Ehitusfoorum

Radikate läbiroostetamist ei karda kui seal pidevalt "värske" vesi sees on?

Radikad on seest mustad?
See tehakse 2 süsteemse boileriga - Vesi pole must ja on mittevärske.

@bladerunner - kas on oht, et "värske" vesi paneb rohkem roostetama? Miks ta boilerit ei pane roostetama?

@Kalvis - küsimus oligi selles, et kas ja miks peab tegema kahesüsteemse boileriga ja mis juhtub kui ei tee.

rye kirjutas: 01 Sept 2025, 16:30 @bladerunner - kas on oht, et "värske" vesi paneb rohkem roostetama? Miks ta boilerit ei pane roostetama?

Ma ei tea, millist boilerit sa mõtled, kuid kui tehase omi, siis need on tavaliselt seest emaileeritud või töödeldud millegi korrosioonivastase ainega, kuid radikad minu teada seest ei ole töödeldud. Roostetamise põhjuseks on vist ikka "värskes" vees sisalduv hapnik. Võin eksida.

rye kirjutas: 31 Aug 2025, 22:56 Tekkis küsimus, et kas võiks äkki ülal joonisel tarbevee boileris teise spiraali ära jäta ja tarbevee otse läbi radikate lasta?
Radikad panen nagunii uued ja soojusvahetus paraneks.
Kas on mingi põhjus miks ei võiks läbi uute radikate käinud vette juua?

Uskumatut jama ikka suudate välja mõelda.
Tarbevesi on ikka tarbevesi ja radikates ringleb küttevesi.

Ega need radikad igavesti uueks ei jää.
Paake on mitmesuguseid ja küttevee poolel:
1. Tekibki punakas roostene vesi.
2. Vees ujub sellist valget saasta, ilmselt emaili tükke.
3. Roostevabal paagil ei teki sadet.

Kui küttevesi läbib paagi siugtoru siis jällegi on eelistatud roostevaba materjal.

Võta selline pump kus on kahe tsooni funktsionaalsus sisse ehitatud. Sellisel juhul kui radikad matsu ei vaja, tehakse ainult madalat tempi; kui ainult radikad vajavad tehakse kõrget ja kui vajavad mõlemad, siis segatakse. Ega siin muud optimeerimist väga rohkem teha ei kannata, sest lisaks kõigel eeltoodule, tarbevee tempi sa välistempi järgi muutuma panna ei saa.

nexus4 kirjutas: 01 Sept 2025, 21:58 Võta selline pump kus on kahe tsooni funktsionaalsus sisse ehitatud. Sellisel juhul kui radikad matsu ei vaja, tehakse ainult madalat tempi; kui ainult radikad vajavad tehakse kõrget ja kui vajavad mõlemad, siis segatakse. Ega siin muud optimeerimist väga rohkem teha ei kannata, sest lisaks kõigel eeltoodule, tarbevee tempi sa välistempi järgi muutuma panna ei saa.

Selle teema esimesed kolm lehekülge keerleb selle ümber, et sellist pumpa pole.
Kõik teevad kõrge temperatuuriga vett ja segavad selle jahedamaks põrandale.

Coolhouse kirjutas: 01 Sept 2025, 19:31 Uskumatut jama ikka suudate välja mõelda.
Tarbevesi on ikka tarbevesi ja radikates ringleb küttevesi.

Aga kas oskad seletada miks ei või radikatest tarbevett läbi lasta, kui uued radikad panen?
Nii ei tehta on hea vastus, aga miks nii ei tehta?

rye kirjutas: 02 Sept 2025, 08:39

nexus4 kirjutas: 01 Sept 2025, 21:58 Võta selline pump kus on kahe tsooni funktsionaalsus sisse ehitatud. Sellisel juhul kui radikad matsu ei vaja, tehakse ainult madalat tempi; kui ainult radikad vajavad tehakse kõrget ja kui vajavad mõlemad, siis segatakse. Ega siin muud optimeerimist väga rohkem teha ei kannata, sest lisaks kõigel eeltoodule, tarbevee tempi sa välistempi järgi muutuma panna ei saa.

Selle teema esimesed kolm lehekülge keerleb selle ümber, et sellist pumpa pole.
Kõik teevad kõrge temperatuuriga vett ja segavad selle jahedamaks põrandale.

Sellist pumpa mis nui neljaks teeb radikatesse ja põrandasse korda mööda küttevett sul ei olegi vaja. St. kui mõlemad küttekehad vajavad energiat, siis toimub alati segamine, sellest ei pääse. Kui aga radikate kontuur hetkel kütmist ei vaja, siis kahetsooniline pump lähtub põrandakütte vajadusest. Vt. nt. Mitsubishi ecodan pumpa, seal on mõlemale tsoonile eraldi küttekõver.

rye kirjutas: 02 Sept 2025, 08:41

Coolhouse kirjutas: 01 Sept 2025, 19:31 Uskumatut jama ikka suudate välja mõelda.
Tarbevesi on ikka tarbevesi ja radikates ringleb küttevesi.

Aga kas oskad seletada miks ei või radikatest tarbevett läbi lasta, kui uued radikad panen?
Nii ei tehta on hea vastus, aga miks nii ei tehta?

Pakuks 1 ‘ eks põhjuseks et hakkab seal elutsema mingi paha bakter. Kuna sa ei lase sealt läbi nii kuuma vett koguaeg. Kunagi uurisin ka seda teemat miks ei tohi läbi lasta… oli mingi konkreetne põjus, aga ei mäleta….
1 põjus on jah siiski korrosioon….

rye kirjutas: 01 Sept 2025, 16:30 @bladerunner - kas on oht, et "värske" vesi paneb rohkem roostetama? Miks ta boilerit ei pane roostetama?

@Kalvis - küsimus oligi selles, et kas ja miks peab tegema kahesüsteemse boileriga ja mis juhtub kui ei tee.

Värske vesi sisaldab hapnikku jah ja soodustab roostetamist. Kui radikad korrektselt ära loputada siis jah, lisamaitset enam ei saa....
Kõige ohtlikum on bakteri saamine ja see bakter tekib üsna kergesti...

Kahesüsteemne boiler on imelihtne - tavaline elektriboile millel lisasiug boileris (müüakse hästivarustatud ehituspoodides)r, elektri osa on väljas või ühendad SP sanitary klemmide alla. teostab korralist eelpoolviidatud bakteri tapmisi. Nüüd ühendad SP eespool teemas mainitud emma kumma lahendusega tarbevee ringi, ühendad boileriga temperatuuri anduri ja sätid SP tarbevee tempiks 55 C. Ühenduskeemid enamuse SP manuaalides. Boileris on nüüd 55 C tagatud (tapab bakteri) + sanitary killimine 75 C), SP vahel jookseb suletud küttering (ilma hapnikuta) Tegu on standardlahendusega.

Terasplekist radikad läheks ikka üsna kiirelt läbi ja saad ühel päeval "kena purskkaevu" omale tuppa kui sealt pidevalt sooja tarbevett läbi lasta, ilmselt malm peaks suhteliselt kaua vastu, aga ka mitte nii nagu kütteveega.