Ehitusfoorum

Urmas kirjutas: 11 Veebr 2026, 18:46 Jälle üks mu uitmõte(võimalik, et jabur). Kuna survepesurid kannatavad 40* vett, siis oleks võimalus proovida septiku seestpoolt lähenemisega näiteks survepesuri reaktiivotsikuga. Maja seestpoolt vist läheneda ei saa, aga kui läheneda septiku seestpoolt, siis ise pakuks kasvõi 75mm plastikust kanalitorudest suunatoru tehes. Paned juppidest legona kokku. Kui majas on tavaline või dušikraan, millel on ka pikem liigutatav tila, siis tila saab ära keerata ja sinna otsa keerata 3/4 mõõduga kiirliitmiku isase otsa ja saad ka vee temperatuuri reguleerida. Tilaga kraani variandi all mõtlen sellist. https://online.depo.ee/product/20648

TÄNAN MÕTTE eest!..ei ole uitmõte!

JAMA ongi selles, et septiku poolt läheneda ei saa, seal lihtsalt pole kaant on vaid immitatsioon (vt
https://kanalisatsioon.ee/toode/septik- ... mium-2000/) ...kunag äkki oli, aga ratsiti ära!?
...aga noh, kui ilmad lähvad soojemaks, siis koristan selle 20-30 cm muldpinda septiku pealt ära ja teen augu sisse...siis on sisselaske ots käe ulatuses (60 cm kaugusel)

kunn24 kirjutas: 11 Veebr 2026, 16:36 Kust võeti eelduseks 200 l ? 1 dm läbimõõduga ja 10 dm pika toru maht on 7,8 l.

Teemaalgataja varasemast postist käis see number läbi.

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 19:08 TÄNAN MÕTTE eest!..ei ole uitmõte!

JAMA ongi selles, et septiku poolt läheneda ei saa, seal lihtsalt pole kaant on vaid immitatsioon (vt
https://kanalisatsioon.ee/toode/septik- ... mium-2000/) ...kunag äkki oli, aga ratsiti ära!?

Möh? Ja kuidas seda septikut tühjendatakse? Kas tõesti on ainult mingi 20cm diameetriga auk paakauto londi sisse pistmiseks? Kui nii, siis lihtsalt tee septikusse sissetulevale toru lähimale kohale veidi suurem auk ja pärast improviseeri augule kaas peale.

Urmas kirjutas: 11 Veebr 2026, 19:18

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 19:08 TÄNAN MÕTTE eest!..ei ole uitmõte!

JAMA ongi selles, et septiku poolt läheneda ei saa, seal lihtsalt pole kaant on vaid immitatsioon (vt
https://kanalisatsioon.ee/toode/septik- ... mium-2000/) ...kunag äkki oli, aga ratsiti ära!?

Möh? Ja kuidas seda septikut tühjendatakse? Kas tõesti on ainult mingi 20cm diameetriga auk paakauto londi sisse pistmiseks? Kui nii, siis lihtsalt tee septikusse sissetulevale toru lähimale kohale veidi suurem auk ja pärast improviseeri augule kaas peale.

IKKA saab tühjendada, ainult palju on vaja loogilist mõtlemist ja tootja kodukal jalutamist.
Keerad kaane ära ja vaatad alla, seal on otse, läbipastmatu vee all on miski "sang", mis on korvfiltriga ühenduses. Otsid miski konksu, tunnetad sanga ja tirid selle korvfiltri välja...ja seejärel võib paakauto oma londi sisse lasta, sinna samusesse.
Mida mina loogiliselt veel soovitan: seal augus, vasakul, on veel nähtaval üks väike ümmargune auk (~60mm diam,), millest saab kepiga otsetee settekambrisse ja testida, tunnetada, segada kui paks on sette kiht, muidu 1m sügavuses septikus! Mul vahest 10-20 cm ainult,. See on ühtlasi kõikse parem koht kust kontrollida palju paksumaterjali on kogunenud ja kas oleks vaja kutsuda vedaja. Sama selgtuse kohta esitasin küssa ka tootja/paigaldaja firmale, kud seal üks "tibi" vastas, et EI, lihtsalt tühjenda kord aastas ja kõik, maksa!

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 19:56 IKKA saab tühjendada, ainult palju on vaja loogilist mõtlemist ja tootja kodukal jalutamist...

Sul peaks ju septiku pilt veel mälus olema, lihtsalt tuleta meelde ja lase fantaasial loominguliselt lennata, kuhu sobiv auk organiseerida.

kas märjamaal muidu see ummistus?
Ps: pole vaja privas ühendust võtta, tundub et saate ise ilusti hakkama

Lumi on hea isolaator, ega siis vanarahvas Rootsis ilmaasjata talveks lumevalle majaseinte ümber ei kuhjanud, ikka et soojakadusid vähendada.
Omal ka see talv lumi sadas vist külmumata pinnasele, kui paari nädala pärast teed sisse lükkama jõudsin, oli maa veel (ca 30 cm lumekihi alt) sula, keskm t olnud -10° …15°.

Aga teemaomaniku pükstes ei tahaks praegu olla küll, jama rohkem kui rubla eest, kui isegi profid (tegelased mainitud Pärnu septikufirmast) ei ole suutelised mingitki mõistlikku lahendust pakkuma. On omal ka ette tulnud ummistuste likvideerimist, aga nii karmi juhust pole juhtunud olema, et oleks külmunud. Trossidega keerates on ikka läbi läinud.

Praeguse tempoga toksides, 2 mm päevas käib pigem maavõistlus, kas saab enne lõpuni kui kevad peale tuleb ja maa ära sulatab.

Ise kaevaks esimesel võimalusel lahti ja paneks soojustuse peale. Vbl on ka trass hoopis vigastatud.

Kuna siin hulgaliselt juba (uit)ideid välja käidud, lisaks ühe veel karikasse. Maja poolelt lükkaks vooliku jäätunud kohani ja laseks selle kaudu kuuma vee peale jooksma. Pumbaga peaks muidugi samal ajal aga veetaset torus kontrolli all hoidma, et tuba üle ei ujutaks.

Proovi, vbl õnnestub ka herr Suvalisele konks taha saada, te vist mingil määral kolleegid, ta ka ülikoolidega seotud, aga omab solgiteemadel tipppädevust. Saad ehk mingi elegantsema lahenduse, kui on üldse olemas.

Kunni soovitusel pesemissageduse v muidu vee ladistamise kohta on ka oma point. Uponori vms dokumentatsioons on ära toodud erinevat diameetritega solgitorude ettenähtud kaldenurk ja minimaalne kogus vett, mis päevas peaks teatud kiirusega torust läbi voolama, et tagada nn isepuhastuvus. Kui nõuded täidetud pole, siis hakkab sade ja sete torusse kogunema ja tekib lõpuks ummistus. Üks vanem vee/solgi/sooajettevõttes töötanud isik mainis, et kui kortermajadesse paigaldati veemõõtjad, läksid solgitorude ummistused kordades sagedasemateks.

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 14:12 Ühes asjas sa eksid septiku mõlemad torud on ühel kõrgusel ja kuna väljalasketoru, mida näen on tühi siis peab sisselasketoru olema kah tühi, vähemalt septiku ühinemise kohast.Septk on paigutatud horisontaalselt! Hoonepoolt kanalisatsioonitorusse sisenemine on võimalik - kuid mitteüks firma (Bauhof, Espak, Krauta, jt väiksemad juba küsitud) ei müü sellist heitvee pumpa, mille otsa saad panna kastmisvooliku ja saata 25 m kan, torusse...Ainus võimalus on - kui kutsun fekaalivedaja siis valmistan torujuppidest adapter kastmisvoolikust suure imitoru (auto/traktori küljes) üleminekuks. Esmalt pean muidugi küsima milline on tema toru diameeter?

Bauhausis müüakse vibropumpa etteulatuva toruja moodustisega. Lõikad PET 2l moodustise pooleks sinna otsa 0,5 m PEM torujupp ja PET pudelst lased kuumapuhuriga isekahanevaks muhviks. Idee järgi saad nüüd torust tagasituleva vee ära pumbata, Mul oli see plaanis see aasta nii teha justnimelt torustiku läbipesuks samaks asjaks

Iga päev lahenduseta võib torus olevat vett lisaks jääks muuta ja probleemi süvendada. Peaaegu kõik võimalikud lahendused tunduvad olema aja- ja/või kulumahukad. Võibolla proffide kuuma aurugeneraator ongi kõige-kõigem, kus aur seob "sooja" rohkem kui kuiv õhk, ja ei pumpa torusse probleemses koguses liigvett, mida peaks kuskilt eraldi samaaegselt eemaldama.
Võibolla, kui kuuma veega proovida, oleks hea kui saaks ummistunud jäätropini viia "2 voolikut" nii, et saaks kuuma vett tsirkuleerida ja kasvõi 24/7 toru/vett/maapinda kütta. Arvatavalt tuleks torupaari otsa miski voolikust kõvem aas plast-metalltorust teha, et voolik end pöördekohast kinni ei murraks ja tsirkuleerimist takistaks. Arvatavalt kõike lihtsam jutustada, kui teha paraku..
Menüüsse saaks lisada veel keemia - kloriidid, sarnased millega teid jääst sulatatakse, pikemat jäätroppi sulatab igavik aga vbl ei lase uut jääd tekkida ja "töötab" ka siis kui ise magad või foorumit loed

Lisa.. kiusasin lisaks tehisaru, et kuidas oleks tõhusam külmunud maapinda sulatada, pakkus soojendusmatte kuumaveeküttega, kus ööpäevas saavat sedasi 20-40cm maapinda sulatada, ehk ~2 ööpäevaga saaks toru lahti sulatada. Aga jällegi, selline matt tuleks ise ehitada, pidevalt ringlev kuum vesi tagada (energia/rahakulu) ja peaks teadma, et õige koha pealt maapinda sulatad.

Lisa.. kiusasin lisaks tehisaru, et kuidas oleks tõhusam külmunud maapinda sulatada, pakkus soojendusmatte kuumaveeküttega, kus ööpäevas saavat sedasi 20-40cm maapinda sulatada, ehk ~2 ööpäevaga saaks toru lahti sulatada. Aga jällegi, selline matt tuleks ise ehitada, pidevalt ringlev kuum vesi tagada (energia/rahakulu) ja peaks teadma, et õige koha pealt maapinda sulatad.
[/quote]

On olemas selline tehnika https://www.ramudden.ee/tooted/soojendu ... aagis-3600,

Karisto kirjutas: 12 Veebr 2026, 09:29 On olemas selline tehnika https://www.ramudden.ee/tooted/soojendu ... aagis-3600,

Absoluutselt, ent kas see ka eelarvesse mahub..

Eurolõvi kirjutas: 10 Veebr 2026, 08:40 Uss?...see siis küttekaabel - jah võimalik kasutada, kuid läheb liiga kalliks (FEB müüb meetri kaupa 5-6€/m, 25x5=125€)..
- vestlesin septikuabi spetsialistdega, ja nemad kasutavad jah ülekuumendatud auru juhtides selle sisse vahekaevust. Ja mis põhiline selline sulatamine on vähe efektiivne - mõnikord kulub tunde ja nad ei saagi lahti. Pealegi kole kallis (maksusmus kuskil 1K€, nad tulevad Pärnust, ja hetkel töötavadk Võrtsjärve ühe talu juures)

kui õigesti aru saan on 125€ liiga kallis lahendus, ca1000€ kole kallis.. vaevalt seda küttekäru odavamalt saab..

TÄNAN väga sõbrad - Kalvis, A23, Karisto, Prill, jt.
Lihtsalt näidustuseks: tänase ööga kasvas jääkork majapoolses torustkus ca 5 cm!
Kust ma tean...jätsin jäiga elektriliini sisse (muidugi mitte vahetult korgi lähedale, vaid kaugemale ~1m) ja märgistasin eile päeval max positsiooni, ning hommikul oli positsioon nihkunud maja poole 5 cm), ÖÖsel oli miski -10-15C. Ligikaudne koht (rõhutan ligikaudne, trassi läbimine mälu + teatava lohu järgi), sai eelnevalt kaetud kah miski 5--10 cm lumekihiga, sest külmad veel tulekul!

Veel üks mõte: tean, et osad vennad lasevad elektrit (alalisvoolu, +/-) otse maa sisse, mille eesmärgiks on ööusside saamine kalapüügiks (ussid tulevad pinnale). Küssa siin: kas maapind soojeneb selle käigus?

Eurolõvi kirjutas: 12 Veebr 2026, 10:15 Veel üks mõte: tean, et osad vennad lasevad elektrit (alalisvoolu, +/-) otse maa sisse, mille eesmärgiks on ööusside saamine kalapüügiks (ussid tulevad pinnale). Küssa siin: kas maapind soojeneb selle käigus?

Minu teadmiste järgi on jää sitt elektrijuht ja kahe žiletiteraga vee klaasis keema ajamise efekti sarnast asja toimuma ei hakka. Žiletiteradega vee keema ajamist olen kunagi ammu-ammu katsetanud ja toimis, kuigi vesi läks kuidagi roosteseks.

Kust seda alalisvoolu võtta? Ehk vale teadmine. Võeti faasijuhe, keerati isoleeritud käepidemega elektroodi külge, torgati maha ja väidetavalt ussid ronisid välja. Ise pole teinud ega näinud.
NB! Korrata ei tohiks, väga ohtlik.

Kuid külmunud maapinda sulatati vanasti lõkke abil ja siis sellised variandid: https://www.google.com/search?client=fi ... AhgCIAIoAg

kunn24 kirjutas: 12 Veebr 2026, 12:21 ... Kuid külmunud maapinda sulatati vanasti lõkke abil ja siis sellised variandid: ...

Lõkke kasutamist ma soovitasin juba esimesel lehel ja nii madalal asuv toru oleks kindlasti juba eile lahti olnud.
Muidugi on mugavam arvuti taga istudes kevadet oodata.

ping kirjutas: 12 Veebr 2026, 17:00

kunn24 kirjutas: 12 Veebr 2026, 12:21 ... Kuid külmunud maapinda sulatati vanasti lõkke abil ja siis sellised variandid: ...

Lõkke kasutamist ma soovitasin juba esimesel lehel ja nii madalal asuv toru oleks kindlasti juba eile lahti olnud.
Muidugi on mugavam arvuti taga istudes kevadet oodata.

Hei Ping!
Arusaadavalt lõkke tegemine oleks suht mugav, mul küttematerjali nii-et-tapab oma mets, ma lisaks ehitaks tellistest (suure soojusmahtuvusega, EW-aegsed mul neid sadades!) ahju, mille korral peale põletamist saaks tellsed maa peale laiali laotada ja katta miski kivivilla + riidega, et lihtsalt õhku ei soojendaks (KLIIMA soojenemine ju niigi "vastik" asi! Inimtekkeline, osalt). Vahest ainus probleem on selles, ma ei suuda täpselt lokaliseerida toru kohta, vahest 1-2 m täpsusega, või umbes nii. Kaevatud kanal on väikse lohu järgi jätnud!
Aga kindlasti mõtlen selle peale, kuid enne veel teen selle 12V keeduspiraali eksperimendi ära, spiraal on käes, kuid ootan veel juhet, homme peaks kätte saama.
MUUSEAS tänase ööga kasvas jääkork umbes 5 cm maja suunas (kirjeldus, kuidas selle kindlaks tegin on ühes eelmises postituses), mis näitab, et tõepoolest on jää see mis blokeerib. (öösel oli jälle miski - 10-15C)

Sa võid toru otsast sisse ka puhuda, kui mingite 12 V mänguasjadega loodad teemat lahendada. Aga eks punnita, peaasi, et torusse auku sisse ei sulata. Kuid paistab, et kiiret pole kuskile, sital saad maja taga käia, võid ju tõesti kevadet oodata, hiljemalt mai lõpuks sulab maapind üles ka.

kunn24 kirjutas: 12 Veebr 2026, 18:08ngu
Sa võid toru otsast sisse ka puhuda, kui mingite 12 V mänguasjadega loodad teemat lahendada. Aga eks punnita, peaasi, et torusse auku sisse ei sulata. Kuid paistab, et kiiret pole kuskile, sital saad maja taga käia, võid ju tõesti kevadet oodata, hiljemalt mai lõpuks sulab maapind üles ka.

Hei Kunn, oled päris nagu Rootsi kunn!
Aga mänguasi on vahest ka päris asi!!!
Ära pinguta üle..."sital saad maja taga käia"---> ei pea mitte nii loll olema (cit loll on raske olla - kilekotimehel!) - mul on koguni 2 alternatiivi: korralik viilkatusega välipeldik, prilllaua soojendusega muuseas, või isegi maja sees palkonis!

I love MY EXPERIMENTS!

Eurolõvi kirjutas: 12 Veebr 2026, 17:53 .... saaks tellsed maa peale laiali laotada ja katta miski kivivilla + riidega, et lihtsalt õhku ei soojendaks ....

Lõkkega, liivaga ja gaasipõletitega maa sulatamist olen näinud ja ise teinud aga soojade telliskividega sulatamine oleks kindlasti huvitav katse.

Kas oled arvestanud arvestades telliste erisoojust, et kui on vaja sulatada 0,6m sügavuselt, 1m laiuselt ja 5m pikkuses pinnast, et kui palju on vaja telliseid ja millises temperatuurini need peaks soojendatud olema, et sulatamine õnnestuks?

Eurolõvi kirjutas: 12 Veebr 2026, 10:15 Veel üks mõte: tean, et osad vennad lasevad elektrit (alalisvoolu, +/-) otse maa sisse, mille eesmärgiks on ööusside saamine kalapüügiks (ussid tulevad pinnale). Küssa siin: kas maapind soojeneb selle käigus?

Töötab ka vahelduvvool, faasiga lased. Vimane külm talv naabril külmus nõuka aegne tsinktoruga trass ära, torujüri brigaad lasi kohe toru külge faasi ja sulaski lahti. Arvatavasti oli võib olla mingi trafo vahel, et voolu piirata.

Eurolõvi kirjutas: 12 Veebr 2026, 19:11 ... korralik viilkatusega välipeldik, prilllaua soojendusega muuseas,
...

Kui viilkatusega, siis muidugi Kuidas prillaua soojendus toimib?

A23 kirjutas: 13 Veebr 2026, 11:45 Kui viilkatusega, siis muidugi Kuidas prillaua soojendus toimib?

Ilmselt on neeger palgatud - nagu Vanas-Roomas olid potisoojendajad kui isand käimlasse saabus. Ning ''alumiste'' häälte vaigistamiseks olid basseinid krooksuvate konnadega..

MOTT
Eestlane on ikka lahe säga: keerame odavalt mingi käki kokku ja siis hiljem kulutame veel rohkem raha selle käki lahendamiseks, selmet kohe ja korralikult.

suvaline kirjutas: 13 Veebr 2026, 14:25 MOTT
Eestlane on ikka lahe säga: keerame odavalt mingi käki kokku ja siis hiljem kulutame veel rohkem raha selle käki lahendamiseks, selmet kohe ja korralikult.

Mulle on teada üks uusvanasõna- üheksa korda lõika ja mõõta pole vajagi.

Härrased, ärgem kaldugem teemast kõrvale - > tegeleme ikka asjaga!
Ma oleks juba katse spiraaliga ära teinud, kuid juhe (50 m) jä Omniva pakiautomaati kusagile kinni...vist liiga pika tellisin!?
Aga, mis puutub soojaks/kuumaks aetud tellistesse, siis juba minu ema kasutas neid hobuse ja saaniga Tartu kooli sõites (30 ndatel), ja meil Kiievis on see samuti parim sooja saamise võimalus, magada tellis kaisus; või veel nostalgilisem, magada kuumaveekotiga- olen ise proovinud (kodus, ema andis ja Londonis 80 ndatel)
Kaardistassin kanalsatsioonitrassi oletatava külmunud koha, ehitusel tehtud piltide ja trossi pikkuse järgi. Kui eilse päevaga oli jää torus kasvanud 5 cm võrra, siis täna ööga oli jälle 5 cm. Nii, et ilmselt jää on kurjategija!