Ehitusfoorum

Vaatasin siis ka oma süsteemi üle ja küsimus kas on siis õige?
Teeääres post kus liitumiskilp arveti kella ja peakaitsmega 3x16A ja sellel postil on kolm liitumiskilpi ning sinna posti juurde en teinud ka EE maanduse. Edasi läheb õhuliiniga AMKA 3x16+25mm2 esikusse peajaotuskilpi. Et siis 3F ja PEN. PEN läheb edasi N ja PE-ks. Juhistik on tehtud vastavalt tarbijatele kas 5 või 3 soonelised. Kus kol-roh on ühendatud PE alla ja sinine siis N alla. Faasijuhil on ees lahklüliti ja siis automaatkaitsmed. Tarbitav võimsus on väike kuna tegu suvilaga. Kas peab ka olema veel eraldi kordusmaandus või piisab sellest väljas olevast EE omast mis asub ca 10m kaugusel? Kas ühendused on õigesti?

Tere!
Majale peab olema ehitatud eraldi maanduskontuur! Kuhu sa ühendasid PEN-juhe?

Tere!
Mina pole midagi ühendanud, kü�sin kuna vaatasin oma süs�emi üle�Kui 98a pandi uus kilp ja arvesti ja maandus sinna posti juurde ja siis see kõlba� miks siis nüüd e��ei kõlba ku�keegi vahepeal midagi ümber eh�anud ei ole. PEN tuleb liitumiskilbist esiku jaotuskilpi ja seal jaguneb N-iks ja PE- latiks, mis on sillatud.

Tere!
Mina pole midagi ühendanud, küsisin kuna vaatasin oma süsteemi üle. Kui 98a pandi uus kilp ja arvesti ja maandus sinna posti juurde ja siis see kõlbas, miks siis nüüd enam ei kõlba kui keegi vahepeal midagi ümber ehitanud ei ole. PEN tuleb liitumiskilbist esiku jaotuskilpi ja seal jaguneb N-iks ja PE- latiks, mis on sillatud.

pets256 kirjutas: Edasi läheb õhuliiniga AMKA 3x16+25mm2 esikusse peajaotuskilpi.

Juba selle õhuliini pärast tuleks maja juurde maanduskontuur ehitada (küll olnud juhuseid kui see +25mm2
katkeb aga faasid või faas jääb terveks ja seda mis siis juhtub ei taha Sa teada). Üldsegi AMKA otse peajaotuskilpi (mis valemiga, see ju õhukaabel, rõhk sõnal õhu)?

Ok mitte kohe kilpi vaid postist katusele masti otsa ja seal on ühenduskarp vahel ja sealt edasi tuleb 4x10mm2 vask. Ok saan aru et tuleb teha kordusmaandus aga kas praegu on asi õigesti lahendatud siis? eks lasen suvel siis maanduse teha. huvitab just see kilbis olev PEN. et siis sisse tuleb TN-C jah? ja minu juhtmestik on siis TN-S või TN-S-C ?

Juhistikusüsteemid
Jep. Sinul siis TN-C-S-süsteem.

TN-C-S süsteem seel juhul, kui suvila maandus tegemata. Kui suvila maandus on tehtud, siis TN-S süsteem. LK-st suvila JK-ni on TN-C ja suvila JK-st on TN-S.

Kaabli PEN-juht ja maandus peab olema phendatud sivila JK-s PE-lattiga. PE-lattist sild N-lattile.

figo kirjutas:TN-C-S süsteem seel juhul, kui suvila maandus tegemata. Kui suvila maandus on tehtud, siis TN-S süsteem. LK-st suvila JK-ni on TN-C ja suvila JK-st on TN-S.

Maandus ei puutu asjasse . Suvila peakilbi uksele silt märkega juhistikusüsteem TN-C-S kui edasi tuleb veel kilpe siis sinna märge juhistikusüsteem TN-S.
Vaata palun minu pandud viidet. TN-C-S PEN juht eraldatakse PE ja N juhiks. TN-C süsteem ühildatud kaitse ja neutraaljuht PEN. TN-S eraldi kaitse PE ja neutraaljuht N.

Tere, Imelik!
Ma vaatasin ja lugesin standardi. Sinu pildid on ilusad ja head, aga standardile ma usaldan rohkem. Kas sa lugesid uue standardi juhtmestikute kohta? Ta ei ole veel kinnitatud, aga märtsis ilmub välja.

Figo, ära aja jama. Imeliku selgitus on täiesti õige. Standard on segaselt sõnastatud, nagu alati. Elektrist peavad olema mingid algteadmised, et stadardist aru saada.

Külaline, kui sa oled tavaline elektrik siis tõesti raske arusaada. Tõesta, et sinul on õigus!

figo kirjutas:Tere, Imelik!
Ma vaatasin ja lugesin standardi. Sinu pildid on ilusad ja head, aga standardile ma usaldan rohkem. Kas sa lugesid uue standardi juhtmestikute kohta? Ta ei ole veel kinnitatud, aga märtsis ilmub välja.

Ei saa tõesti aru millisest uuest standardist käib jutt. Kuidas muudab maandusjuhi lisamine TN-C-S süsteemi
(peale lisakaitse) ja kuidas jääb siis juhul kui kilbist väljuvate liinide seas on ka TN-C süsteemis väljundeid
(näiteks õhukaabel kaugemal asetsevale abihoonele)? Huviga ootama jäädes .

Tere, Imelik!
Ma hea meelega saadan sinule paar pildi. Seal kõik ilusasti näha.

figo kirjutas:kui sa oled tavaline elektrik

Ma ei ole tõesti ebatavaline elektrik, pigem sina, nende väidete järgi otsustades.

figo kirjutas:saadan sinule paar pildi

Saada siis ikka niimoodi, et teised ka näeksid. Olen ka asjast huvitatud.

Külaline, jäta oma e-posti aadress ja hea meelega saadan.

Kas neid avalikult ei saa üles riputada (ma ei tahaks e posti avalikustada - see mul rohkem töö tegemiseks)?
Privaatsõnumit vist ka ei saa kuna Sa pole reg. kasutaja. Kas standardi osa et ei kannata üles panna?

figo kirjutas:jäta oma e-posti aadress

Kuhu ma selle jätan? Päris avalikuks ei tahaks teha, sama lugu, mis Imelikul.

See ei ole standardi osa. Siis ma ei saa aidata.

Imelik, ma saadan sinule sõnumi http://elektrik.pri.ee keskkonnas.

Uudishimulik kana sattus küll koka potti, aga saada mulle ka :
toomluk@gmail.com

Hea meelega saadan.

Tänud jooniste eest figo. Ometi ei veena see mind ümber. Aga seleta palun kuidas siis Sina asjast aru saad. Mõned tsitaadid sinu jooniselt-
TN-C-S

Juhistikku mille üks (toitepoolne) osa on väljaehitatud TN-C juhistikuna, teine (tarbijapoolne) osa aga TN-S juhistikuna, nimetatakse TN-C-S juhistikuks.

Igati nõus ja loogiline ning skeem ühtib minu poolt viidatuga (KM-kordusmaandus puudub jooniselt).

TN-C-S-juhistikus võib PEN-juhi vool ja pingelang tekitada samasuguseid häireid nagu TN-C-juhistikus mistõttu PEN-juhi hargnemispunkt PE- ja N-juhiks tuleb hoonesisestuses ühendada peapotentsiaaliühtlustussüsteemiga( joon. 3-2) ning maandada.

OK aga milles on vahe? Ehitan KM ühendan hargnemispunkti ja kasutan PE latti potensiaaliühtlustuseks (või paigaldan eraldi lati). Kas PEN juhi katkemine käib kah sinna "häire" alla (prioriteedi küsimus)?

TN-S

TN-S juhistikus on kaitsejuht neutraaljuhist eraldatud (joon.7 .1) ja tema pinge maa suhtes on normaaltalitlusel kogu juhistiku ulatuses null

Igati nõus (NB jätke see definitsioon meelde sellest tuleb veel juttu). TN-S juhistiku skeem vastab minu poolt viidatule (ilma KM-ta).
Nüüd tuuakse sisse (samas TN-S kõrval, samas peatükis) täpselt samasugune skeem (nagu TN-S) aga selle erandiga et N juht ei jookse toiteallikani vaid läheb kokku PE juhiga kuhu jookseb ka KM ning edasi (toiteallikani) läheb PEN juht.
Juures tsitaat

PEN-juhi maandatud hargnemispunktist algav TN-S-juhistik. Toiteallikast kuni PEN-juhi hargnemispunktini on tegu TN-C-juhistikuga

Tore. Nüüd küsin ma mida teeb see viimane joonis selles peatükis? Vaadake uuesti definitsioone. Viimane väide vastab sõna sõnalt
TN-C-S- juhistiku definitsioonile ja ei vasta mitte TN-S- juhistiku (kaitsejuht eraldatud ja kogu ulatuses null pingega maa suhtes)
definitsioonile. Isiklikult arvan et näidata taheti seda kuidas TN-S süsteem saavutatakse kui tegemist toite poollses otsas TN-C ga.
Veelkord puhta TN-S süsteemi puhul ei saa me rääkida samas kilbis mingist PEN juhist.