Ehitusfoorum

Tere,

Loodan, et minu erinevad küsimused ika sobivad kõik sama teema alla panna...
Plaanis on hiljuti soetatud korteris (Tallinn, tellistest maja) vannitoa uuendamine. Ja kuna näib, et teadjam pool ei leia aega kavandamisse süveneda, siis otsustasin ise asjade planeerimise käsile võtta.

Vannituba asub I korruse korteris ning on väga väike (2 m2).
Ühte seina katab osaliselt ka radiaator, mis on vist osa kesküttesüsteemist (seda pean KÜ esimehelt täpsustama). Kas selle suure kolaka tohib asendada millegi muu ja väiksemaga ´(juhul kui tegu on keskküttesüsteemi osaga)? Tahaks väiksemamõõdulist käterätikuivatajat või midagi sellist.
Samas sooja vett saab nii köögi- kui vannitoakraanidest gaasiboileri vahendusel.

Plaanis on asendada vann dushinurgaga, et ka pesumasinale ruumi jaguks. Välja vahetada kogu torustik (seintesse süvendatult), mis on vananenud. Samuti vaja elektrijuhtmed vedada mõningad (pesumasina jne tarbeks). Paigaldada põrandaküte ning valada uus põrand. Kas sel juhul (väike ruum, kaldega põrand) tuleks eelistada väiksemaid põrandaplaate? Tahaks nimelt nii põranda, kui seinad katta keraamiliste plaatidega. Kas mõttekam on dushinurga osa teha lihtsalt kaldega, või piirata nurk madala servaga, või üldse muust pinnast kõrgem osa rajada? Või on see vaid maitse küsimus? Kuhu maani tuleks põrand "lammutada" enne kui hakata uut rajama (põranda olukord näib muidu hea)?

Seinu maha võtta ja planeeringut muuta plaanis pole. Seega juhul kui küttesüsteemi jaoks on vaja ning saan loa KÜ käest, siis muid dokumente vaja ei peaks olema vist nendeks töödeks?
Kas korteri (maja) plaane (ventilatsioon jne) tasuks küsida KÜ-lt või on mõtteks pöörduda otse nt Eesti Projekt poole (nendel peaks vist olema sel ajal valminud hoonete projektid). On need üldse vajalikud?

Igatahes ... kas on veel midagi mis tuleks kindlasti läbi mõelda?

Tänud juba ette.

algaja (HK)

kindlasti on vaja KÜ kooskõlastust töödele. kui töid hakkab teostama pädev inimene, siis teab mida ja kuidas on vaja teha. ise võtaksin radiaatori maha- teeksin otse jooksu ja võtaksin sellelt käterätikuivati liini maha. vann ei mahu arvatavasti kui tahad pesumasinat vannituppa. dushi lahendaksin kas alusega või väikse randiga põrandal. seda muidugi enda vannitoas. jõudu ehitamisel

sedasi nägematta väga raske midagi arvata. kuid asju mis selle renoveerimise käigus vaja lahendada on palju juba üksinda kanalisatsiooni oasas. lihtsam oleks kui kutsuksid spetsialistid kohale kellel kogemusi, ise võin ka soovitada kui vaja.

Mina arvan, et sellise töö teostamisel ei pea sa ühistule mingit aru andma ega mujalt luba küsima. Torutööde teostamise ajal on ainult kena teisi majaelanikke päev varem kirjaga teadetetahvlil informeerida, et toimub lühiajaline veekatkestus.
Ventilatsiooniga on suurem mure, kuna asud esimesel korrusel siis need koduperenise ventilaatorid ei jõua esimeselt viimasele korrusele õhusammast välja tõsta. Vaja on korralikku ventikat, mis eeldab, et lased ripplae olemasolevast laest 200 mm allapoole taigaldada, siis mahub lae alla mootor ära. Kindlasti tuleks uksele alla serva jätta õhuvahe või paigaldada uksele õutusrest.
Kui paigaldad põrandakütte, siis piikad vana põrand vahelae paneelini välja. Selle asemele paigaldad 50 mm põrandapeno, fooliumi ja armatuuri külge kinnitatud küttekaabli, mille valad 500 mm põrandavalu sisse.
Radiaadori lõikad maha ja kui tuleb pesumasin, siis paigaldad näiteks uue alumiinium ribiradiaatori selle kohale.
Dussialuse lahendusi võid vaadata minu kodulehelt http://www.raumbad.ee

torud ja küttesüsteemid kuuluvad ühisomandisse ja ei ole ilus teha seal omapäid muudatusi. lisaks tuleb anda ka garantii tehtud töödele.

Ühistus on tavaliselt pensionärid, kellele teed pool päeva selgeks, mida sa ümber teha tahad ja siis nad ei tea ise ka midagi kosta, kuna nad ei tea nendest torudest ise midagi. Aga arvavad, et on vanad kalad.
Aga omanik kutsubki õppinud mehed korralike tööriistadega ja töö tehakse ära. Garantii peavad kõik 2 aastad andma.

Tänan vastamast.
No mõnel juhul vastakaid arvamusi (teavitamine), kuid ma ise ikka plaanin KÜ ka teavitada asjadest kindlasti. Senini on nagu OK tundunud olevat suhtumine (mõned pisiasjad on juba korteris tehtud).
Eks ma siis nüüd uurin asja omal käel veel ja kui vaja tulen taas siia ka.

Aga enamus töid teevad ikka asjatundjad (torutööd, elekter kindlasti). Ise ei hakka selliseid töid tegema - pole kogemust. Selles osas on meil kokkulepe olemas. Eks siis kui oskaja tuleb asja ise kaema, saan ka lisa-informastiooni.

HK

Ühisule tuleb teatada muudatustest. Ja saada juhatuselt nõusolek. Vastasel juhul võib juhtuda nii, et leitakse tsirkulatsiooni häired ja kästakse kogu torustik taastada. On ka selliseid juhtumeid ette tulnud.

Kaldeid on parem teha väiksema plaadiga. Endal kui tegin põrandat ajasin 10*10 plaate tikutulega taga. Dussinurga kõrguse määrab siiski ära kanalisatsiooni asukoht, kui kannatab siis oleks hea samal tasapinnal. Põranda lammutamise sõltub sellest, millest see põrand koosneb, st kaugel asub paneel. Kui on soov põrandakütet panna eeldab see 10cm(5cm vahtpolüsterool+5cm betoon) põranda tõstmist. Ilma soojustuseta hakkab see küte paneeli kütma ja tekitab kopsaka elektriarve. Hea kui keegi asjatundja vaataks need asjad üle. Ka lammutamise käigus saab nõu ju küsida, kui on plaadid maha piigatud ja reaalne olukord juba teada.