Ehitusfoorum

Niipalju kui aru saan siis põrand on ebatasane, vetrub, nagiseb...
Süsteemne viga...
Seda ei paranda nende viguritega

Eks tagantjärgi ja kõrvalt on lihtne targutada ja hädalist lolliks sildistada, miks õigeid mehi ei valinud, miks projekti, lepingut, arvet pole.. Loomulikult me kõik oma elu toimingutes järgime bürokraatiat peensusteni. Otsid kedagi toa seinu üle võõpama, lajatad alustuseks vähepakkumisega korrektselt vormistatud hinnapakkumised, koos portfolio ja firmade taustainfoga, järgevaks pädevuse hindamine, tutvumine tehtud töödega, soovitajatega, edasi läbirääkimised lepingutingimuste üle, mis normidele peab seinavärv ja töö kvaliteet vastama, kes kvaliteeti on pädev hindama, töö tellija kui amatöör selleks ei oma kvalifikatsiooni. Lepingusse peensusteni kirja kõik, mis ajal töid tohib teha, kes vastutab tolmu ja mürakahjude eest, millal ja mis tingimustel tasumine, garantiitingimused, leppetrahvid jm - loomulikult lepingu korrektsuse tagamiseks on mõistlik palgata jurist muidu jääd lõpus maailma ja foorumlaste silmis lolliks, kes pidigi kahju kandma kui elementaarset ei taibanud. Loomulikult käib kõik projekti järgi, ja kuna ka projekteerijaid leidub rumalaid, lohakaid, pettureid, on vaja projektile palgata ekspertiis..
Järelvalve, keegi pädevust omav kutsega isik peaks tegema järelvalvet, et ehitus toimub projekti ja lepitu järgi, et maaler on ikka pädevausega aga mitte eile tänavalt palgatud nooruk juhendajata esimest seina värvimas.

Seina võõpamise asemel võib olla mis iganes töö, segisti vahetusest, pistikupesa paigaldusest kuni antud teema põrandani.

Antud teema puhul kaasa saan tunda aga aidata kuigivõrd ei oska. Jäi häirima soovitus nurgikutega karkass kinni fikseerida. Ka see ei tarvitse olla adekvaatne, nt sammumüra leevendamise suhtes.
Kunagi kolleeg tegi oma mitte üldse vanas korteris (kunagi nn koperatiivi maja) remonti ja üks häda oli kergesti läbikostuvad laed-põrandad, toonane ehitaja soovitas kergkruusal ujuvat põrandat millest 25+ aastat tagasi midagi ei teatud. Nii tehtigi ja olla saanud helipidavuse osas nii hea, et maja pealt korterid kus remonti plaaniti või tehti käisid omanikult uurimas, et kuidas-mida tehti, sest nende ehitajad teadvat, "et nii ei tehta, vähemalt nemad ei ole näinud-teinud ja ei mõista teha".
Samuti mõned aastad tagasi puutusin kokku ühe uputusjuhtumiga, kus need korterid kus nõuka aegsed põrandad olid, pääsesid kergelt aga need kus uued villatatud põrandad, ei pääsenud kuivatamise ja sanitaarremondiga vaid tuli mööblit eemaldada, et põrandad lahti võtta - ehk sisuliselt ajutiselt uus elamine leida..
Enda Annelinna korteri remondi aegadest koridori põrandast pimedas avastasin valguse ja musta laudise vahelt piiludes oli see alumise korteri lambivalgus, läbi vahelaepaneeli augu paistis. Polnud seal põranda all villa ega midagi..

EH.INS. kirjutas: 28 Juun 2026, 15:21 Niipalju kui aru saan siis põrand on ebatasane, vetrub, nagiseb...
...
Seda ei paranda nende viguritega

Miks mitte, nendega saab ju põrandakarkassi ja selle peal olevad plaadid tasaseks kergitada? Kaob liikuvus, kaob ka nagin (teatud piirides).
Kui endale peaks tegema, puuriksin karkassi täiendavad augud ja valaks nende kaudu karkassi alla toetavad segupätsid. Topelt ei kärise...

Ka see ei tarvitse olla adekvaatne, nt sammumüra leevendamise suhtes.

Sammumüra vastu leevendad alumise korteri probleeme - see ikka arusaadav?

Prill kirjutas: 28 Juun 2026, 15:38 Otsid kedagi toa seinu üle võõpama, lajatad alustuseks vähepakkumisega korrektselt vormistatud hinnapakkumised, koos portfolio ja firmade taustainfoga, järgevaks pädevuse hindamine, tutvumine tehtud töödega, soovitajatega, edasi läbirääkimised lepingutingimuste üle, mis normidele peab seinavärv ja töö kvaliteet vastama, kes kvaliteeti on pädev hindama, töö tellija kui amatöör selleks ei oma kvalifikatsiooni. Lepingusse peensusteni kirja kõik, mis ajal töid tohib teha, kes vastutab tolmu ja mürakahjude eest, millal ja mis tingimustel tasumine, garantiitingimused, leppetrahvid jm ...

Kui sa arvad, et omavahel tundmatute tellija ja töövõtja vahel ei peaks nii käituma, siis ise olen vastupidisel arvamusel. Õnneks olen vähe petta saanud, aga ikkagi ja iga petta saamine on mind targemaks teinud, lisaks hilisemad pretensioonid, milles üritatud mind süüdlaseks teha ja igatsugustest loomingulistest lähenemistest tellija poolt teostatud tööde vastuvõtmisel võiks mingi õhema brošüüri küll kirjutada. Kui muidu olen suhteliselt külmalt suhtunud petta saamistesse ja käega löönud stiilis, et küll karma su kunagi kätte saab, siis ükskord andsin tellija kohtusse, kes peale lepingu sõlmimist saatis mind pikalt. Ikkagi pidi maksma lepingus oleva kokkuleppe hinna, aga mina tööd ei teinud, ainult ajakulu ja kulutused transpordile kohtus käimiseks.
Olen teinud hinnapakkumised koos firma andmetega, tellija soovil eelnevalt teostatud tööde tellijate kontaktide andmine tutvumiseks minu poolt tehtud juba valmis objektidega, seinavärvi tootja koos värvi margiga(vajadusel olen ise sertifikaadid välja trükkinud), töö kvaliteedi normid(tavaliselt RYL), on olnud tellijaid, kes hiljem maininud, et kaasas vahepeal tööde kvaliteedi kontrollimiseks spetsialisti, ka on mõni tellija mulle ette kirjutanud tööde teostamise aja. Paljud tellijad on hiljem maininud, et mind valiti välja hinnapakkumise põhjalikkuse pärast. Olen kaasanud ka tippjuristi(lihtsalt endine minu tööde tellija), sest ühe tellijaga tekkis lepingu projektis ühe punkti sõnastamisel väike lahkarvamus. Asi selles, et tellija soovis tööks vajalike materjalide varustamisega tegeleda ise ja kirjutasin lepingusse sellekohase klausli, et töövõtja ei võta vastutust ega anna garantiid kasutatud materjalidele, vaid ainult teostatud tööde kvaliteedile. Tellija ei olnud rahul sellise sõnastusega, aga pidi pärast minu põhjendusi leppima siiski minu sõnastusega. Miks ma peaks vastutama materjalide eest, mille tellija on toonud x kohast. Mulle on toodud kasutamiseks nii aegunud tooteid(kuivsegu) kui praaktooteid(värv, mis absoluutselt ei katnud ka peale 3x värvimist), sest tellija sai neid tutvuse kaudu poolmuidu ja siis pean mina vastutama ja andma garantii sellistele toodetele. Tänan, aga kindel EI.

Urmas võttis üsna põhjalikult temaatika läbi...

Kui sa arvad, et omavahel tundmatute tellija ja töövõtja vahel ei peaks nii käituma, siis ise olen vastupidisel arvamusel.

Täiesti nõus...

Teeks õige vahekokkuvõtte?

Teemaalgatajal on kaks probleemi:

a) kuidas teha põrandad korda?

b) kuidas nõuda kordategemise hüvitis välja algselt tegijalt?

Ilmselelt ei ole algne tegija soovinud (ega võimeline) olukorda parandama.
Nii et järele jääb kaks võimalust - tellida parandustööd kolmandalt tegijalt või teha need ise.

Täiendavate kulude väljanõudmine algselt tegijalt on täiesti omaette juriidiline ekvilibristika.

1) Põrand uuesti teha
2) Pole midagi nõuda

EH.INS. kirjutas: 28 Juun 2026, 20:06 1) Põrand uuesti teha

Oleks minu põrand, püüaksin stabiliseerida - põrandajalgadega loodi ja pätsid alla.

Parem ikka kui totaalne lammutamine.

Miks nendes laagides nii kinni ollakse?
Tasandus nii väike kui võimalik peene fraktsiooniga kergkruusaga / peale vastava dünaamilise jäikusega vill, selle peale 2x kipsplaat kokku liimituna - mingeid mehhaanilisi kinniteid pole

EH.INS. kirjutas: 29 Juun 2026, 21:55 Miks nendes laagides nii kinni ollakse?
Tasandus nii väike kui võimalik peene fraktsiooniga kergkruusaga / peale vastava dünaamilise jäikusega vill, selle peale 2x kipsplaat kokku liimituna - mingeid mehhaanilisi kinniteid pole

Täpselt nii endale teeksin! Kusjuures peaaegu nii olen ühele kliendile teinud - kliendi juhendamisel, põrand läks angaari kontoriosale ja villa asemel EPS - see oli mingi 16 aastat tagasi.

EPS on variant aga mina (vist) ei kasutaks... Dünaamiline jäikus oleks märksõna...
Aga kui väga ei muretse alumise naabri sammumüra isolatsiooni pärast siis täitsa OK

Kipsplaatide kokkuliimimine võib tekitada probleeme, kui pole materjali, mis kruve hoiaks. Mõistlikum oleks siis 12 mm vineer või OSB pluss kips.

EH.INS. kirjutas: 29 Juun 2026, 22:38 EPS on variant aga mina (vist) ei kasutaks... Dünaamiline jäikus oleks märksõna...
Aga kui väga ei muretse alumise naabri sammumüra isolatsiooni pärast siis täitsa OK

Ma rääkisin angaarist mitte elumajast. Alumist naabrit ei olnud ega saanudki olla. Kortermajas muidugi teised tingimused.

RaJy kirjutas: 29 Juun 2026, 23:00

EH.INS. kirjutas: 29 Juun 2026, 22:38 EPS on variant aga mina (vist) ei kasutaks... Dünaamiline jäikus oleks märksõna...
Aga kui väga ei muretse alumise naabri sammumüra isolatsiooni pärast siis täitsa OK

Ma rääkisin angaarist mitte elumajast. Alumist korrust ei olnud.

Jah - minu viga...

Antud juhul ei saa sammumüra isoleerimine takistuseks...
Peab olema samaväärne eelmisega - ei muud