Ehitusfoorum

Ostsime maa, millel on olemas gaasitrassiga liitumine. Nüüd siis majaehitus pooleli ja vaja valida küttesüsteem. Gaasiküte tundus siiani suht ok, aga tänases postimehes artikkel, et gaasi hind tõuseb ca. 40%. Nüüd olemegi dilemma ees. Milline küttesüsteem siis valida? Pelletid? Õliküte on vist juba praegu piisavalt kallis? Maakütte soojuspump? Õhksoojuspump nüüd küll suurem asi ei ole...hind jah soodne, aga mugavusest on asi kaugel. Tahkeküttekatel, aga see vist suhteliselt tüütu, seda katelt täitmas käia ja ega puudegi hind on tõusnud. Äkki oskab mulle keegi mingisuguse pingerea tekitada, et mis oleks odavuselt kõige eesrinnas jne. Koos plusside ja miinustega. Tänud!

Soovitan maakütet.

Tom kirjutas:Soovitan maakütet.

kui gaasitrass värava taga olemas (kas liitumistasud ka makstud?), siis soovitaks kindlasti gaasikatel ka majapidamisse panna. kui trass olemas ja liitumine samuti, siis jääks panekuhinnaks vaid katel+paigaldus+projektid+kooskõlastused jmt tasud, pakuks kokku mingi max 40-60tuhat.

endal sai nüüd täpselt aasta gaasiküttega.
selle talve suurim gaasiarve oli 1100.-, väikseim suvel (kui soe vesi+ niiskete ilmadega tsipa kütmist) 150.- . 30% siia otsa eriti ei tapaks - nagunii kõik hinnad tõusevad.

samas sõbrantsil kõrvalkvartalis samasugune maja nagu mul (vana hõre 60ndate vilkatusega maja) el.küttel ja tal talvised keskmised el.arved 3000.- kanti. neist tuttavatest, kes õliga kütavad, ma ei räägigi: üks pani 5a tagasi õlikütte, nüüd investeeri veel lisaks gaasiküttesse (tema tänavale pandi gaasitrass), sest õlikütte hinnad tõusid mitmekordselt

Kui lugesid gaasi hinna valemit siis gaasiküte jääb ikkagi odavamaks kui õli, tõsi vaid 90% õliküttest. Vaid pelletitesse ei soovita, sest nende hind on juba jõudnud samale tasemele mis gaasiküttele. Käsitsi katlakütjat mängides on vaid soodsamad veel kivisüsi ja turvas, kui tuttav metsamees siis puiduhake (seda saab automaatselt põletada nagu pelleteid).
Täna soodsamad on veel soojuspumbad, kuid ka elektri hind plaanib tõusta. Kui palju, sõltub poliitikast.

Ega suurt rohkem valida polegi. Kui gaas juba majas sees ja liitumistasud makstud siis ise paneksin gaasikatla. Kui liitumistasu maksmata ja trassi pole veel veetud siis tuleks teha lihtne tasuvusarvutus nii soojuspumpale kui gaasile koos ehitus ja küttekuludega ning vaadata umbes 20 aastat ette ja raske otsus teha.

Ma olen arvamusel ja tiba ka arvutasin mõned kuud tagasi, et kui viitsid ise tööd teha ja oma tööd rahaks ei arvuta, siis on puugaasikatel kõige odavam (kui räägime radiaatori-põrandaküttest, ahiküte on vist veel odavam). tiba peaks see olenema ka kus piirkonnas elad, ma arvan,et päris maapiirkondades (eriti just mitte Põhja eestis) saab ja jääbki saama puu odavamalt kätte kui kuskil keskustes. Aga sellest hoolimata valisin omale soojuspumba Põhjuseks see,et puugaasikatel vajab head kuiva puud ning selleks vaja suurt puukuuri, et piisav varu olemas oleks. Samuti väike mugavus tuli mängu. Soojuspumbale alternatiiviks on köögis puupliit, millel soojamüür köögi ja elutoa vahel.

mina paneks ka gaasikütte kuid jätaks ka võimaluse hiljem midagi lihtsalt lisada.
gaasikatla eelised on puhas, mugav, töökindel ja odav.

Mina paneks järjekorra:
- maaküte (mugav, pea hooldusvaba, ei saasta, ei haise), kuid kallis soetada
- tahke kütte katel (puugaas) või lausa ahi!!!
- õhk-vesi (kallis soetada, kasutegur väiksem kui maasoojusel)
- pelletid või hakkepuit (pelleti katlad tundlikud pelleti suhtes - kui ikka pellet on niiske või liivane, siis jama)
- gaas ja õli

Mina panin küttetoe puidukatlale solaarkütte ja sooja vee süsteemi. Maja 200m2 ja siiani toimib mega hästi. Kahtlesin esialgu, et suht palju kõhklejaid ja targutajaid aga 1000l akumulatsiooni paak hoiab süsteemi ikka megalt soe 3 päeva. Piisab max 1 h päikesepaistest kui mul paagid soojad. Mul põranda küte ja keraamilised plaadid hea tasuta soojad hoida kui päikeseküte taga. Soe vesi aga voolab 40 l/min ja probl. pole meie 4 liikmelisel perekesel veel pole olnud ju see Saksa värk on kindel. Panid kiirelt süsteemi paika ja meie igati rahul. Soovitan täiega uuurida http://www.solex.ee
Kalev

Kas lp. Kalev2 oleks nii lahke ja avaldaks meile ka, kui suur on päikesepaneelide kogupind, mille abil saab meie laiuskraadidel tonni vett tunniga soojaks ajada?
Seejärel tahaks teada, millist soojustust on kasutatud 200m2 majal, et selle kütmiseks piisab tonni sooja vee olemasolust kolmeks päevaks.

....ja kui võimas pump on .... ja kui jäme toru paneelide ja tangi vahel... minu päev igatahes algas huumoriga...

Või on see uus turundusstrateegia pankroti äärel olles?

Ahhahhhahha, päike on meil nii võimas... Kujutage ette miline temperatuur oleks siis Soome lahtes

Pane gaasiküte, kõik hinnad lähevad üles. Kivisöega on kõige odavam kütta aga keegi ei viitsi hooldama kattelt. Maagaas on kõige optimaalsem variant.

Mitte ükski moodne küttesüsteem ei funka ilma elektrita.Elektri hind "naised saunas rääkisid" põhjal tõuseb oluliselt lähiaastatel .
Töökindlaim ja samas töömahukaim kuid üks odavamaid on ahjud.
Kah töökindel ja töömahukas on tahkekütuse katel akupaagiga ning vaba tsirkulatsiooniga(ehitamine kallim kui sundtsirk. süsteem)
Ja muud systemid vajavad funkamiseks elektrit. Kindlasti on maagaas väga mugav ja suhteliselt odav(aga palju negatiivset kära),pellet isegi odavam aga oluliselt ebamugavam (ei saa "ära unustada" ), maasoojuspumbad väga mugavad aga kõrge alginvesteering, õhksoojuspumbad ka väga mugavad aga....(ei julge kommenteerida ebapädevuse tõttu) , kerge kütteõli ja vedelgaas(propaan-butaan) on lihtsalt kallid , rasket kütteõli e. masuut või põlevkiviõli pole eramute kütteks kohanud , elektriküte on ilmselt hea lahendus väikestele eluasemetele kus energiakulu on väike ja kapitaalsemate süsteemide rajamine mõttetult kulukas.
Soovitan valida põhikütteks endale meeldivaim mugav lahendus ja teiseks elektrist sõltumattu.

Probleem tõsine.
Aastad tagasi sai sel teemal väga põhjalik uuring tehtud (korralikult tasutud).
Enda üllatuseks pidin eramute kütteviiside pingereas küllalt suuri muudatusi tegema,
Seni ärapõlatud soojuspump tõusis esiotsa ja halupuu taandus lõppu.
Arvestasin antud töös ka selliseid faktoreid, mida alati ei arvestata ; näit. katlaruumi suurus ja maksumus( s.h. korstna), ekspluatatsiooni kulud , raha kallinemisega (s.o intressi määraga).
Kuidagi ei osanud uuringus sisse võtta ,, mugavuse klassi" , mis erinevate kütteliikide kasutamisel on erinev.
Uuringu lõppsõnas pakkusin välja esiotsa soojuspumba ja lõpuossa ,,halupuu". Viimase juures tegin aga suure möönduse, soovitasin seda varianti oma järeltulijate töökasvatuseks , mis on tihtipeale hindamatu väärtusega.
Elan ise ka eramus (nõukogudeaegses). Kütsin viimased aastad ,,otseelektriga" , nüüd on tuttuus
õhk-vesi soojuspump keldriseina ääres. Antud hetke elektri hindade korral antud riistapuust otsest tulu ei teki , see on investeering tulevikku. Kõigi kütuste hindade tõus jätkub ka edaspidi ja arvan et antud variant on selles suhtes kõige rahulikum.
Soojuspumba järgi soovitaksin gaasikatelt, seda muidugi juhul kui gaasi liitumistasu oleks väike.
Küttesüsteemi soovitan piisavalt küttepinda panna, mis võimaldab aastate pärast soojuspumbaga kütta. Ei teeks paha ka mingi alternatiivkütte (kamin) võimalus uude elamusse.
NB!. Kui keegi on huvitatud 8,0 m3 akumulatsiooni paagist koos spetsiaalse soojussõlmega võiksime läbi rääkida. Lasin selle ehitada kuid ei ole seda siiani kasutanud ja ei kasuta ka tulevikus
Minuga saab ühendust tel. 5210805 või 6 232 444

Panen siia ülesse ühe tabeli mille leidsin kuskilt netist.
Pädevamad mehed äkki oskavad kommenteerida kas asjad on enamvähem reaalsed

Sellised tabelid on mu meelest umbluu. Ainukesed tõesed väärtused on sel juhul energiakandjate hinnad. Kulutatud kwh maksumust ei saa selle põhjal küll järeldada.

Krise kirjutas:Panen siia ülesse ühe tabeli mille leidsin kuskilt netist.
Pädevamad mehed äkki oskavad kommenteerida kas asjad on enamvähem reaalsed

See tabel on vast maakütte süsteeme müüvast firmast pärit.
Esmapilgul tundub puiduhake meeletult kallis olevat.Väo kombijaam ostab haket,tõsi niiskusesisaldus pole oluline,hinnaga 160-190kr/m3
Ma kujutan ette,et kuiva hakke eest 300-400kr+transprt saada on juba hea hind.Saepuru ja höövlilaastu müüvad pudutööstused ca 50kr/m3,aga hõõvlilaast on tekkel alla 20% niiskusesisaldusega.
Ja küttepaketil toimus hinnatõus suve hakul.Seega on tähtis teada ka arvestuse tegemise aega.

Olen eelmise aasta augustist kasutanud maakütet. Eelnevalt kaheksa aastat oli vedelküte.
Aastane üldelektrikulu maaküttega oli 13500 krooni, sellest poole moodustas küte ja tarbevesi. Põrandaküttega maja suurus on 160 ruutu ja selle kütmiseks õliga kulus eelnevalt ca 3000 liitrit aastas. Eelmine talv ei olnud just parim reaalse kulu saamiseks aga maakütte pakkumises oligi kalkuleeritud aasta kuluks paar tuhat krooni rohkem. Oma otsuse kütte vahetamiseks tegin põhjanaabrite kogemustele tuginedes ja olen oma otsusega ülirahul.

JO kirjutas:Olen eelmise aasta augustist kasutanud maakütet. Eelnevalt kaheksa aastat oli vedelküte.
Aastane üldelektrikulu maaküttega oli 13500 krooni, sellest poole moodustas küte ja tarbevesi. Põrandaküttega maja suurus on 160 ruutu ja selle kütmiseks õliga kulus eelnevalt ca 3000 liitrit aastas. Eelmine talv ei olnud just parim reaalse kulu saamiseks aga maakütte pakkumises oligi kalkuleeritud aasta kuluks paar tuhat krooni rohkem. Oma otsuse kütte vahetamiseks tegin põhjanaabrite kogemustele tuginedes ja olen oma otsusega ülirahul.

maja ~420 m2, vedelik küte, soe vesi samuti sealt katlast (11 kasutajat). Üleeelmine aasta oli kulu 6000 l e. 3 x 2000 l. Kui ma nüüd sinu andmeid vaatan: 160x2=saan 320 m2 ning õli kulu korrutada kahega saan 6 000 l, teoreetiliselt sinu kuluks.
Maja meil ei ole väga soojapidav (just laed, akna ümbrused), aga siis tundub et sul on maja lausa hõre???

Imelik kirjutas:Sellised tabelid on mu meelest umbluu. Ainukesed tõesed väärtused on sel juhul energiakandjate hinnad. Kulutatud kwh maksumust ei saa selle põhjal küll järeldada.

..sinu meelest jah, aga teised saavad sealt võrdlevaid andmeid eri kütuste kasutamisel tekkivate kulude kohta ja kulutatud kWh maksumus on seal kirjas juu ja turul hindadega paigas

tabelis on aluseks võetud 30 tuh kWh aastas, suhteliselt palju 150-180 m2 maja kohta, võib öelda et pillavalt on kasutatud sooja vett ja tuba põrandaküttega üleköetud
Tänapäeval peaks sellisel majal aastakulu kergesti saama 22-25 tuh kWh kanti, kontrollides maja soojusisolatsiooni taset, lisades pööringule 100-150 mm puhurivatti ja mitte lahistada sooja vett vannide kaupa kanalisatsiooni
tabelis on ka hinnad on suht-koht paigas, v.a. pelletihind, seda saab juba alates 2300 kr/t
eri küttesüsteemidel on muidugi ka väga erinevad investeerimiskulud

Kv=12 kirjutas:

Imelik kirjutas:Sellised tabelid on mu meelest umbluu. Ainukesed tõesed väärtused on sel juhul energiakandjate hinnad. Kulutatud kwh maksumust ei saa selle põhjal küll järeldada.

..sinu meelest jah, aga teised saavad sealt võrdlevaid andmeid eri kütuste kasutamisel tekkivate kulude kohta ja kulutatud kWh maksumus on seal kirjas juu ja turul hindadega paigas
.......eri küttesüsteemidel on muidugi ka väga erinevad investeerimiskulud

Kas sulle ei tundu et sa vastasid endale ise Muuseas ühe paljukiidetud küttesüsteemi paigaldajad on ka ise tunnistanud et teatud tarbimisest allapoole läheb asja tasuvus küsitavaks (kokkuhoiu eesmärgil).

juhukülastaja kirjutas:Probleem tõsine.
Aastad tagasi sai sel teemal väga põhjalik uuring tehtud (korralikult tasutud).
Enda üllatuseks pidin eramute kütteviiside pingereas küllalt suuri muudatusi tegema,
Seni ärapõlatud soojuspump tõusis esiotsa ja halupuu taandus lõppu.
Arvestasin antud töös ka selliseid faktoreid, mida alati ei arvestata ; näit. katlaruumi suurus ja maksumus( s.h. korstna), ekspluatatsiooni kulud , raha kallinemisega (s.o intressi määraga).
Kuidagi ei osanud uuringus sisse võtta ,, mugavuse klassi" , mis erinevate kütteliikide kasutamisel on erinev.
Uuringu lõppsõnas pakkusin välja esiotsa soojuspumba ja lõpuossa ,,halupuu". Viimase juures tegin aga suure möönduse, soovitasin seda varianti oma järeltulijate töökasvatuseks , mis on tihtipeale hindamatu väärtusega.
Elan ise ka eramus (nõukogudeaegses). Kütsin viimased aastad ,,otseelektriga" , nüüd on tuttuus
õhk-vesi soojuspump keldriseina ääres. Antud hetke elektri hindade korral antud riistapuust otsest tulu ei teki , see on investeering tulevikku. Kõigi kütuste hindade tõus jätkub ka edaspidi ja arvan et antud variant on selles suhtes kõige rahulikum.
Soojuspumba järgi soovitaksin gaasikatelt, seda muidugi juhul kui gaasi liitumistasu oleks väike.
Küttesüsteemi soovitan piisavalt küttepinda panna, mis võimaldab aastate pärast soojuspumbaga kütta. Ei teeks paha ka mingi alternatiivkütte (kamin) võimalus uude elamusse...

tegelikult tuleb kohaliku kütust ikka rohkem väärtustada ja olla sellega solidaarne EESTI RAHVAGA
miks olete ainult lauluväljakul solidaarsed ja laulate,oi kui kena ja järgmine päev keerate kaasmaalasele selja
seda teha saab ainult eelistada eestimaist ..PELLETIT, HAKET JA PUUD sest keegi kasvatab metsa ja teeb puid, teine saed laudu, kolmas teeb saepurust pelletit ja müüb linnlasele kütteks
raha jääb siia riiki ja kodumaise biokütuse tarbimise tõus annab ka maainimestele rohkem tööd
kes tahab ülimugav olla ja õliga kütta ning maasturiga sõita, see pole solidaarne eestimaaga, sest ta annab palju raha araablastele, kes selle lihtsalt merre kallavad ja saari ehitavad
samuti ei ole soojuspumba omanikel tulevik roosiline, sest eestis on üks madalamaid elektrihindasid euroopas, kohe varsti see kasvb ligi poolteist korda ja soojapumba vaimustus kaob kui riik seda energiatüüpi ei toeta nagu paljudes muudes riikides
vaadake euroopa hinnangut eri kütteliikidele..

http://www.biohousing.eu.com/heatingtoo ... Matrix.asp

ja tehke omad järeldused
meile kõige lähema maa soome põhjal

Tsiteerin:

tegelikult tuleb kohaliku kütust ikka rohkem väärtustada ja olla sellega solidaarne EESTI RAHVAGA
miks olete ainult lauluväljakul solidaarsed ja laulate,oi kui kena ja järgmine päev keerate kaasmaalasele selja

Jah jutt on ilus ja õige aga...
kas oled näinud, et küttepuidu hind ei tõuseks võrreldes teiste kütteliikidega? Või elektri hinna tõusuga ei kaasneks kasvõi selle pelleti etteande teo energia maksumus...
Endal mitu tuttavat, kes elatuvad küttepuude müügist. Nende kõigi arutelu käib nii- tõsteti elektri ja gaasi hinda- tõstame ka puidu oma. Veel arutavad kui kõrgele hinda ajada saab. Tallinnasse müües hind kõrgem kui kohalikule naabrimehele. Ja siiani ei ole neil nälg uksele koputamas. Vähemalt mina ei ole täheldanud.
Aga pelletid- palju meie turule neid üldse müüakse? Minu andmetel enamus eksporti läheb. Aga see maitse asi- kui on olemas oma mets kodu lähedal, vaba aega ning tervist- ei vaidle vastu, et halupuu on odav. Aga kui seda ei ole ja enda mugavus maksab kah midagi. See sommide tabel minu arusaamise järgi seda ju tõestabki. Seetõttu ma ei julgeks küll kohe nii väita.
Pealegi mida siis Narva elektrijaam kasutab- venelaste sütt või- Eestimaist põlevkivi- anname ka tööd suurema tööpuudusega Virumaale.

tegelikult tuleb kohaliku kütust ikka rohkem väärtustada ja olla sellega solidaarne EESTI RAHVAGA

No ei ole ikka küll nii! Veel haigem on "õiglane kaubandus" nime all propageeritav tegevus.
Mina olen solidaarne sel moel, et valin efektiivsema (odavama) lahenduse ja ei soodusta mõne "ärimehe" väheefektiivset tegevust.
Ahjaa, viidatud lehekülg on kallutatud info allikas, nagu nimestki lugeda võib. Nimelt on soojusarvutuses ära kaotatud maagaas (kas Soomes on tõesti keskküte odavam, kui maagaasi küte? Dotatsioonid?). Pellet ja "log wood (automatic)" (mis see on üldse?) on maagaasiga võrdse töökindlusega - ei usu (vähemalt pelleti osas, seda teist süsteemi tahaks enne näha).

efektiivne = odavaim ???
jah nii on mõnel mehel eestis, aga mitte euroopas
ja se väitja on väga eestivaenulik, kas ....a, kui laidab maha eesti tooteid, tüüpiline tõusiklik vingumine, miski ei kõlba
eestis toodetakse oluline hulk pelleteid ja mida rohkem siin ostetakse, seda väiksemaks kujuneb hind
soome toodab ka aastas ca 450000 t pelleteid ja ainult osa kasutatakse kohapeal, ülejäänu läheb rootsi
sel aastal on oluliselt kasvanud sealmaal pelletikatelde paigaldus
meil pelletihind on sügiseks langenud alla 2800 kr/t
soomes oli pelleti pakkumine farmari messi ajal 160 Eur/t, norm hind 180
nii kujuneb see ka meil eestis
ka küttepuude hind on püsinud või veidi langenud, olles keskmiselt 500 - 600 kr piires