Ehitusfoorum

Väiksem vana maja, renoveeritud, soojustatud, aga teise korruse lael on 40 aastat soojustuseks saepuru olnud (osaliselt shlaki ja liivaga kaetud). seda on seal napp 15cm, mis tänapäeval enam mingi näitaja ei olevat.
Kas on mõtet soojustust lisada, ja kui, siis kas:
*töö ja rahamahukaim oleks kogu sodi välja ja vill asemele.
*lisada lihtsalt saepuru/laastu?
*katta olemasolev villa vms-ga, mis tundub suht poolik lahendus.

kas on mõtet ikka seda sodi sinna veel juurde tekitada(ainult hiirtele ja muudele parasiitidele rõõmu),peaks vist ikka raha raiskama ja kõik puhtaks ning uus soojustus.

oehh, oleks ainult raha raiskamises küsimus. selle villakoguse jõuaks osta kah.
probleemid mujal: nn "3korrus", sealt see kättesaamine ja tolm. Pärast pole seda jama kuskile panna, st telli konteiner jne.
Pigem küsiks nii, et kui palju oleks optimaalne saepuru kihi paksus, sest tundub, et olemasolev jääb lahjaks. Maja ise uue 20cm kasuka all.

no kui saepuru siis vähemalt 30-35cm(kõik),eks vana on kokku ka vajunud ning selle isolatsiooni efektiivsus vastavalt vähenenud.Ise seda sinna siiski juurde ei topiks,vaid paneks uue.

kunstnik kirjutas:kas on mõtet ikka seda sodi sinna veel juurde tekitada(ainult hiirtele ja muudele parasiitidele rõõmu),peaks vist ikka raha raiskama ja kõik puhtaks ning uus soojustus.

teadmiseks et villast on närilistel sama suur rõõm kui saepurust
liiva ja saepuru segu laelt ära võttes muutub lagi oluliselt kergemaks ning on oht et tulevad praod sisse ( noh eeldan et kipslagi)

ifffff kirjutas:

kunstnik kirjutas:kas on mõtet ikka seda sodi sinna veel juurde tekitada(ainult hiirtele ja muudele parasiitidele rõõmu),peaks vist ikka raha raiskama ja kõik puhtaks ning uus soojustus.

teadmiseks et villast on närilistel sama suur rõõm kui saepurust
liiva ja saepuru segu laelt ära võttes muutub lagi oluliselt kergemaks ning on oht et tulevad praod sisse ( noh eeldan et kipslagi)

kuna siin jutuks uuesti tuli siis küsiksin,kas oskab keegi ka soovitada mingit sellist materjali soojustuseks,mis neile pisikestele kuraditele mitte ei istuks,sest oletan et ka penos on neil päris mõnus olla!

Neile peaks olema vastukarva selline materjal, mis ei lase käike rajada.

Kas tselluvill pole mitte see materjal, mida närilised ei armasta - seda boorhappe pärast?

Linaluu ka vanades majades popp. Kunagi veeti Abja-Paluojalt seda koormate kaupa uusehitustele ja läks ainult lagede soojustuseks. Pealtnäha tundub küll, et sellesse käiku uuristada on sama lihtne kui suhkrutoosi...

Mul oli ka saepuru katusel. Aga kuna katus natuke sõela moodi siis oli sealt saepurust üks komponent aja jooksul lahkunud. Ja nii oligi saepurust ainult puru järgi jäänud. Õnneks polnud ta mingite teiste asjadega segatud ja selle järgijäänu tassisid igasugu põllupidajad hea meelega minema.

Mina panin enda majale kuiva saepuru paksusega ca 50 cm. Siis villa jaoks raha ei jätkunud ja saepuru toodi tasuta koju kätte. Olnud seal juba üle 10 aasta ja siiani ei kurda. Kui nüüd peaks uuesti ehitama, siis kindlasti mingi puistevilla või mingi vahu. Kui paned tavalise villa, siis sellest puhub sul pööningul tuul läbi ja kogu soe läinud. Hiirte probleem tekib siis, kui neil seal midagi süüa on. Endal krõbistavad sindrid seinas oleva villa vahel iga sügis (pööningul on mitu pakki mürki laiali) ja siis kaovad ära. Kuidas nad läbi kivikonstruktsiooni sinna saavad ma ei tea, kuid nii ta on. Aga see sama vana saepuru pane lihtsalt mõne tuttavatalumehe põllumaale- see suts lupja seal sees ei tee põllule miskit halba. Nagu ka sutsakas saepuru.

Saepuru puuduseks on tuleohtlikkus ja selle soojapidavus on kirjade järgi ligi poole halvem kui kaasaegsetel soojustusmaterjalidel.
Aga kui kasutada pööningul kuiva, näiteks puidutöökoja saepuru, siis ilmselt kahjurid selles elada ei taha. Seentele ja putukatele on elutegevuseks vajalik ka niiskus. Kui kasutatakse soojustamiseks penot, mis samuti põleb ja kui saepuru saab tasuta, siis mina paneks pigem saepuru kui, et laenurahaga ostetud peno.
Samas villa soojapidavus vastab tootja poolt antule ikka koostöös tuuletõkkega ja aurutõkkega.
saepuru pluss mineraalsete villadega võrreldes pidavat olema ka märksa suurem niiskuse siduvus, enne kui selles hallitus tekib.