Ehitusfoorum

Seda materjalide hinnatõusu on viimase kümnendi jooksul paigaldusbuumi tõttu juba paar korda juhtunud... Polümorfse räni puhul näiteks.
Paneelide hinnalangus lihtsalt pidurdub veidi, ehitatakse uued tehased, leitakse paralleelseid lahendusi ja areng jätkub, kuni buum kordub uuel tasandil.

Jagan väikse võrdluse: 295W paneel andis välja kevadel aprilli kuus kuni 300W võimsust. Praegu soojaga üle 270W nailjalt välja enam ei pigista. Kõigub nii 240-260W vahel. Kui aga külma veega üle kasta, tõuseb taas tootlikus 300W-ni, seda muidugi lühiajaliselt, paarikümmne minuti pärast taas paneel kuum ja tootlikus maas. Kui aga on siin hoovihmad olnud ja vahel taas korraks päike, siis tootlikuse tipud ulatuvad 304W-ni paneeli kohta.

jaguar 3 kirjutas: 20 Juul 2017, 09:09 Jagan väikse võrdluse: 295W paneel andis välja kevadel aprilli kuus kuni 300W võimsust. Praegu soojaga üle 270W nailjalt välja enam ei pigista. Kõigub nii 240-260W vahel. Kui aga külma veega üle kasta, tõuseb taas tootlikus 300W-ni, seda muidugi lühiajaliselt, paarikümmne minuti pärast taas paneel kuum ja tootlikus maas. Kui aga on siin hoovihmad olnud ja vahel taas korraks päike, siis tootlikuse tipud ulatuvad 304W-ni paneeli kohta.

Jahutamise efektiga reklaamitakse ka paneelide pesemise vajalikkust.

Kuna meie kliima on jahedam siis seepärast on ka paneelide tootlus võrreldav keskeuroopa paigaldiste tootlusega.

Ka ilusad, katusematerjali sisse (kividesse) integreeritud, päiksepaneelide paigaldised on väiksema tootlusega kuna puudub paneeli alumise külje jahutus.

Parema jahutuse/tootlusega on maapinna- ja katusest kõrgemale tõstetud paneelidega paigaldised.

Ja kuna "ilusad" mustad paneelid soojenevad heledatest rohkem on ka nende tootlus väiksem.

Tehnilistes andmetes antakse paneelide tootlus +25C juures. Temperatuuri tõusuga see väheneb. Katusel võivad paneelid soojeneda kuni +80C.
ping

Elas kord USA-s Harry Thomason, jäi vihmaga suvel plekk-katuse räästa alla ja leidis, et vesi oli soe. Leiutas oma päikesekollektori. Praeguse teemaga on sel seost niipalju, et laske vett voolata üle oma paneelide, saate 10% rohkem elektrit aastas ja tasuta basseini kütte suvel. Pump kulutab sellest lisaelektrist ära ainult väikese osa. Paneelide pind soojendab samasuurt basseini ruutmeetrites, kattega basseini puhul suuremat.

KülAline2 kirjutas: 20 Juul 2017, 20:42 Elas kord USA-s Harry Thomason, jäi vihmaga suvel plekk-katuse räästa alla ja leidis, et vesi oli soe. Leiutas oma päikesekollektori. Praeguse teemaga on sel seost niipalju, et laske vett voolata üle oma paneelide, saate 10% rohkem elektrit aastas ja tasuta basseini kütte suvel. Pump kulutab sellest lisaelektrist ära ainult väikese osa. Paneelide pind soojendab samasuurt basseini ruutmeetrites, kattega basseini puhul suuremat.

Kinnine süsteem kui teha, kolmas klaaspakett ette, vesi vahele voolama ja toimikski, miks mitte?

KülAline2 kirjutas: 20 Juul 2017, 20:42 Elas kord USA-s Harry Thomason, jäi vihmaga suvel plekk-katuse räästa alla ja leidis, et vesi oli soe. Leiutas oma päikesekollektori. Praeguse teemaga on sel seost niipalju, et laske vett voolata üle oma paneelide, saate 10% rohkem elektrit aastas ja tasuta basseini kütte suvel. Pump kulutab sellest lisaelektrist ära ainult väikese osa. Paneelide pind soojendab samasuurt basseini ruutmeetrites, kattega basseini puhul suuremat.

Sellised paneelid on ammu olemas, tagapinnal on veega jahutuse "torustik".
Muidugi, mitte veega vaid soojuskande vedelikuga nagu soojavee paneelid ikka.
Ka Tallinnas messil oli näidist näha.
Aga hind sunnib tasuvust arvutama.

Muideks, on olemas ka sellised päiksepaneelid, mis on ette nähtud siseruumise jahutamiseks. Sealt käib gaas läbi.
ping

Kui tahta võimalikult odavalt lisaelektrist ja soojust kasutada ujumisbasseini kütteks, siis mingit lisaklaasi vaja ei ole. Efektiivsus langeb, aga hind langeb veel rohkem. Jalutamisest saadav soojus on nagunii tasuta saadud. Sellelaadne basseinisoojendi vt. Builditsolar - vett lastakse voolata üle lainepleki lihtsalt.

KülAline2 kirjutas: 20 Juul 2017, 22:14 Kui tahta võimalikult odavalt lisaelektrist ja soojust kasutada ujumisbasseini kütteks, siis mingit lisaklaasi vaja ei ole. Efektiivsus langeb, aga hind langeb veel rohkem. Jalutamisest saadav soojus on nagunii tasuta saadud. Sellelaadne basseinisoojendi vt. Builditsolar - vett lastakse voolata üle lainepleki lihtsalt.

Vett aurustub liiga palju.

Kardad, et vesi saab basseinist otsa? Jahutussoojuse kinnipüüdmine on lihtsalt boonus, ühel saksa perel olid vihmutid päikesepaneelidest katuse harjal ainult paneelide jahutamiseks ja kogu vesi aurustus, jahutusega saadavat lisasoojust ei kasutatud üldse. Ka see tasus ära. Oli video, ei leia praegu. Kui vee temperatuur on vaid mõned kraadid üle õhutemperatuuri (basseini jaoks sobiv), ei ole aurumine väga intensiivne.

Vesi määrib ka lisaks. Kui kinnine süsteem teha, kujutan ette et kuu aja pärast on seal selline rooste kiht sees, ja puhastada ka enam ei saa. Aga üldiselt tasub mõelda. Just tegin katse, jahutasin mõned paneelid külma veega. Jahutamata 242W vs. jahutatud 264W paneeli kohta.

KülAline2 kirjutas: 21 Juul 2017, 12:52 Kardad, et vesi saab basseinist otsa? Jahutussoojuse kinnipüüdmine on lihtsalt boonus, ühel saksa perel olid vihmutid päikesepaneelidest katuse harjal ainult paneelide jahutamiseks ja kogu vesi aurustus, jahutusega saadavat lisasoojust ei kasutatud üldse. Ka see tasus ära. Oli video, ei leia praegu. Kui vee temperatuur on vaid mõned kraadid üle õhutemperatuuri (basseini jaoks sobiv), ei ole aurumine väga intensiivne.

Ei maksa ka nii lihtsameelselt kõike uskuda ja oma "lihtsust" teistele demonstreerida.
Võta pliiats ja paber ning hakka arvutama. Kasud ja kahjud liida kokku. Kõik maksab.
Kohvikannu on lihtne katlakivist puhastada aga paneelide klaaspinda?
Veel parema kasuteguri saab jahutades paneele vedela lämmastikuga.
ping

Samas kui paneeli tagasein varustada veesärgiga...

Kui palju seda katlakivi ikka settib voolavas suht. jahedas vees? Lisaks pesevad paneele looduslikud sademed nagu ennegi. Kõik maksab, see on tõsi. Kõige odavam on paneelid ostmata ja bassein ehitamata jätta - miljonid elavad nii õnnelikult.

Andsin õnge.
Hakake arvutama.
Vajalik vee kogus ühes päevas liitrites?
Vajalik vee kogus suve (3 kuud) jooksul?
Mitu kilo sellises veekoguses on katlakivi?
Palju maksab vesi ja vajadusel selle puhastamine?

Paneelide pindala - 50 m2
Paneelide temp +75C jahutada +25C ni
Kogu eralduv soojusvõimsus, päikselise ilmaga - 30 000W

Vesi on 25 kraadi ja jookseb ainult siis, kui päike paistab. Paneelid seal veekihi taga on samal ajal veel ainult paar kraadi soojemad, mitte 75 kraadi. Pumpa käitab oma väike paneel automaatselt, kui piisavalt päikest pole, pump seisab. Kui on väga lubjane basseinivesi, saab seda ka pehmendada, kui hirm suur. Suurema sodi jaoks on igal basseinil filter nagunii. Nii see vesi ringleb, väikese aurustuva osa tagastavad lahtises basseinis sademed. Ma julgeks küll sellise süsteemi teha ilma katlakivi kilosid arvutamata.

https://www.youtube.com/watch?v=M0uZWv8 ... e=youtu.be seda on juba tehtud paljudes kohtades , ka katlakivi teket on käsitletud

No see on mingi porno mis videos on, saaks ka korralikumalt teha. Ja sealgi on näha et mingit jama tekitab vesi kohe klaasile. Niiet mingil juhul mitte üle klaaspinna vesi lasta, vaid ikka tagant.

Basseini vee soojendamiseks pole mõtet selliselt paneele katusele panna, vee võib lihtsalt lasta üle katuse joosta.

Olukord küll vähe muutub kui kohalikud võimud on seadnud piirangud ülesse pandavate paneelide võimsusele.
Nagu näiteks Austraalias, Saksas ja mujal juba on. Siis nad seal susserdavad.
ping

Proovime siis selle basseini vee soojendamise päikesepaneelidega ära teha. Torustik paneeli taha ja plekiga kinni. Augud torude jaoks ära puuritud, nüüd torud sisse. Kõige rohkem muretsen kondensi pärast, torud külma veega higistavad soojas nii et vähe ei ole.

jaguar3 kirjutas: 06 Aug 2017, 21:53 Proovime siis selle basseini vee soojendamise päikesepaneelidega ära teha. Torustik paneeli taha ja plekiga kinni. Augud torude jaoks ära puuritud, nüüd torud sisse. Kõige rohkem muretsen kondensi pärast, torud külma veega higistavad soojas nii et vähe ei ole.

Kas oled arvutanud ka või?
Kuidas tagad soojusülekande klaasilt veele?
Kas aukude puurimisega ei karda paneeli raami nõrgestada?

Ei ole arvutanud, tulgu palju tuleb sooja, süsteem ju iseenesest primitiivne ja odav. Kui päikeselise ilmaga paneeli tagaseina katsuda on ta päris kuum. Kui plekiga tagant ka kinni katta saab olema lihtsalt kinnine karp musta klaasiga. Ehk õhk-ülekanne, õhk-soojusvaheti. Olen küll mõelnud mingit silikooni-laadset möksi toru ja klaasi vahele lasta aga eks näib. Paneel kestab isegi ilma raamita (on ju paigaldatud ka ilma raamita), seega ei karda, peale talle ju ronima ei hakka.

Tagaplekki ei maksa väga kõvasti külge panna, materjalide joonpaisumise tegurid on erinevad.

Äkki oleks paneel mõtekas kohe basseini panna? Jääks kogu see tsirkulatsiooni jama ära...?

Külaline kirjutas: 08 Aug 2017, 00:18 Äkki oleks paneel mõtekas kohe basseini panna? Jääks kogu see tsirkulatsiooni jama ära...?

Paneelist käib läbi ligi 1000V ja sa tahad ta basseini panna? Ja milleks? Katad päikese ära mis paistaks nagunii basseini vette ja otse soojendaks seda. Ja tsirkulatsioon on basseinidel niikuinii juba olemas.

no see paneelide jahutamine on kunagi hiljem vaadates umbes sama, mis omal ajal Zhigullile antitiiva ja laiade velgede külgearetamine ...