Ehitusfoorum

A23 kirjutas: 13 Okt 2025, 08:11 Kas tossav korsten on ilusam?
Kui mastid 20+ km kaugusel, kui palju ikka häirib?

Saksamaa tööstushiid nõuab Euroopa Liidu süsinikumaksude tühistamist

Evoniku juht Kullmanni hinnangul ägab Saksamaa majandus aina karmimaks muutuvate kliimapoliitika-nõuete all, samal kui nende konkurendid välismaal tööstust soosivaid tingimusi naudivad. See omakorda löövat Saksamaa tööstuse konkurentsist välja, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise. Kullmann nõudis CO2-kultuse lõpetamist.

Need ei ole vaid tühjad sõnad: paljud Saksamaa suurkontsernid on juba teatanud tootmiste peatamisest ja koondamistest.
Kuna suurtööstuste taga on Saksamaal terve hulk väiksemaid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle põhiline ärimudel ongi tihtilugu hiidudele teenust pakkuda, siis on ka nemad suure löögi all.

Saksamaal on pankrottide arv tõusutrendis. Septembri kohta teatas sealne statistikaamet, et võrreldes aastataguse ajaga on ettevõtete pankrotte 10,4% rohkem. Viimaste kuude kohta kirjutas statistkaamet, et Saksamaal läheb praegu iga kuu ca 2000 ettevõtet pankrotti.

EH.INS. kirjutas: 13 Okt 2025, 08:15

A23 kirjutas: 13 Okt 2025, 08:11 Kas tossav korsten on ilusam?
Kui mastid 20+ km kaugusel, kui palju ikka häirib?

Tossavaid (kui üldse tossavad) korstanid on oluliselt vähem...
Ja ilu iluks - milleks???

Leedu ambitsioonikas plaan rajada 2030. aastaks Läänemerre kaks suurt tuuleparki ja katta seeläbi ligi pool riigi elektrivajadusest on sattunud suurte väljakutsete ette. Eelmisel reedel tabas eesmärki kahekordne tagasilöök: riigi teise, 700-megavatise (MW) meretuulepargi konkurss tunnistati nurjunuks ning samal päeval teatas riiklik energiafirma Ignitis Grupp, et esimese tuulepargi arendusest lahkub ka nende rahvusvaheline partner.

Leedu Riiklik Energiaregulatsiooni Nõukogu (VERT) otsustas reedel, et teise 700 MW meretuulepargi konkurss tuleb kehtetuks tunnistada. Põhjus oli vähene huvi: tähtajaks laekus vaid üks pakkumine, mille tegi riigiettevõtte Ignitis Grupi tütarfirma.

Kuigi esialgu tundis projekti vastu huvi kuus rahvusvahelist arendajat, otsustasid nad lõpuks pakkumist mitte teha. Leedu energeetikaministri Žygimantas Vaičiūnase sõnul on hanke nurjumise taga keeruline olukord rahvusvahelisel turul, märkimisväärselt kasvanud ehituskulud ning suured finantsriskid, mida ettevõtted pole valmis võtma.

Samal päeval teatas Leedu energiahiid Ignitis börsile, et võtab täielikult üle ka esimese, juba arenduses oleva 700 MW meretuulepargi „Curonian Nord“ projekti. Ettevõtte senine rahvusvaheline partner, Prantsuse energiahiiu Engie ja Portugali EDP Renewables’i ühisettevõte Ocean Winds, müüs oma 49% osaluse sümboolse 500 euro eest Ignitisele.

Keemiatööstus: Ineos tegevjuht Jim Ratcliffe hoiatas, et kuni miljon otsest töökohta – ja potentsiaalselt kuni kümme miljonit kaudset töökohta – on ohus järgmise kümne aasta jooksul, kui ELi keemiatööstus kokku kukub. Ratcliffe süüdistab kõrgetes energiahindades, süsinikumaksudes, USA tariifides ja odavas Hiina konkurentsis sektori languses. Ineos on hiljuti vähendanud töötajaid mitmes tehases Ühendkuningriigis ja Euroopas, peatatud dividendimaksete ja rakendanud värbamiskeelu.

Plastiktööstus: Euroopa plastiktööstus seisab silmitsi kriitiliste väljakutsetega, mis võivad viia laialdaste tehase sulgemisteni ja konkurentsivõime kadumiseni ilma kiire tegutsemiseta. Tööstuse esindusorganisatsioon Plastics Europe hoiatab, et kõrged energiahinnad, kliimaga seotud maksud, kõrged toormehinnad ja USA tariifide negatiivne mõju võivad viia tööstuse languseni.

Roheline terasetootmine: Rootsi roheline terasetootmisettevõte Stegra (endine H2 Green Steel) seisab silmitsi tõsise rahastamiskriisiga, mis ohustab ettevõtte ellujäämist. Ettevõtte rahastamisauk ulatub kuni 1,5 miljardi euroni, mis on kolm korda suurem kui kolm kuud tagasi hinnatud summa. Kriisi süvendab Rootsi valitsuse keeldumine lubatud 150 miljoni euro suuruse ELi heakskiidetud toetuse väljamaksmisest.

Alumiiniumitööstus: ELi alumiiniumitööstus on eriti haavatav, kuna CBAM võib viia tööstusvõimekuse languseni. See võib takistada ELi tööstuse taastumist ja viia alumiiniumitööstuse languseni.

ELi tööstussektor seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, mis tulenevad kõrgetest energiahindadest, süsinikumaksudest ja globaalsest konkurentsist. Ettevõtted, eriti energiamahukates tööstusharudes nagu keemia-, terase- ja plastiktööstuses, on sunnitud tegema raskeid otsuseid, mis võivad viia töökohtade kadumiseni ja pankrottide kasvu. ELi poliitikad, nagu süsinikumaksud ja -hinna tõusud, on mõeldud keskkonnamõjude vähendamiseks, kuid nende mõju tööstusele on olnud keeruline, eriti kui globaalsed konkurendid ei ole samasuguseid meetmeid rakendanud.

Suvel Euroopa Liidu ja USA vahel sõlmitud kaubanduslepe on küll leevendanud kaubandussõja ohtu, kuid USA nõudmised pole lõppenud. Eriti erimeelsused digi- ja rohereeglite asjus tähendavad, et kaubandussuhted on endiselt pingelised.

Brüsseli žargoonis äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv on tormikeerise keskmes, sest Washington näeb selles piiravat mõju kaubandusele...

Samade reeglitega pole rahul ka paljud Euroopa ettevõtted. Seega püüab komisjon ka ise teha leevendusi.

Komisjon teeb tööd selle nimel, et leida lahendus, kuidas kokku sobitada enda kodused plaanid ja osa Trumpi nõudmised ilma, et paistaks välja, et survele alistutakse...

Ekspertide sõnum on üks: seni, kuni Lääs sõltub Hiina muldmetallidest, on majanduslik ja poliitiline sõltumatus illusioon...

...tuleb rohepöörde ja tööstuse ümberkujundamisel arvestada karmide valikutega...

Praegune rohepööre suurendab Hiinast sõltuvust...

Kui alternatiivi ei leita, siis pole Hiina võimule allumisest pääsu...

See tähendab järeleandmisi nii majanduses kui ka poliitikas...

Maailmas muutub demokraatia kaitsmine pea võimatuks...

Seni, kuni asendust pole, tuleb piirata nende kasutust – ja see aeglustab rohepööret, sest rohepööre praegu vaid suurendab Hiinast sõltumist...

...võib see kõik tuua kaasa Euroopa ja USA majanduskasvu aeglustumise ning tehnoloogilise liidripositsiooni loovutamise Hiinale järjest uutes valdkondades...

IMF prognoosib, et Hiina majandus kasvab sel aastal 4,8% ja 2026. aastal 4,2%..

Hiina kliimaanalüütikud on Shuo sõnul kindlad, et riik on saavutanud oma naftatarbimise tipu, arvestades elektriautode kasutamise dramaatilist kasvu. Kuid lahendamata küsimus on Hiina energiasektor ja see, kas kogu tuule- ja päikeseenergia, mille riik on viimaste aastate jooksul paigaldanud, suudab asendada söeküttel põhineva energia. Viimase paari kuu jooksul on Hiina suurenenud energiavajaduse täielikult rahuldanud taastuvenergia, mis tähendab, et riik ei ole suurendanud oma planeeti soojendavat saastet isegi siis, kui ta kasutab rohkem energiat.

Hiina kliimaanalüütikud on Shuo sõnul kindlad, et riik on saavutanud oma naftatarbimise tipu, arvestades elektriautode kasutamise dramaatilist kasvu. Kuid lahendamata küsimus on Hiina energiasektor ja see, kas kogu tuule- ja päikeseenergia, mille riik on viimaste aastate jooksul paigaldanud, suudab asendada söeküttel põhineva energia. Viimase paari kuu jooksul on Hiina suurenenud energiavajaduse täielikult rahuldanud taastuvenergia, mis tähendab, et riik ei ole suurendanud oma planeeti soojendavat saastet isegi siis, kui ta kasutab rohkem energiat.

Urmas kirjutas: 15 Okt 2025, 07:51 Kiikasin ka ingliskeelset varianti ja ei saanud pihta, miks on planeeti Maa kliimasoojenemisest päästvate elektriautode kasutamise kasv dramaatiline?

kunn24 kirjutas: 15 Okt 2025, 13:11 Eero Raun: iva pole enam ammu tuulikutes, vaid vastutustundetus poliitmanipulatsioonis
https://epl.delfi.ee/artikkel/120410215 ... latsioonis

val kirjutas: 15 Okt 2025, 18:30 Küsi 10. eri inimese käest ja juurpõhjus on igaühe jaoks erinev. Suure kindlusega väidan, et enamuse jaoks ei ole see taastuvenergia.

Hiina kehtestas uued ulatuslikud kontrollimeetmed haruldaste muldmetallide ja nendega seotud tehnoloogiate ekspordile, mis on osa riigi laiemast strateegiast oma mõjuvõimu näitamiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi professor Alvar Soesoo sõnul on tegemist sammuga, millel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed nii Euroopa kui ka Ameerika tööstusele.
Kui Hiina oma lubadused täidab, võime seista teatud mõttes kaose äärel...

Hiina ekspordipiirangud puudutavad otseselt meie tööstust ja rohepööret.
Magneteid ei ole tuulikutele, metalle ei ole elektriautodele.
See tähendab, et nii tuleb hakata oma rohepoliitikat ümber vaatama...

«Need, kes propageerivad taastuvenergiat, tuult ja päikest, on nagu mustkunstnikud, kes juhivad su tähelepanu kõrvale. Nad räägivad, et taastuvenergia tagab energiajulgeoleku - vaat kui huvitav! Keegi ei lükka ümber ka! Ometi on kogu toodang, alates muldmetallidest, imporditud! Seda nimetatakse monoindikaatori türanniaks: üks indikaator ehk kasvuhoonegaas ei lähe atmosfääri. Mis kasu on sellest, et me siin toodame 20 protsenti ajast päikese- või tuuleenergiat? Kasvuhoonegaasidest tuleb rääkida kogu tootmistsükli ulatuses!

20 aasta jooksul ei ole taastuvenergeetika ennast õigustanud ja monoindikaatori türannia veab Euroopa majanduse kõik protsessid vastupidiseks. Sellest lastakse üle väitega, et teadus on lõplik. Aga ärme unustame, et loodusseadused ja majandusseadused panevad selle paika.»

Suure kindlusega väidan, et pole lollimat asja kui nn "rohepööre"

kunn24 kirjutas: 15 Okt 2025, 19:45 https://et.wikipedia.org/wiki/NPM_Silmet
Kas seda on vähe või palju- ei oska öelda. Kuid on fakt, et neid ei pea ainult Hiinast tassima.