Ehitusfoorum

trebla kirjutas: 07 Aug 2023, 13:28 Kui palju Silweril ruutmeetreid on ?
50-ndatel ei lastud nendega eriti laiutada ....

120m2 kahekordne maja - puitkarkass, saepuru karkassi vahel, silikaat vooder. Järgmine aasta plaan silikaat ära võtta ja selle asemel u. 17 cm soojustust panna.

Silwer kirjutas: 09 Aug 2023, 09:28

trebla kirjutas: 07 Aug 2023, 13:28 Kui palju Silweril ruutmeetreid on ?
50-ndatel ei lastud nendega eriti laiutada ....

120m2 kahekordne maja - puitkarkass, saepuru karkassi vahel, silikaat vooder. Järgmine aasta plaan silikaat ära võtta ja selle asemel u. 17 cm soojustust panna.

Miks silikaat ära võtta...
Väga hea / lollikindel / hoodusvaba fassaad
Soojustada saab ka teisiti
Märksõnaks oleks PUR / injekteerimine - kui väljastpoolt
Kui seestpoolt siis valikus kõik soojustusmaterjalid

See 50-ndate kahekordne on ilmselt viilkatusega?
Mus eestiaegne 140 m² karkassmaja, suht kuubikujuline kahekordne, saepuru asendatud villaga ja TEP-plaat 100 mm penoga. Elektriküte + kaks õ/õ pumpa.
Suurimad elektrikulud max 2800 kWh kuus.
Silweri 5500 kWh pealt peaks ikka säästa andma.

Juba üsnagi hea võib olla saepuru asendamine villaga.

See läheb juba päris teemast mööda aga - Ma kardan et olemasoleva karkassi vahel soojustuse vahetamisest ei piisa. Seal on ruumi vaid u. 10-12cm. Puitkarkassi ja tellise vahelise 5cm tuulutuse vahe pur vahuga täitmise kohta ei ole ma saanud ühtegi veenvat tõestust teenuse pakkujatelt, et see maja tuksi ei keera. Palkan projekteerija. Arvutab erinevad lahendused läbi ja siis otsustan kuidas edasi.

Silwer kirjutas: 10 Aug 2023, 10:35 See läheb juba päris teemast mööda aga - Ma kardan et olemasoleva karkassi vahel soojustuse vahetamisest ei piisa. Seal on ruumi vaid u. 10-12cm. Puitkarkassi ja tellise vahelise 5cm tuulutuse vahe pur vahuga täitmise kohta ei ole ma saanud ühtegi veenvat tõestust teenuse pakkujatelt, et see maja tuksi ei keera. Palkan projekteerija. Arvutab erinevad lahendused läbi ja siis otsustan kuidas edasi.

Tubli...

Siin on küsija enda otsustada ja rahakoti võimalustega. Kui üldse mitte teha siis maksab aastas soojakadudeks üsna suure summa. Kalli energiahinna juures võib kasvõi säästusoojustamine (vaid villa vastu vahetamine) ruttu tasuda.
Kui aga pikemasse perspektiivi ette mõelda siis Säästusoojustamine pole piisav ja ikkagi tuleks minna silikaat maha ja täiendav soojustuskihi lisamine väljapoole.
Kokkuvõttes on kohe õigesti tegemine lihtsam ja odavam aga vahe 2 etapiga võrreldes väga suur pole.
Lihtsalt sai see Säästusoojustamine välja pakutud, kui küsijal on rahaprobleem.

Rahaprobleem on selline huvitav asi, et inimesed seda tunnistada ei taha. Üks tellis mult maja renoveerimise projekti ja kõik tahtmised olid ülivõrdes. Majast jäi alles projektis vaid karkass, katus 100% uus, põrandad 100% uus, uksed aknad ja ... uus vundament (uuristatkse vana alla - vana on postvundament). Projekt sai KOV õnnistuse (jube kiire oli, isegi 10 päeva oli talle liiga pikk, võeti ametnik toru otsa ja pandi kohe JAH teele saatma...)
Nüüd jookseb 3 kuu, kuna omanikul pole raha... ja pole ka kuskilt tulemas... Projekteerimisel soovitasin küll, et kui raha pole, soojusta vaid seinad ja kui nati üle jääb, vahetad uksed-aknad... Aga ei kas kõik või mitte midagi. Olemasolev maja vastab soojustuselt hundilauadale.

Silwer kirjutas: 09 Aug 2023, 09:28

trebla kirjutas: 07 Aug 2023, 13:28 Kui palju Silweril ruutmeetreid on ?
50-ndatel ei lastud nendega eriti laiutada ....

120m2 kahekordne maja - puitkarkass, saepuru karkassi vahel, silikaat vooder. Järgmine aasta plaan silikaat ära võtta ja selle asemel u. 17 cm soojustust panna.

No kuidas aastad sinu maja ja küttesüsteemi kohelnud on?

Sai pandud NIBE AMS 20-6. Paigaldaja pani vaid välianduri ja ütles, et siseandur on jura. Et piisab õuekraadi jälgimisest.
Kuna elamises on ka ahi ja praeguste külmadega saaks seda üsna edukalt kasutada, kas oleks siiski mõistlik panna lisaks siseandur? Hetkel pump ju ei tea, et mul on toas juba ahjuga 24.C ja muudkui püüdlikult uhab õuetempi järgi põrandatesse kallist energiat....

Hiid kirjutas: 30 Jaan 2026, 07:24 Sai pandud NIBE AMS 20-6. Paigaldaja pani vaid välianduri ja ütles, et siseandur on jura. Et piisab õuekraadi jälgimisest.
Kuna elamises on ka ahi ja praeguste külmadega saaks seda üsna edukalt kasutada, kas oleks siiski mõistlik panna lisaks siseandur? Hetkel pump ju ei tea, et mul on toas juba ahjuga 24.C ja muudkui püüdlikult uhab õuetempi järgi põrandatesse kallist energiat....

Ise panime, st paigaldaja ühendas kastis ja mina tõin köögi seinast välja nii 140cm kõrgusele. Pumbal peaks kastis olema mingi tarkvara, mis sätib töötamist nende kahe temperatuuri anduri järgi. Täpselt ei tea.

Hiid kirjutas: 30 Jaan 2026, 07:24 Sai pandud NIBE AMS 20-6. Paigaldaja pani vaid välianduri ja ütles, et siseandur on jura. Et piisab õuekraadi jälgimisest.
Kuna elamises on ka ahi ja praeguste külmadega saaks seda üsna edukalt kasutada, kas oleks siiski mõistlik panna lisaks siseandur? Hetkel pump ju ei tea, et mul on toas juba ahjuga 24.C ja muudkui püüdlikult uhab õuetempi järgi põrandatesse kallist energiat....

Siseandur kõlab loogiliselt, aga probleem tekib ilmselt põranda soojusinertsist?
Võiks olla võimalus, et annad puldist süsteemile "teate" , et nüüd hakkad ahju kütma ja soojuspump tõmmaku mõneks ajaks end tagasi.

Hiid kirjutas: 30 Jaan 2026, 07:24 ... Paigaldaja pani vaid välianduri ja ütles, et siseandur on jura....
.... Hetkel pump ju ei tea, et mul on toas juba ahjuga 24.C ja muudkui püüdlikult uhab õuetempi järgi põrandatesse kallist energiat....

Kuna soojuspumba tööaega (ekspluatatsiooni ressurssi) mõõdetakse kompressori töötundidega, siis paigaldajale on kasulikum et kompressor pidevalt töötaks ja et säiliks valdkonna spetsialistidele tööpõld tulevikus.

Kui tahta seadme max pikkusega kasutusiga peab ikka ise konkreetse seadme paigaldus- ja servismanualid läbi töötama.

Ruumitermostaate nagu siis keegi enam ei paigalda või? Tuba soe, siis ringid kinni ja kogu moos. Vahet ju pole, tekkis see soojust põrandast, ahjust või pistis keegi kardinad põlema

bladerunner kirjutas: 30 Jaan 2026, 13:54 Ruumitermostaate nagu siis keegi enam ei paigalda või? Tuba soe, siis ringid kinni ja kogu moos. Vahet ju pole, tekkis see soojust põrandast, ahjust või pistis keegi kardinad põlema

Hea mõte tõesti
hetkel miski süsteem, kus vaid manuaalsed keeratavad kraanid otsas.

A23 kirjutas: 30 Jaan 2026, 09:57
Siseandur kõlab loogiliselt, aga probleem tekib ilmselt põranda soojusinertsist?

Midagi sellist oli jutuks jahh.

Päris raske küsimus.
Saan aru et soojuspump kütab põrandat ja torud on betooni sees?

Kui nii siis on põrandaküttel küllaltki suur inerts. Näiteks kui vool ära läheb siis ei saa pool päeva või päeva üldse aru et midagi oleks juhtunud.
Kuidas seda reguleerida? Võta näiteks auto mis kihutab mööda lumist teed. Hakkad kurvis välja libisema ja auto automaatika hakkab pidurdamisel tööle ning üritab sind teel hoida. Kui kiirus liiga suur siis lendad ikka teelt välja.
Sama ka betoonis põrandakütte ja ahju kütmisel.

Soojuspumbal on küttegraafik ja see peaks enam-vähem tunde järgi kasutaja poolt valitud olema.
Uuemad soojuspumbad ei küta otseselt toatemp anduri järgi vaid veetemperatuuri järgi.
Soojuspumba toatemp täpsustab mõne kraadi ulatuses veetemperatuuri.

Kui soojuspump töötab siis jääb ahi kütmata või tuleb oluliselt vähem puid alla panna et liiga palav ei oleks.

NB! Ei soovita külma ilmaga soojuspumpa päris välja lülitada. Parem ikka kui küttevesi ringleb ja soe on, mitte ei jäätu.
Elekter on küll kallis kuid puud ja brikett maksavad ka midagi.

Soojuspump tuleb töösse panna ruumi sisetemperatuuri järgi ja soovitav madalam (N: 20 C) Siis kui ahjuga saavutad üle 20 C lülitub pump automaatselt välja, kuid hoiab mittekütmisel toa soojana. Teine variant on ka hea krutid väljuva vee madalaks (N: 24 C). See tagab kenasti sooja põranda ja ahju kütmisel mõistliku temperatuuri!

Praegu ongi nii mul pandud, et küttegraafikust on -6.C ja väliandur siis vastavalt õues valitsevale tempile tõstab või langetab põrandasse minevat sooja

Kalvis kirjutas: 31 Jaan 2026, 12:11Soojuspump tuleb töösse panna ruumi sisetemperatuuri järgi ja soovitav madalam (N: 20 C)

Eks see ole nii ja naa - mul on pandud aja järgi hommikul kell 6-9 ja temperatuur 24, siis töötab see aeg täiega. Kui kell 8 tõusen, on tuba soe, panen ahju tule ja varsti lülitub pump välja.
Tegelikult teema on õhk-vesi, aga minul on õhk-õhk.

Olles kunagi kaalunud gaasikatla puhul siseanduri ostmist (ei tule vaikekomplektis kaasa), siis kahetsesin seda mitteostmist kuni selle ajani, kui radiaatoritele termostaadid vahele keerasin. Peale seda tundub ühe punkti siseandur mugavusteenusena - selle järgi on ilmselt hea katla küttegraafikut seadistada, kuid mitte reaalajas küttevee temperatuuri seada (tagasivoolu temperatuur koos välistemperatuurianduriga võiks olla adekvaatseks toimimiseks esmalähenduses piisav).

Termostaadid on parim, sest võimaldab ülilihtsalt iga ruumi soojusvajadust otse juhtida!
Paljud ei oska või ei tea ja ei pane neid ehitamisel.