Ehitusfoorum

Silbetiplokist maja sein vaja ära soojustada .seina paksus200mm ning mõtlesin sellele peale panna 100mm peno F60. Kas seda on vähe ja kas tuleb panna 50 ja 50mm üle katega. Millega tuhaplokisein eelnevalt ära kruntida kui segu või liimiga kinnitada penot.

Kui teeb oskaja mees siis ei ole erilist mõtet ülekattega panna. Pane vast 150 mm peno, hoiad küttekuluga kokku. Soovitaks kasutada tüübleid mille puhul ei pea aluspinda kruntima enne peno liimimist seina. Penot liimitakse seina liimseguga, mitte segu või liimiga.

aaste kirjutas:Soovitaks kasutada tüübleid mille puhul ei pea aluspinda kruntima enne peno liimimist seina.

Eks see kinnitus olene tiba ka sellest,et mis voodriks pannakse. Kui tuleb laudvooder, siis vist ei oleks tüübleid vaja, kuna lauda hoidev karkass tuleb niigi peno peale Kuigi tegelt ega ma ei tea (pole arvutusi teinud), et kuidas see näiteks odavam tuleb, kas kasutada tüübleid või liimisegu.

sorry. Sain millegipärast aru, et soovid penofassaadi teha. Juhul kui läheb laudis siis 50x100 pruss seina 60cm sammuga, vahele pane 100mm peno, ümberringi vahuga kinni, siis risti või püsti 50x50 roov sinna vahele 50mm peno, mis ka vahuga ümberringi kinni. Vaht peaks penot roovide vahel kinni hoidma. Siis viimasele roovile pane distantsliist, sest laudise ja soojustuse vahel peab olema tuulutusvahe. Aga mina isiklikult paneks viimase roovi ja distantsliistu vahele tuuletõkke ka veel. Ei ole küll erilist mõtet kuna 2x kordne peno ei lase tuult läbi aga halba see ka ei teeks.
Loodan, et oli minulst kellelegi abi.

arvasin et krohvin peno ära . nüüd olen kahe vahel kas laudis või krohv. Oskate äkki teie öelda kumb siis soodsam tuleks ja mis on nende miinused.

Kui kõik on korrapäraselt tehtud siis miinuseid ei tohiks olla. Soodsam on penofassaad. Tegemine ja materjal lähevad enamvähem samasse hinnaklassi( väga palju oleneb kust materjal osta ja kes teevad) aga edasised kulutused tulevad penofassaadiga odavamad. Laudise värvimine on kallim kui penol, laud mädaneb mingi aja jooksul kindlast väljas ära (puidukaitsevahendid lihtsalt aeglustavad seda protsessi).
Ära tuhmuvad nad aastate jooksul mõlemad mis eeldab värvimist.
Osta kindlasti kvaliteetset materjali

Peno küll aga peale laud-pole kahtlustk iMiks -vastan .laud lihtsalt püsib kauem .Krohv kui mingi auk sisse tuleb siis hakkab krohv vaikselt koorduma.saab ka parandada ,aga varsti nagu lepatriinu.kui paned laua ja laps sõidab näitex jalgrattaga vastu seina ei juhtu midagi.Mõlemaid varjante saad nagunii värvida üle

Kui on kartust, et lapsed palli vastu seina loobivad või midagi taolist sellisel juhul on tõesti puit parem. Aga puit ei ole soodsam ja ei püsi kauem kui on tehtud korralik penofassaad oskajate meeste poolt.

Mis sa mõtled korraliku all.Peno fassaad tehakse nagu ikka peab.aga vastupidavus pole küll kiita .Ikka juhtub et keegi läheb vastu või nühib niisama.Võib küll kasutada tugevdusvõrku Capatec 652 mis annab suurema tugevuse mehaanilistele löökidele kui lapsed on.olen näinud küll ja küll sokleid mis on tehtud krohviga 4-5 aastat tagasi .Ja nüüd on maapinna lähedalt sik -sakiline -lumi vihm ja jää on liiga teinud.T

Ausaltöeldes on preagusel ajal ikka korralikke s....keerajaid. Muidugi kui keegi läheb ja lõhub fassaadi siis see laguneb. Mina jään arvamusele, et penofassaad kestab kauem, kui keegi ei lõhu seda

Ega penofasssadi puhul nüüd eriti sitta keerata saagi ,kannatab ainult väljanägemine.Paigaldamise juhend ju igal materjali tootjal olemas ,loomulikult tuleb neid jälgida ja paigaldada nii kuidas peab
Mõtlesin selle all seda et peno paigaldatakse kammiga või deameeter meetodiga ,tüübeldatakse ,armeeritakse et võrk jääb armeerimise segu keskele ,krunditakse ja krohvitakse ..Nüansse ei hakka siin lahti kirjutama ,Kes teinud see ka teab,aga eks ka nõrki kohti -fassaadil läänekülg kõige nõrgem koht(kui õieti mäletan)
Kokkuvõtteks püsib küll kenasti ,kui mehaanilisi vigastusi ei tule ,või ei tehta nimelt

Kui keegi näitaks mulle 80 aasta vanust hästi säilinud krohvitud penofassaadi, siis annaksin oma hääle penofassaadi poolt. Kuna aga senised kogemused põhinevad 80a. vanusel laudvoodril ja 120a. palkmajal siis ei jää muud üle, kui oodata ca 70 aastat , et tõdeda krohvitud penofassaadi (mitte poola pasaga) eeliseid võrreldes puitfassaadiga.

Siin ka juttu kitsaskohtadest mis maja fassaadi soojapidavusele saatuslikuks võivad saada ning millele tööd tellides tasuks tähelepanu pöörata... http://www.kodukorda.net/fassaadi-soojustamine/

spartecehitus kirjutas:Siin ka juttu kitsaskohtadest mis maja fassaadi soojapidavusele saatuslikuks võivad saada ning millele tööd tellides tasuks tähelepanu pöörata... http://www.kodukorda.net/fassaadi-soojustamine/

10 postitusest 7 täpselt sama sisuga. Seda võiks nimetada rämpspostituseks.
Kuna ma ei ole peno fassaadide spetsialist tekkisid teie palju reklaamitud lehte lugedes mõned küsimused.
Miks paigaldatakse lehel olevas klipis peno ilma seguta. Kas eestis kasutate sama tehnoloogiat.

"Samuti on uuemate penoplastide soojapidavus oluliselt paranenud, näiteks uue EPS Silver Penoplasti soojapidavus on võrreldes standardse valge penoplastiga 20% parem."

Tootja andmetel siiski kuni 20 % parem. Ei maksa katteta lubadusi anda.

"Siiski oleme fassaadide renoveerimisel tihti täheldanud, et penoplast on lihtsalt hooletult laotud või ei ole nurgad korralikult kokku seotud. Tagajärjeks on seinte vajumine ning pragude teke, mis omakorda võib lasta vihmavee krohvikihi alla. Samuti võib saatuslikuks saada penoplasti ladumine ilma tuulutusvahedeta, mistõttu koguneb niiskus plaadi alla ja niiske sein kaotab osa oma soojapidavusest."

Minuteada on peno vajumine võimalik ainult siis kui ei ole kasutatud liimsegu. Kuidas peno saab vajuda kui ta on liimitud.
Kuidas käib peno ladumine nii et jääb tuulutusvahe. Kes see tuulutusvahe peab tagama et kui peno ja seina vahele tekib niiskus siis saab see vesi sealt välja tuulduda.
"märg-märjale" meetod tähendab siiski üldjuhul midagi muud kui teil kirjeldatud.

"Armeerimiskiht moodustatakse soojustuskihi ning krohvikihi tugevdamiseks, et peamised kihid paremini haakuks."

Armeerimisel ja pealmise kihi haakumisel puudub otsene seos. Armeerimise eesmärk siiski pragude tekkimise vähendamine. Kihtide omavahelise nakke parandamiseks siiski vajadusel omad vahendid.

Minu subjektiivsel ja amatöörlikul hinnangul ei ole see tegelane kes selle lehe kokku kirjutas fassaaditöös eriti pädev. Ehk reaalsed töömehed tera targemad ning võiksite lasta neil see jutt üle vaadata.
Selleks et teist siin keskonnas positiivne mulje jääks peate tera vaeva nägema ja konkreetseid olukordi aitama lahendada hüva nõuga. Kõikvõimalikes teemades lihtsalt ühetooniliselt ennast reklaamides ei saavuta te midagi head.

Vaatasin ka seda videot -see kuulub nüüd küll huumori valdkonda
Kui majale paigaldada need nurgad mis videos pandi (naeltega kinni ja võrk peale) siis mõrad on varsti sees
Võrk peab katma teist võrku vähemalt 10 cm ja akende nurkadesse peab jääma sisselõigatud hammas vähemalt 200 mm ,et hoida mõrade teket akna nurkadesse + tuleb paigaldada võrgutükid ,vähemalt 200*300mm

Kahjuks on seda tuulutusega paigaldatud vahtplasti jube palju majadele tehtud. Sellised sitakeerajad võiks juba turult kaduda.
Soojustus peab küll ilus välja nägema kuid põhiline omadus on ikka soojapidavus !

aaste kirjutas:Kui kõik on korrapäraselt tehtud siis miinuseid ei tohiks olla. Soodsam on penofassaad. Tegemine ja materjal lähevad enamvähem samasse hinnaklassi( väga palju oleneb kust materjal osta ja kes teevad) aga edasised kulutused tulevad penofassaadiga odavamad. Laudise värvimine on kallim kui penol, laud mädaneb mingi aja jooksul kindlast väljas ära (puidukaitsevahendid lihtsalt aeglustavad seda protsessi).
Ära tuhmuvad nad aastate jooksul mõlemad mis eeldab värvimist.
Osta kindlasti kvaliteetset materjali

Pakuks ka et puitfassaad kestab aastakümneid kauem kui su krohv. Lihvitakse laudis vanast värvist puhtaks ja värvitakse uuesti ja kestab veel teist samapalju. Tänapäeva penofasaadile pakun max 15 aastat viisakat väljanägemist. Seejärel näeb asi välja nagu paljud nõukaaja TEP+krohv majad ja laguneb siit sealt...

sashaobrok kirjutas:

aaste kirjutas:Kui kõik on korrapäraselt tehtud siis miinuseid ei tohiks olla. Soodsam on penofassaad. Tegemine ja materjal lähevad enamvähem samasse hinnaklassi( väga palju oleneb kust materjal osta ja kes teevad) aga edasised kulutused tulevad penofassaadiga odavamad. Laudise värvimine on kallim kui penol, laud mädaneb mingi aja jooksul kindlast väljas ära (puidukaitsevahendid lihtsalt aeglustavad seda protsessi).
Ära tuhmuvad nad aastate jooksul mõlemad mis eeldab värvimist.
Osta kindlasti kvaliteetset materjali

Pakuks ka et puitfassaad kestab aastakümneid kauem kui su krohv. Lihvitakse laudis vanast värvist puhtaks ja värvitakse uuesti ja kestab veel teist samapalju. Tänapäeva penofasaadile pakun max 15 aastat viisakat väljanägemist. Seejärel näeb asi välja nagu paljud nõukaaja TEP+krohv majad ja laguneb siit sealt...

+ tagant tuulduva laudise kasutamine peaks olema ka läbi seina liikuva veeauru suhtes lollikindlam. Nagu Piirfieldi kirjutised väidavad on sellise seina kõige probleemsem koht just krohv või värv.