Korrusmaja küttesüsteemi vahetus...

[RRR]

Tere! Äkki on kellegil kogemust... Kas tuleb kõnealla 80datel ehitatud keskküttega majas, viimase korruse korteril radikatest loobuda ja minna üle õhksoojuspumbaga kütmisele?

[usr1]

Seda võimalik teostada küll.

Viimase korruse radikad ühendad järelt ära ja eelviimasele korrusele paned õhutajad jne .. lihtne .

Kas arvad et on see mõistlik ka . Samas tueb ühistuga kokkuleppele saada.
Kas tegemist terve majaga või siis üksiku korteriga ??

Lisainfo : usr1@hot.ee


Vee.-Kanali ja Küttesüsteemid

[RRR]

Mõistlik on see kohe kindlasti, kuna ma ei ela seal korteris püsivalt, seega võiks enamus talveperioodist hoida seda jahedana. Aga ühistusse ma helistasingi ja keegi naishääl vastas, et võib-olla isegi saaks, aga praeguse kütte tasumis kohustus ikkagi säiliks Siis lõpuks mõtles üldse ümber ja otsustas, et see rikub kogu maja küttesüsteemi ära ja võin ainult lisaks selle panna...

[Rostfrei]

No mõtle ka asja peale nii, et naabrid all ja kõrval "soendavad" ka sinu seinu / põrandat, ehk kaudselt maksavad sinu sooja kulu kinni. Nii et õhk/õhk pump ei välista 100% kütte eest tasumisest.

[jan]

Ühistu naisterahval on täiesti õigus mõlemas punktis ning väga hea, et ta ei luba välja lülitada (isegi kui edasi maksaksid). Tühjalt seisev kinnisvara ei ole tulus. Müü korter kas maha või võta üürilised sisse.

[RRR]

Kisub teemast välja, aga tänud nendele, kes kaasa mõelda viitsisid... Ja mul pole tühjalt seisva kinnisvara vastu midagi, kv turg ei kutsu enam eriti müüma kah, kuigi ma ei arvagi, et hinnad kunagi endiseks kerkivad.

[Busta]

pane üldkoosolekul arutamisele, kui otsus on positiivne, võid teha.

[Kalvis]

Nii plaksakil üldkoosolekul arutamisele panek ei oma jälle seaduslikku jõudu (päevakord peab enne üldkoosolekut kinnitatud olema).
Minu teada piisab juhatuse liikme allkirjast ja kõik. Edasi on allkirja andnud juhatuse liikme oma asi, kas ta veeretab otsuse üldkoosolekule või on nõus personaalselt vastutama.

[Busta]

Nii plaksakil üldkoosolekul arutamisele panek ei oma jälle seaduslikku jõudu (päevakord peab enne üldkoosolekut kinnitatud olema).
Minu teada piisab juhatuse liikme allkirjast ja kõik. Edasi on allkirja andnud juhatuse liikme oma asi, kas ta veeretab otsuse üldkoosolekule või on nõus personaalselt vastutama.

Ei piisa juhatuse liikme allkirjast (vastutuse võtmisest) ja on küsitav, kas lahtiühendamiseks piisab ka üldkoosoleku otsusest või on vaja kokkulepet kõigi kaasomanike vahel. See, kuidas üldkoosoleku pidamine käib, on teine teema. Kes ühendab ennast kalvise soovituse järgi lahti, teda võib tulevikus oodata ees halb üllatus, et nõutakse tagasiulatuvalt kõik küttekulud täis mahus sisse.

Natuke siis ka õigusteoreetilist käsitlust, et laest võetud arvamused ette ja taha lõplikult ära nullida:

Kes soovib lugeda, siis omal käel leidke 18. juuli 2008. a portaalis tarbija24.ee ilmunud Eesti Korteriühistute Liidu juristi Monika Sulg artikkel „Keskküttesüsteemist lahkumine ei vabasta küttearvest” (http://www.tarbija24.ee/300708/esileht/ ... 339775.php) , kus ta märgib, et: „Pärast mitmeaastast kohtusaagat keskküttesüsteemist väljalülitatud korterite küttekulude arvestamise osas jõudis ringkonnakohus otsusele, et keskkütte välja lülitanud korterid ei saa nõuda küttekuludest vabastamist. […]Lühidalt kokkuvõetuna järeldas kohus, et individuaalküttele üle läinute küttearvete vähendamine on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning tegelikult on vähendamise näol tegemist üksnes teiste liikmete vastutulekuga individuaalkütjale.”

Ühes kohtuasjas on minu lugupeetud oponent väitnud:

Korteriomandiseaduse (edaspidi nimetatud „KOS”) 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Korteriomand koosneb seega ainuomandist korterile ja kaasomandist hoone ühises kasutuses olevatele osadele ja maatükile, millel hoone asub. Korteriomandi puhul on ainuomand ja kaasomand teineteisega lahutamatult seotud, mistõttu ei ole sugugi iga korteriomaniku otsustada, milliseid tegevusi ta oma reaalosas läbi viib. Seega ongi korteriomandi puhul äärmiselt olulise tähtsusega vaadelda, mis kuulub korteriomandi reaalosa ja mis kaasomandi mõtteliste osade koosseisu, sest just vastavast asjaolust sõltub, kuidas toimub vastava osa ekspluateerimine sh kulude katmine. Ka märgitud probleemile annab ühese vastuse KOS toodud regulatsioon.

KOS § 2 lg 1 on nimelt defineeritud, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Sama sätte lg 2 tuleneb, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Märgitud sättest tulenevalt on üheselt selge, et küttesüsteem kui korteriomanike ühiseks kasutamiseks olev seade on korteriomanike kaasomandis. KOS § 15 lg 1 on sätestatud, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Koostoimes KOS 1 lg 1 tuleb arvestada ka asjaõigusseaduses (edaspidi nimetatud „AÕS”) kajastatud kaasomandit reguleerivate sätetega. AÕS § 72 lg 1 tuleneb, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

AÕS § 74 lg 1 tuleneb, et kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Märgitu kehtib ka kaasomandis oleva küttesüsteemi osas (NB! minu arvates on see väide enam kui küsitav, sest küttetorustiku sihtotstarvet ju ei muudeta- nt küttetoru kohandatakse joogiveetoruks vms.) KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud töös „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral” (tiri endale lugemiseks: http://www.v-maarja.ee/systematic/files.php?id=181) on pööratud tähelepanu ka erinevatele küttekulude jaotamise printsiipidele, kusjuures on asutud seisukohale, et eelistatum on kulude jaotamine võrdeliselt eluruumide pindalaga võrreldes kulude jaotamisega vastavalt tegelikule tarbimisele. „Küttesüsteemist eraldumise korral on vaja aga üldkasutatavate ruumide kütteks vajalik soojushulk eraldi arvutada. Seda tuleb teha esmalt kogu hoone kohta tervikuna ja siis sellest eraldada lahtiühendatud korteri pinnaga proportsionaalne osa, S.t ühisest küttesüsteemist lahkunud korteri kasulik pind jagatuna kõikide korterite kasuliku pinnaga korrutatuna summaarse soojustarbega ühiskasutuses olevate ruumide kütmiseks. Üldisest küttesüsteemist lahkunud korterid peavad katma rahaliselt oma osa üldruumide küttes, samuti tasuma korterit läbivate püstikutorude soojuseeralduse ja vannitoas asuva käterätikuivati soojuseeralduse eest. Olulise komponendina võib siia lisanduda nn naabriküte, seda juhul kui üldisest küttesüsteemist lahkunud korterit ei köeta normaalse sisetemperatuurini ja selline korter saab osaliselt soojust naaberkorteritest vaheseinte ja vahelagede kaudu.”


Seega, isegi kui ennast küttest välja lõikad, pead hakkama tasuma mingit % üldisest küttehinnast. Leian, et küttesüsteemist lahtiühendamine on üldkoosoleku pädevuses otsustada (juhin tähelepanu Monika Sule artiklis käsitletud ringkonnakohtu lahendile, kus leiti, et küttekuludest vabastamine on üldkoosoleku pädevuses ja praktikast tulenevalt ongi rahateema just oluliseim, mille pärast kohtusse minnakse- sest ümberehitamist vaevalt et nõudma hakatakse), sest KÜ ongi loodud ühisosa majandamiseks. Kui küttesüsteemist lahtiühendajale "mõõdetakse" välja õiglane kütteprotsent, mida ta peab maksma, siis ei mõjuta see teiste korteriomanike kulutusi jms. ning selline tegevus ei välju üldises mõttes majandamisküsimuste piiridest.

Omaette teema on, kas küttesüsteemi ümberehitamine vajab ehitusluba.EhS § 16 lg 1 p 2 ütleb, et on nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme. Ei tea nimetada ühtki juhtu, kus KOV oleks läinud kortermajadesse midagi kontrollima või ühistu otsuseid ümber hindama.