Ehitusfoorum

Näiteks üleminek puhtamale majandusele ei ole odav. See ei ole kiire. See ei ole valutu. Meil siin – perifeerias, kus talv tuleb ikka novembris ja kestab märtsini – on see juba täitsa valus. Ja mis kõige olulisem: keegi pole ikka veel ausalt ja tõsiselt rääkinud sellest, kuidas me siin selle kahtlaselt kalli energiaga püsivalt ja jäävalt toime tuleme. Või mida teeb meie peamine ekspordipartner, kes tiksub deindustrialiseeruda, sest kõik kolm panust – Vene energia, Hiina turg ja tuumajaamade sulgemine – olid valed.

Heaoluriigiga on sama lugu. Süsteem, mis loodi ajastul, mil iga pensionäri kohta oli nii viis maksumaksjat, ei ole lihtsalt enam tehniliselt sugugi realistlik. Ei, ka meie ei saa siia mitte kunagi «Rootsit aastal 1976», isegi kui loosungid on trükitud rootsipunasele taustale valges kirjas. Ka Rootsi ei saa enam kunagi «Rootsiks aastal 1976». Saate aru, see jama ei lähe lihtsalt üle!

Kui siinkohal tekib küsimus, miks peaks keegi ostma USA riigivõlakirju, kui sealne riigieelarve puudujääk paistab aina kasvavat, siis võib rahulikult vastu küsida: aga mida siis veel? Raha otsib teenistust ja kindlamat asja kui USA riigivõlakiri annab otsida.
USA võtab võlgu valuuta eest, mida riik ise trükib. Selge see, et niisugusel riigil ei saa raha kunagi otsa, et maksta oma võlaintresse. Muutuda võib küll selle raha väärtus.
Dollari odavnemine on vaid USA huvides, teistes riikides oleks selline muutus ebapopulaarne.

Saksamaal loetakse päikeseenergia pikaajalist toetamisskeemi edulooks, mis on turule ohtralt taastuvenergiat ja mida on jäljendanud enam kui poolsada riiki. Kuid seda edulugu varjutab üks tõsiasi – selle hind on Saksamaa maksumaksjale üüratu.

trebla kirjutas: 12 Juun 2025, 18:45 Fossiilenergia lisakulude üle hakatakse arutama ülejärgmisel nädalal Haagis

trebla kirjutas: 12 Juun 2025, 23:18 Kaitsekulude tõstmist 5 % ni...

trebla kirjutas: 13 Juun 2025, 11:40 Meil oma vähese (olematu) rahaga on mõtet teha ainult neid tegevusi, mis on meile majanduslikult kasulikud

madis64 kirjutas: 13 Juun 2025, 19:05 "Ja riigi tasemel unustama kõik PV-d ja tuulikud..."

Ikka tõsimeelselt?

Euroopa ei ole suutnud näidata ennast tõsiseltvõetava partnerina.
Veidi hiljem briifi käigus läks Zelenskõi ka konkreetsemaks ja tunnistas, et „Euroopa ei ole veel otsustanud, mida teha, kui Ameerika peaks taanduma.
Nende energia sõltub USA sihikindlusel ja ilma selleta vaibub ka nende hoog“.

Asumaadest loobunud endistest koloniaalriikidest ja väikeriikidest koosnev Euroopa ei suuda oma suurest rahvaarvust ja jõukusest hoolimata takistada Vene impeeriumi taastamist. Tasakaal säilib, kui Ameerika Ühendriigid tagavad Euroopa julgeolekusüsteemi. Kui USA toetus või tema sõjaline kohalolek lõpeb, murdub süsteemi alus ja paljud riigid peavad hakkama oma julgeoleku kindlustamiseks uute lahenduste peale mõtlema.

Ukraina ei suuda ilma välise relva- ja majandusabita edukalt sõdida. Lääneriikide kolm aastat kestnud kõhklemine ja viivitamine relvade ning relvasüsteemide tarnimisel – mida Venemaa on tuumarelva kasutamise ähvardustega üleval hoidnud – on Ukrainale kalliks maksma läinud. Majandusabi jätkamise seisukohalt on määrava tähtsusega, kas Ukraina toetuseks ja ülesehituseks hakatakse kasutama Venemaa külmutatud varasid, mida on umbes 220 miljardit eurot. Varad asuvad peamiselt Euroopas, seega saab otsused nende kasutamiseks teha Euroopa Liidus, kuid üksmeelt selles küsimuses ei ole.

Hiina on ainus riik, mis suudaks soovi korral sõja lõpetada. Kuid ta ei tee seda, sest ta saab kasu sõja osaliste, sealhulgas Ameerika Ühendriikide nõrgestamisest, ilma et ise midagi kaotaks.

Kui poliitilist lahendust ei leita, on lõpptulemus Ukrainale halvem kui Venemaale. Seepärast on Venemaa poliitiliseks lahenduseks valmis ainult siis, kui teda selleks sunnitakse.
Poliitiline lahendus saab sündida ainult nii, et kumbki pool ei saavuta kõiki oma eesmärke. Ukraina ei saa tagasi kõiki kaotatud alasid. Ta võib saada mingisugused julgeolekutagatised, kuid vähemalt esialgu teda NATO liikmeks ei võeta. Venemaa ei loobu okupeeritud aladest, ei nõustu kompenseerima Ukrainale tekitatud majanduskahjusid ja sõjakuritegudes süüdistatavaid ei anta kohtu alla.

President Donald Trumpi administratsioon on juba saanud Ukraina sõjast seda, mida saab sisepoliitikas ära kasutada: relvarahu ja rahu saavutamise protsess on käima lükatud, mis vaevalt oleks ilma USA mõjuta toimunud. Lisaks on Euroopa liitlasi survestatud oma kaitsevõimet tugevdama ja sunnitud neid võtma suuremat vastutust Ukraina abistamise ja Euroopa julgeoleku eest. Selle tulemusena tõstetakse NATO liikmesriikide kaitsekulutused tasemele 3,5 + 1,5 protsenti SKTst.
Kui see kõik on suvel NATO Haagi tippkohtumisel ametlikult kinnitatud, hakkavad Ameerika Ühendriigid sügisel Euroopas oma sõjalist kohalolekut vähendama. Kuidas täpselt, seda ei ole nad nõustunud liitlastele ette teatama.

Tõenäoliselt hakkab Trumpi administratsioon nüüd suhetes Venemaaga eristama kahepoolsete suhete normaliseerimist – mis avab Trumpi arvates piiramatud majanduslikud võimalused...
Ukraina saatusel ei ole Ameerika valijate poliitiliste meeleolude seisukohalt tähtsust.

Lisaks Hiina relvatehnoloogilisele toetusele sõltub Venemaa võime sõda edukalt jätkata otsustavalt sellest, kui palju naftat ja gaasi ta suudab müüa – ja millise hinnaga. Praegu on Venemaa nafta- ja gaasitulud ikka veel 2019. aasta tasemel. Nende tuludega rahastab ta oma sõjategevust.
Venemaa on sedavõrd suur nafta- ja gaasitootja, et täieliku ekspordikeelu korral ei oleks teised võimelised tekkivat tühimikku täitma – erinevalt Iraani juhtumist. Puudujäägi tagajärjel toimuv hinnatõus oleks tarbijatele talumatu. Seepärast ostavad näiteks Euroopa riigid siiani Venemaa naftat ja gaasi 23 miljardi euro eest aastas. Selle summaga katab Venemaa umbes kolmandiku oma sõjalistest kulutustest.
Kuna täielik ekspordikeeld ei tule kõne alla, on G7 riigid püüdnud probleemi lahendada naftale hinnalae kehtestamisega. Nagu kõik osalised teavad, ei ole see süsteem kunagi toiminud nii, nagu esialgu mõeldi, kuid nad ei ole olnud valmis ka selle parandamiseks samme astuma.