Kas teadsite et, hingav aluskate külmas ruumis ei hinga.

[Ehitaja 123]

Ei teagi kas see on sarkasm, või tõesti suur tunnustus “koduperenaisele” (ei ole üldse norimise pärast kirjutatud, vaid märkimaks ära, et olen ehituses, füüsikas ja kõike seda puudutavas võhik , ja koduperenaine muidugi olen ka Kuid kui mõtlesite seda tõsiselt, siis voite patsutada enda õlale, sest need teadmised pärinevad siit foorumist Või vähemalt siit saadud infokillukestest olen midagi edasi üritanud uurida.
Igatahes, saan aru, et kui muidu antud aluskate on veeauru väga läbilaskev, siis nö pööningul( pennidest kuni harjani tekkivas kolmnurgas) ei toimu veeauru difundeerumist/difusiooni, ehk veeaur mis pööningule pääseb läbi pööningu põranda ( köetav ruum ju all) ei pääse enam välja ja seda on vaja välja…õhutada/tuulutada? ( sinna pööningule ju mingi niiskus peaks tekkima, kuna pööning külm, selle all on eluruum- piirde erinevatel külgedel erinev temperatuur peaks esilekutsuma difusiooni, jah ? )
Kas selleks pööningu õhutamiseks/tuulutamiseks sobivad ka ainult otsaviiludes olevad restid? Ja restide suurus võiks oleneda siis juba selle ruumi suurusest vb pikkusest?(katuse suurus tundub ebaloogiline ( kuigi olen lugenud, et osad soovitavad selle järgi neid auke teha, aga ma arvan, et otsaviilide suurus siduda katuse suurusega ainult siis, kui on nt valtsplekkatus ja vaja võimalikult kõrgelt õhu väljalaskmist vms võimaldada?)
Ja mida see aluskatte lahti lõikamine seal harjal annab, kui nt on juba otsaviiludes restid ( küsin uuesti, kuna keegi ei ole veel vastanud) või aluskate harjast ei peagi olema lahti lõigatud ja piisab restidest? (tegelikult on juba katus peal ja harja pealt aluskate lahti lõigatud ja lisa aluskatteriba distnatsliistude peal, vett ja tuisku peaks see asi vast seal pidama). Aga tahan teada selle aluskate lahtilõikamise tarbekusest. Või ongi nii, et otsarestidest õhk sisse ja harjast välja? Kas see ei või teha õhuringlust nö lühikeseks, et see õhk mis tuleb otsarestist sisse lahkub liiga kiiresti esimesel võimalusel harjast välja?

Ehk siis, milline see kolmnurga tuulutus/õhutamine olema peab? Sest nagu ma aru saan, siis seda see vajab.
Üritasin mõista mis vahe on õhutamisel ja tuulutusel, aga ei saa aru, või kas on nii, et kui aluskate vett peab, siis peab see väike kolmnurk seal pennide peal tuulduma, kuna see ala on seotud difuusse niiskuse kontrolli all hoidmisega ja otsest vett sinna ei satu?

Ja üks lisaküsimus veel: kui enamus aluskatete sd on 0,03, ( okei, olen näinud ka 0,15 näitajaga, mis on kordi suurem, kuid siiski) siis antud aluskate on ju sama auruläbilaskev kui 3 cm villast tuuletõkkeplaat? Miks siis on siit foorumist läbi käinud, et selliste 2:1 aluskatete niiskusrežiim on palju tundlikum ja vajab head aurutõket võrreldes klassikalise lahendusega, kus on kasutatud villast tuuletõkkeplaati? Või miks üldse öeldakse, et need kangad ei ole head ja et võiks eelistada erinevaid plaate tuuletõkkeks?

Tervitades
Koduperenaine

[Ehitaja 123]

Või kas antud aluskatet peaks paigaldama ainult juhul, kui soojustus on kuni harjani välja? Et see pennideni soojustatud variant ei olegi üldse hea, kuna pennidest üles jääv ala ei saa lahendada ei üht ega teistpidi hästi?

[EH.INS.]

Mis asi hoiab selles pagana aluskattes kinni?
Mis asi takistab teha lollikindlt kahelt poolt "ventileeritavat" vahet ja tuuletõket?

[alarpiirfeld]

Tere. Märkus: kui on küsimus tarindi kohta siis võiks visandada eskiisi, millest insener saab 2 sekundiga aru. Sellest pikast tekstijorust ei saa mitte mõhkugi aru. Kui on külm pööning, siis olgu külm pööning. Selleks et ta ei muutuks soojaks pööninguks ongi vaja avad teha külmale pööningule; ja aluskate töötab ainult sadevee tagamise funktsioonis (kile Sd ebaoluline). Kui avasid ei taha või ei saa teha, siis muutub pööning jahedaks/soojaks ning on vaja tagada aluskatte pealne tuuldumine (läbi harja või mujale); ja aluskate peab töötama duaalses funktsioonis (Sd on oluline) . Nii lihtne see ongi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Point selles ongi, et tal on nii "soe ruum kui külm ruum"...
Sarikad kuni pennini ja penni all soe ja penni peal külm
Ja 2-e aluskatet ei taha kasutada
Arvaks, et sain õieti aru

[Urmas]

Tere. ... Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olen lugenud seda teemat ja ei saa probleemist aru. Sain aru EH.INS. suht teema alguses olnud kommentaarist.

Külmal katusel - anna tuld...

Ei oska öelda, kas võrdlesin samu asju, kuid millegipärast hakkasin võrdlema meie maamaja külma pööningut. Noh, alt(toa)poolt praktiliselt ei mingeid kihte kui peegellaena lubikrohviga tehtud viimistlus välja arvata. Ma ei tea, kas lubikrohvi hoidmiseks õhukesed puitliistud ja lae laudis lähevad mingisse arvestusse. Pööningul puhas saepuru või on seal siiski midagi veel sisse segatud. Hetkel ei viska mälupilti ette. Katuse kihid altpoolt on x kihte laaste ja siis nendele mingi ca 35-40 aastat tagasi paigaldatud eterniit. Ju ei olnud enam uue laastukihi tegijaid. Sai 5 aastat tagasi oma aja ära elanud eterniit(oli vana ja lasi läbi) vahetatud pleki vastu, et maamaja säiliks, et oleks koht, kus suvel mõnus olla ja maja ise kokku ei kukuks vihma läbilaskmiste pärast. Isegi laastu ei lasknud ära võtta, vaid lihtsalt loodida. Olen 25 aasta jooksul pidevalt käinud pööningul, vahtinud neid 120+(?) aastaseid sarikaid ja vähemalt minu diletantlik silm katusekonstruktsioonidele pretensioone ei tuvastanud. Sarikatel täislaudis. Pööningul on viilude vastaskülgedel kaks maja ehituse ajast pärit ühekordsete klaasidega akent mõõtudega ca 60x100cm.
Mu heietuse mõte selles, et kui katus läbi ei lase ja katusealusel(pööningul) tuul käib läbi, siis ise küll ei näe mõtet mingitel überomadustega lisamaterjalidel.
Äkki olen loll ja usaldan liiga palju vanu tarkusi?

[Ehitaja 123]

Point selles ongi, et tal on nii "soe ruum kui külm ruum"...
Sarikad kuni pennini ja penni all soe ja penni peal külm
Ja 2-e aluskatet ei taha kasutada
Arvaks, et sain õieti aru

Mitte et ei taha kasutada, vaid ei saagi kasutada, sest katus on juba valmis. Muus osas saite täitsa õigesti aru.

[alarpiirfeld]

Tere. Nojah, kui mitu inimtundi on kulutatud, et küsimusest aru saada! Pole kindel, et praegugi selge on. Kui on osa pööningut soe, siis tuleb piire teha nii nagu kirjeldasin, sooja ruumina. Kui osa pööningut on külm, siis tuleb käsitleda seda kui külma ruumi piiret. Mis siin keerulist on? Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Tuli vaheinfo, et katus on valmis. Mida siin enam arutada. Nüüd tuleb kirikusse küünal viia.

[Ehitaja 123]

Kui küünla viimisest aitaks, siis teeksin seda.
Hetkel võibolla saaks midagi veel muuta. Seepärast ka arutelu/küsimine.
Mida siis teha sellise poolsoojustatud pööningu külma osaga? Või peaks harja pealt aluskatte kinni panema ja otsaviilud ka ja tegema sellest soojema ala( soojustama harjani? Jääb jahedama kui siseruumid aga soojem kui väliskekkond?

[Urmas]

Mida siis teha sellise poolsoojustatud pööningu külma osaga? Või peaks harja pealt aluskatte kinni panema ja otsaviilud ka ja tegema sellest soojema ala( soojustama harjani? Jääb jahedama kui siseruumid aga soojem kui väliskekkond?

Mu elukohaks on kahe trepikojaga 2-korruseline tuhapaneelidest kortermaja, millel 14 aastat tagasi vahetati vana eterniit uue eterniidi vastu. Lisatööna paluti firmal teha ka puistevilla paigaldus, et II korruse elanikud ei peaks ülearu kütma. Paar korda on saadud käia pööningul. Ei mingeid aluskatteid, kuid nn tuulesuunajad vist on paigaldatud. Tuulekastid hõredad, otsa avasid mälu järgi ei ole, sarikad eelmise sajandi 60-ndatest, võib olla midagi sirgendati. Mis aasta on meil praegu? 2025 vist. 65 aastat niisama tuuldunud katusekonstruktsioone ja ei mingeid nn mädanemise/lagunemise märke. Miks?
Sinu ainuke mure peaks olema, et katuseks oleks selline materjal, mis sademeid kinni hoiaks ja mingeid lekkeid ei oleks. Seni, kuni sa ei kavatse katuse alla endale piljardisaali teha, siis las tuul ulub.
PS. Ei ole insener, vaid paljude ajas säilinud asjade jälgija ja uudishimutseja, et miks on niikaua säilinud kasvõi ilma näriliste kahjustusteta. Vanemate inimestega rääkides tuli välja, et näiteks sügiseti ei olnudki poest vaja rotimürki osta, vaid piisas 1-2 vabaltpeetavat kassist. Hämmastav, eksole!

[vuuk]

@Vuuk, kui külm pööning on otsaviilu avade kaudu nagunii "tuulduv", siis miks on vaja aluskatte harjaosa lahendust niimoodi keeruliseks ajada?
...

Aga kes ütles, et otsaviiludes on tuulutusavad? Kas otsaviiludesse tuulutusavade tegemine on lihtsam, kui minu pildil olev lahendus?
Pildil näidatud lahendus on tüüplahendus, mis näidatud enamikes vastavasisulistes juhendites ja mina ei näe selles midagi keerulist. Lihtsalt on ehitusprotsessi käigus õigel ajal vaja teadmist lahenduste olemasolust. Pigem on otsaviiludesse avade tegemine komplitseeritum ja minu kogemuse kohaselt ka enamikele klientidele olnud visuaalselt vastuvõetamatu. Lisaks on minu viimase aja praktikas rohkem olnud neid maju, millel viilud üldse puuduvad või on olnud kombineeritud variandid. Samuti olen veendunud, et tuulutusavad otstes lahendavad ära vaid lühemate majade niiskuseprobleemid.

See, et aluskattel on deklareeritud Sd=0,03 ei pruugi tähendada, et sel materjalil on igasugustel tingimustel sama Sd=0,03.
Kusagilt on silma hakanud informatsioon, et 0,03 on maksimaalselt siis, kui on mõeldud töötama tuuletõkkena vahetult soojustusest väljaspool ja köetava ruumi kütmisel materjali erineval küljel on sel juhul temperatuurierinevus, mis tekitab rõhkude erinevuse ja see rõhk panevatki peamiselt niiskuse läbi selle materjali liikuma. Sel materjalil on ju teinegi oluline funktsioon - täita aluskatte rolli, ehk peab piisavalt vett pidama. Ja peabki. Ka siis kui see materjal on suhteliselt horisontaalne. Alles siis, kui tekitada sellele mingi teatud kõrgusega veesammas, hakkab läbi tilkuma.

Kui sama materjal paigaldada täitma tavalise aluskatte funktsiooni, siis on aluskattel teistsugused tingimused töötamiseks. Külmal ajal külmal pööningul temperatuurierinevus eri pooltel puudub. Ning neis tingimustes ei lase see materjal enam samavõrd niiskust endast läbi.
Sellest teadmisest olen mina lähtunud ja paigaldades selle täitma tavalise aluskatte funktsiooni, igaks juhuks lahendanud ka harja samamoodi, kuidas mittehingavate aluskatete juhendites kirjas. Ja seda ei ole ma mitte ise välja mõelnud, ega "naabri" pealt šnitti võtnud. Ikka kusagilt juhendist lugenud ja täitnud juhendi nõuet.
Kusjuures minul ei ole võimalik kuidagi mõõta, kas ja kuipalju või kas piisavalt ühes või teises tingimuses materjal auru läbi laseb. Küll aga olen korduvalt näinud ka selle materjali all talvetingimustes härmatist.

@ehitaja123, soovitus Sulle. Mine pööningule vaatama suuremate miinuskraadidega perioodil ja pärast seda, eriti kui külma järel on 100% õhuniiskusega soe päev. Vaata , kas ja kui palju on aluskatte all härmatist ja kondensaati. Kui seda on ohtralt, siis on vaja tuulutust juurde tekitada.

Märkus. Pööningutele pääseb tihti pööninguluukide kaudu. Sageli ei ole need kuigi hermeetilised võrrelduna nõuetekohaselt paigaldatud aurutõkke kihiga. Just selle luugi läheduses on tavaliselt aluskatus alt kõige rohkem härmas.

Ja veel märkus.
Kui projektis puudub detailne ehitamise (oluline) informatsioon, mis oleks pädeva spetsialisti poolt arvutatud ja sinna kirjutatud, ning vastutava projekteerija poolt kinnitatud ja lahendama pean mina (ehitaja) siis mina niisugustes asjades pigem dimensioneerin üle. Miks? Sest minu teenuse hind on sedavõrd madal, et selle sisse ei mahu kuidagi garantiitööde tegemine. Vastasel juhul peaksin ameti maha panema. Nii lihtne see ongi.

[A23]

Minuarust on Ehitaja oma katuse täiesti üheselt mõistetavalt tekstikujul ära kirjeldanud. (Skitsil sisemine kips ja 50 mmm vill näitamata). Küsimus ka täiesti konkreetne - kas aluskate harjast "lahti lõigata" või mitte. Inseneridelt aga konkreetsele küsimusele konkreetset vastust ei saa ka tangidega tirides Arvan põhjust teadvat.
Isiklikult mitteehitusinsenerina jätaks harjaosa nagu on ja ei hakkaks midagi lõhkuma. Küll aga lisaks otsaviiludesse restid. Vuugi poolt pakutud haraja "avamist" vist enam hästi teha ka ei saaks, kuna katus valmis ja vajalikkuu lisaruumi seal pole. Tuulutusrestid siis juhuks kui misiganes põhjusel õhuniiskuse tase "külmas kolmnurgas" peaks tõusma, saab selle välja tuulutada.
(Soomes on kasutusel ka aktiivtuulutuse lahendusi, milles mõõdetakse abs õhuniiskust sees ja väljas ja vastavalt siis lülitatakse vent sisse või välja. Aga nagu Urmas juba kirjeldas, kui pööningule niiskust ei tule, siis pole ka seda seal vaja väga välja tuulutada)

[vuuk]

@a23. Soovitada võib foorumis mida iganes kui ei vastuta.
Kui mina kellelegi ehitan, siis lähtun projektist, enda teadmisest või kui muud üle ei jää, siis usust. See usk on mulle tulnud kogemuslikult kombineerituna teadmistest.
Ja mina usun, et üldjuhul see harja tuulutusvahe seal külmal pööningul pigem vajalik kui ülearune. Ka siis kui maja otstes on tuulutusavad.
See minu lisatud pilt oli pandud tüüplahenduse näiteks, kuidas olen lahendanud ja kuidas seda tehakse, kuna vastav lahenduse teostus oli küsimuse all.
Aga muidugi, kui õigel ajal ei ole õigesti ehitatud, siis hiljem asja parandamisel tuleb leida antud juhul kõige otstarbekam lahendus.

[A23]

@a23. Soovitada võib foorumis mida iganes kui ei vastuta.
...

Just, seepärast nimme rõhutasingi, et mitteehitusinsenerina

Lugesin nüüd uuesti, rida realt ja ilmnes, et Ehitaja ongi teinud vastavalt ka Sinu poolt soovitatule!

(tegelikult on juba katus peal ja harja pealt aluskate lahti lõigatud ja lisa aluskatteriba distnatsliistude peal, vett ja tuisku peaks see asi vast seal pidama)

Ainuke küsimus oleks, et kas see harjaalune "konstrui" ei vähenda aluskatte pealset tuulutusvahet....
Ei tea, kuidas harjasõlm täpselt lahendatud sai.

[alarpiirfeld]

Tere. No kui eskiis olemas, saab ka aru, millest jutt käib.
1. Sadeveekindlus on aluskattega üle terve katuse tagatud.
2. Soojast köetavast ruumist leviv veeaur liigub 2 teed: 1) tuuldumisvahesse 2) läbi jaheda kolmnurga tuuldumisvahesse
3. Tuuldumisvahe (min 5 cm) on vaja dimensioneerida sissevõtupilude ja väljundavade suurustega.
Kõik.
"Inseneridelt aga konkreetsele küsimusele konkreetset vastust ei saa ka tangidega tirides Arvan põhjust teadvat." Vahel ikka saab küll, kui on konkreetne küsimus ja insener ei pea tegelema 2 lk segase teksti konverteerimisega oma peas 3D-jooniseks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

No kuulge - ega ometi ei eeldata projekteerimisteenust foorumist???
Mis vastutusest siin jutt on???

PS
Korra juba mainisin - ei ole vaja üle mõelda
Täna tean, et katus juba ehitatud
Ja täna ei teeks isiklikult mitte midagi

[Ehitaja 123]

Aitäh, A23, joonise eest!
Ma küsiks nüüd nii, et kui vaadata A23 joonist, siis kas:
1. sellises konstuktsioonis on see ülemine tühi kolmnurk( ilma kaldlae soojustuseta ju) jahe ruum, mitte külm, ning aluskatet ei ole tegelikult vaja harjast lahti lõigata ja siseruumist tulev veeaur saab ka läbi “jaheda” ruumi aluskatte peal olevasse tuulutusvahesse?
2. Ja kui aluskate on harjast lahti lõigatud (vastavalt tuulduva harja juhendile), siis on see külm ruum ja vajab tuulutust? a) kas sellisel juhul peaks piisava tuulutuse saamiseks õhk pääsema räästast pööningule ja harjast välja? (Mis muidugi pole võimalik, kuna on kasutatud on ainult ühte aluskatet)
3) Aluskatete juhendis soovitatakse sellise konstuktsiooni puhul (A23joonis) aluskate harjast lahti jätta. Kas ainuüksi harja tuulutusest üksi siis piisab? Sealt saab õhk sisse ja välja? (Kahtlane)


Ei teagi kas lüüa asjale käega või ikka urgitseda edasi. Tahaks teada kuidas on õige(m).

[EH.INS.]

Kuidas tehtud on?

[Ehitaja 123]

Kuidas tehtud on?

Muidu on kõik selline nagu A23 joonisel, aga aluskate harjast lahendatud tuulduvana, st harjast lahti jäetud u 10 cm, distantsliistu peaeale lisa aluskatteriba, tuulduv metallroov, katusekate koos tuulduva harjatihendiga.
Paneks harjast joonise, aga telefonis ei saa pilti lisada…või siis ma ei oska.

[EH.INS.]

Jäta nii nagu on ja ära rohkem pabista...

[Ehitaja 123]

Vabandust, unustasin mainida, et ka otsaviiludes on tuulutuse jaoks restid. Kas see teeb asja paremaks või hullemaks?
Lihtsalt küsin, et kui hari on nii nagu ma ennist just kirjutasin, kas siis piisaks ka ainult sellest nö harja tuulutusest? Kas õhk käiks siis kuidagi harjast sisse ja välja sinna tühja kolmnurka? Kuskilt lugesin, et harjast ainult väljub õhk ja siis tekib mu peas küsimis, et kust see õhk siis siseneb?

Ma tahaks asjast aru saada, aga võibolla minu loogika töötab vastu ehitusele ja füüsikale ning sellest tulenevalt pole selle mõistmine võimalik?

[EH.INS.]

Midagi ei tee hullemaks ja midagi ei tööta vastu...
Oleks katus ehitamata oleks isiklikult teinud teisiti - kui oleks teinud nii siis täna midagi ümber tegema ei hakkaks