutrid PV paneelide kinnitamisel- pole mõtetki üritada lahti keerata, võta kohe rellakas. Kogu jama valguses on mul ammu tekkinud küsimus, kas selle materjali valik sinna on teadlik Hiina kuritegevus? Teisiti ei saa lihtsalt mõelda. Lisaküsimus: kust on üldse tulnud selline debiilne nõue tsingitud poltide asemel kasutada RV-d? PV asjade keskkonnaklass pole ju selline, kus seda kindlasti vaja. Ka Talina vesi on hakanud oma toruflantside jaoks nõudma RV-d. Tundub ka kellegi kõva ajunikastus.

Sellist suhteliselt suurt mutrit ei ole õige tööriistaga (näiteks https://balticbolt.ee/Tools/Details/61425 ) käsitsi kinni keerates võimalik niimoodi keerata, et lahti saamisega probleeme oleks, ripu kasvõi terve kehaga seal otsas.

madis64 kirjutas: 15 Okt 2025, 12:03 Nii et miks seda liitmikku toru/mahuti külge otse keevitama peaks?

Näiteks.
Enimlevinud RV toru seinapaksus on 2 mm. Kui see keevitada, siis ei jää ükski koht alla 2 mm. Kui see on keermestatud...

kunn24 kirjutas: 15 Okt 2025, 14:49 Huawei inverteritega kaasasolevad ankrupoldid on M6 keermega roostevabast detailidega. Keevitumine 90% tõenäosusega. RV poldid/ mutrid PV paneelide kinnitamisel- pole mõtetki üritada lahti keerata, võta kohe rellakas. Kogu jama valguses on mul ammu tekkinud küsimus, kas selle materjali valik sinna on teadlik Hiina kuritegevus? Teisiti ei saa lihtsalt mõelda. Lisaküsimus: kust on üldse tulnud selline debiilne nõue tsingitud poltide asemel kasutada RV-d? PV asjade keskkonnaklass pole ju selline, kus seda kindlasti vaja. Ka Talina vesi on hakanud oma toruflantside jaoks nõudma RV-d. Tundub ka kellegi kõva ajunikastus.

Huvitav, miks ühes valdkonnas (minul nt. teadus- ja meditsiiniaparatuur, kus RV materjali ja kinnitusvahendite kasutamine on domineeriv) pole RV kinnituste lahti saamisega mingit probleemi ja teises valdkonnas (ülalpool toodud näited) siis on!? Ilmselt pole asi materjalis endas vaid oskuses ja ka tahtmises seda õigesti käsitseda:
https://www.wermac.org/materials/coldwe ... e_vignette
Vandenõuteooriad on muidugi lihtsaim riiulist võtta seletus igale probleemile ja nähtusele

Täiendus. Olen 20 aastat pidanud näppima sellist aparatuuri nagu allpoololeval fotol. RV kinnitus RV kinnituse otsas kinni. Tuleb aegajalt lahti võtta ja kokku tagasi panna. 0 probleemi keermetega. Rellakaga liginemisvajaduse korral tuleb otsida süüdlast kinnituse kinni keerajast, mitte RV materjalist kui sellisest.

Vko kirjutas: 15 Okt 2025, 15:53 Näiteks.
Enimlevinud RV toru seinapaksus on 2 mm. Kui see keevitada, siis ei jää ükski koht alla 2 mm. Kui see on keermestatud...

Keevitad/joodad poolmuhvi torule otsa ja sealt jätkad keermesliitmikuga.

Ka keevitatavad meieriliitmikud tulevad arvesse kui edasi ka toruga jätkata vaja.

juhtmepunt kirjutas: 15 Okt 2025, 17:26 Huvitav, miks ühes valdkonnas (minul nt. teadus- ja meditsiiniaparatuur, kus RV materjali ja kinnitusvahendite kasutamine on domineeriv) pole RV kinnituste lahti saamisega mingit probleemi ja teises valdkonnas (ülalpool toodud näited) siis on!? Ilmselt pole asi materjalis endas vaid oskuses ja ka tahtmises seda õigesti käsitseda...

Ju need teised siis ikka "tõelised jobud" on, et oma igapäevatööd ei oska ja mõnikord jamasid tekitavad...

madis64 kirjutas: 15 Okt 2025, 17:40

juhtmepunt kirjutas: 15 Okt 2025, 17:26 Huvitav, miks ühes valdkonnas (minul nt. teadus- ja meditsiiniaparatuur, kus RV materjali ja kinnitusvahendite kasutamine on domineeriv) pole RV kinnituste lahti saamisega mingit probleemi ja teises valdkonnas (ülalpool toodud näited) siis on!? Ilmselt pole asi materjalis endas vaid oskuses ja ka tahtmises seda õigesti käsitseda...

Ju need teised siis ikka "tõelised jobud" on, et oma igapäevatööd ei oska ja mõnikord jamasid tekitavad...

Jah, PV paneelide poldid lastakse arvatavasti (tehases) kokku kärriga max. kiirusel mida tööriist võimaldab. Tootja kas ei pea oluliseks hilisemat lahtivõetavust või ei tea üldse sellest probleemist. Milles RV materjal süüdi on?

kunn24 kirjutas: 15 Okt 2025, 14:49 Huawei inverteritega kaasasolevad ankrupoldid on M6 keermega roostevabast detailidega. Keevitumine 90% tõenäosusega. RV poldid/ mutrid PV paneelide kinnitamisel- pole mõtetki üritada lahti keerata, võta kohe rellakas.
Kogu jama valguses on mul ammu tekkinud küsimus, kas selle materjali valik sinna on teadlik Hiina kuritegevus? Teisiti ei saa lihtsalt mõelda.
Lisaküsimus: kust on üldse tulnud selline debiilne nõue tsingitud poltide asemel kasutada RV-d?
PV asjade keskkonnaklass pole ju selline, kus seda kindlasti vaja. ...

Alumiinium ja tsink ei tohi kokku puutuda, sest alumiinium elektrokeemilise korrosiooniga "sööb" tsingi ära ja polt läheb rooste.
Kui kasutada läbi alumiiniumi kinnitatavaid tsinkpolte, siis peab kasutama roostevabu seibe, poldi pea ja tsinkmutri all.
Elektrivälja lähedus ja uitvoolud seavad omad nõuded, et kinnitusvahendid enne planeeritud tööea lõppu (30 aastat) läbi ei roostetaks, ja tormituulega minema lennates kedagi ei ohustaks.

juhtmepunt kirjutas: 15 Okt 2025, 17:51 Jah, PV paneelide poldid lastakse arvatavasti tehases kokku kärriga max. kiirusel mida tööriist võimaldab.
Tootja kas ei pea oluliseks hilisemat lahtivõetavust või ei tea üldse sellest probleemist. Milles RV materjal süüdi on?

Paneelide tootmisel ei panda paneelide külge polte.

Poltidega kruvitakse paneelid kokku paigaldamisel ja kuna seda teevad tavaliselt odavpakkumise võitjad (eterniidilaotajad) tükitööna, siis need lasevadki kärriga max kiirusega.
Kärri löögiga keerates tekkibki keermes kontaktkeevitus.
Roostevabu keermeid tuleb aeglaselt keerata kas käsitsi või akutrelliga ja ilma löögita.

ping kirjutas: 15 Okt 2025, 18:20

juhtmepunt kirjutas: 15 Okt 2025, 17:51 Jah, PV paneelide poldid lastakse arvatavasti tehases kokku kärriga max. kiirusel mida tööriist võimaldab.
Tootja kas ei pea oluliseks hilisemat lahtivõetavust või ei tea üldse sellest probleemist. Milles RV materjal süüdi on?

Paneelide tootmisel ei panda paneelide külge polte.

Poltidega kruvitakse paneelid kokku paigaldamisel ja kuna seda teevad tavaliselt odavpakkumise võitjad (eterniidilaotajad) tükitööna, siis need lasevadki kärriga max kiirusega.
Kärri löögiga keerates tekkibki keermes kontaktkeevitus.
Roostevabu keermeid tuleb aeglaselt keerata kas käsitsi või akutrelliga ja ilma löögita.

No näed, Kunn24 teab nüüd, kuhu peab süüdlase otsimisel vaatama ja kellele kahjunõude rellakaketaste eest esitama Ja ei, süüdi ei ole Hiina vandenõu või RV teras.

ping kirjutas: 15 Okt 2025, 18:20 Roostevabu keermeid tuleb aeglaselt keerata kas käsitsi või akutrelliga ja ilma löögita.

Ei päästa sind seegi meetod.

Aga alati võib viidata, et "jobud ei tea midagi"...

madis64 kirjutas: 15 Okt 2025, 17:37

Vko kirjutas: 15 Okt 2025, 15:53 Näiteks.
Enimlevinud RV toru seinapaksus on 2 mm. Kui see keevitada, siis ei jää ükski koht alla 2 mm. Kui see on keermestatud...

Keevitad/joodad poolmuhvi torule otsa ja sealt jätkad keermesliitmikuga.

Ka keevitatavad meieriliitmikud tulevad arvesse kui edasi ka toruga jätkata vaja.

Ei saanud midagi aru. Siis ikkagi ju sinna ahelasse kusagile tuleb keermega lliitmik, mille seinapaksus keermestatud kohast on kaugel sellest, mis ilma keermestamata on.


Arvatavasti need liited, mida käsitsi lahti keerata ei saa, on pingutatud suurema momendiga kui ette nähtud. 6 mm puhul on õige moment üsna väike...