Ehitusfoorum

korteris vana kulunud parkett, need ruudud, mis vene ajal pandi. nüüd oleks vaja see ära lihvida ja lakk peale panna. mis masinaga seda lihvimistööd tehakse. kas võtan selle tavalise taldlihvija?
ja mis lakk see peaks olema mis sinna peale käib pärast???

ikka taldlihvijaga saab seda tööd teha.Ei soovita lakkimist, õlitamine on parem variant.

taldlihvijaga lääb see asi sul küll raskeks ja aeganõudvaks. võta laenutusest selleks ettenähtud tööriist, saad lihvitud ja lakitud ühe päevaga. taldlihvijaga teed ainult need nurgad, kuhu see masin ligi ei pääse. edu

to müürimees-seesamunegi tööriist sealt laenutusest ongi taldlihvija-on veel võimalus saada lintlihvijat aga seda ei soovita,kuna ilmselt tahetakse selles ruumis ka edaspidi sees elada,mitte järgmise paari kuu jooksul ainult tolmu koristada.Käsilihvijaga saab jah nurgad ja radikaalused üle teha-soovitan jällegi ümargust vibro taldlihvijat...
To Iff-võimaluse korral võin selle töö Sul ka ära teha ;-))

Petrik kirjutas:to müürimees-seesamunegi tööriist sealt laenutusest ongi taldlihvija-on veel võimalus saada lintlihvijat aga seda ei soovita,kuna ilmselt tahetakse selles ruumis ka edaspidi sees elada,mitte järgmise paari kuu jooksul ainult tolmu koristada.Käsilihvijaga saab jah nurgad ja radikaalused üle teha-soovitan jällegi ümargust vibro taldlihvijat...
To Iff-võimaluse korral võin selle töö Sul ka ära teha ;-))

ära püüa mulle selgeks teha milline on taldlihvija. mis puutub lintlihvijasse siis see tõmbab oma tolmu ära.
iff-ile soovitan seda, mis on kirjas mu eelmises teates ja lisaks, kui ei ole võimalik seda suurt lihvijat ära tuua, siis võta väike ekstsentriklihvija, sellega saad ka tehtud.
edu.

ma ei viitsi vaielda teemal,mis parem ja mis halvem ka kuidas keegi enda poolt välja renditavaid tööriistu nimetab-oma kogemustest võin julgelt väita,et igasugused tolmukotiga riistad-näit lintlihvija... paiskab piisavalt tolmu õhku -samas tald- ehk ketaslihvijal sellist probleemi pole-tolmurõngast ja tolmuimejat kasutades on töö 100 % tomuvaba-taldlihvija ja lintlihvija tööpöörded on erinevad-kõvemate puitude juures lintlihvijat juba ei kasuta,sest puit kipub põlema-oskamatul käsitsemisel on võimalik lintlihvijaga põrand nii ära rikkuda(vagudesse künda)et seda ei lihvi enam taldlihvijagi siledaks-pealegi saab taldlihvijat kasutada nii betooni kui ka puidu lihvimisel,samuti ka põrandate pesul ja õlitöötlusel-need argumendid pole laest võetud vaid kogemuste ja praktikaga omandatud.täiesti mõttetu on väita,et "võta väike ekstsentriklihvija"saad sellega ka tehtud-kui aega ja tahtmist on siis saad jah-arvestama pead aga sellega,et väiksemadki lohud ja künkad,mis selle masinaga lihvides tekivad jäävad hilisemal töötlusel kenasti valguspeegelduses näha-ise tead kui laiguliseks sa oma põranda kavatsed teha.Muud ei midagi-eks igaüks teeb ise omad järeldused,mida,keda ja kus kasutab...

mõttetu on sinuga vaielda petrik . ma ei kahtlegi su teadmistes ja ka mina ei võta seda laest. räägin samuti oma kogemustest. see ,et kui keegi siin nõu soovib, siis paraku kipub see minema kellelgi vahel kemplemiseks. ei tea sina ja mina,mis võimalused iff-il on. las ta otsustab,kuidas tal lihtsam on. kui ta enam üldse ise julgeb teha

Kõigelihtsam soovitus on võtta selle töö jaoks meister,kes sul selle töö ilusasti ära teeb ja kel masinad olemas.Ei hakka pikemalt peatuma oma esimestel "tantsusammudel" oma esimesel põrandal ;-)))) ja kokkupõrgetel vastvärvitud seintega-tegijal juhtub nii mõndagi ;-)))
Hea,et leidub oponente,muidu olekski elu nii üksluine ;-))
ilusal puitpõrandal on omaette väärtus-ja see on pingutamist väärt.Jõudu tööle!!!

Kui soovid kvaliteeti saada, siis ei ole mõtet ise tegema hakata (palju-palju on isetegijad, kelle töö peab hiljem üle tegema).

KVALITEETSED TÖÖMEHED Ja MATERJALID SAATE MEILT !!

info@klassikparkett.ee

meil talve hinnad 150 eeku ruut,sõbralik soovitus,see põrandate lihvimine ei ole nii lihtne kui esialgu tunduda võib.hel.55901019.või mõnele teisele lihvijale aga ise ära ette võta

kõigepealt võtad põranda liistud ära ja lihvid 40-ga diagonaali pinna puhtaks siis 100-ga valguse suunas pinna ja ääred lihvid 100 ga või 60 ja nurgad värvikraabitsaga puhtaks ja väike lihvimine tald lihvijaga ,tolmu imejaga tõmbad võimalikud tolmud ära (kui on kiire pole vaja)põhja lakk teras labaga,2x URPO (KIILTO) siis FLOTEXIGA 2 pinda Aku de luxe(kiilto) läike aste vaata ise millist tahad kas poolmatt, poolläikkiv,läikiv, Jõudu tööle
NB!mõnikord juhtub ka nii :kui näiteks ei saa lihvitud vana lakki välja siis kui oled katnud põhjalakkiga ja selle peale paned uretaani lakki siis see näitab selle välja kohati kus on vana lakki alles jäänud

Diagonaalis lihvimise all mõeldakse mida - diagonaalis ruumi või puusüü suhtes? Parkett nimelt kalasabasse laotud.

Diagonaalis pusüü suhtes on alati parem. Risti kalasaba, siis sama number
liivapaberiga pikki kalasaba. Kui kalasaba pikki ruumi siis selliselt lihvimine ka ruumisuhtes.

noor spetsialist kirjutas:kõigepealt võtad põranda liistud ära ja lihvid 40-ga diagonaali pinna puhtaks siis 100-ga valguse suunas pinna ja ääred lihvid 100 ga või 60 ja nurgad värvikraabitsaga puhtaks ja väike lihvimine tald lihvijaga ,tolmu imejaga tõmbad võimalikud tolmud ära (kui on kiire pole vaja)põhja lakk teras labaga,2x URPO (KIILTO) siis FLOTEXIGA 2 pinda Aku de luxe(kiilto) läike aste vaata ise millist tahad kas poolmatt, poolläikkiv,läikiv, Jõudu tööle
NB!mõnikord juhtub ka nii :kui näiteks ei saa lihvitud vana lakki välja siis kui oled katnud põhjalakkiga ja selle peale paned uretaani lakki siis see näitab selle välja kohati kus on vana lakki alles jäänud

kui alustad 40-nega siis järgmine peaks olema 60-nd siis 80-nd ja siis alles 100 mitte et 40-nelt 100-le, kui toimid sedasi siis jäävad puidu kahjustused.

ise võtsin laenutusest selle lihvija, millel liivapaber ümmargune.
Ühte tuba terve päev lihvisin ja ikka ei paistnud lõppu tulevat, jube nõrgalt nagu võttis+terve korter oli tolmu täis. Liivapaber oli jäme küll, aga eks laki kiht on ka nõuka ajal mõnuga pandud ja kõige sirgem põrand ei olnud ka.
See oli tõesti julm. Toa lõpetasin ära aga ülejäänud lasin lihvida inimestel kes sellega tegelevad, kahjuks ei näinud milline masin neil oli aga ei usu, et see millega mina tegin.
Odavam tuli minul nendele meestele maksta kui ise masin rentida, kuna ühe päevaga ei jõudnud tuba valmiski ja rentimine oli päris kallis, suured ümmargused liivapaberid maksavad palju ning neid läks mitu.
Minul 2 tuba lihviti 3k ära.

iff kirjutas:korteris vana kulunud parkett, need ruudud, mis vene ajal pandi. nüüd oleks vaja see ära lihvida ja lakk peale panna. mis masinaga seda lihvimistööd tehakse. kas võtan selle tavalise taldlihvija?
ja mis lakk see peaks olema mis sinna peale käib pärast???

Mis puidust vene ajal seda parketti tehti?

peaks olema kase kilpparkett

Anonymous kirjutas:peaks olema kase kilpparkett

Paar pealmist millimeetrit on jah kaske. Mis seal allpool on, seda ei oska öelda.

wake kirjutas:

Anonymous kirjutas:peaks olema kase kilpparkett

Paar pealmist millimeetrit on jah kaske. Mis seal allpool on, seda ei oska öelda.

all peaks tavaline saepuru plaat olema

4 milli kase spooni ja all vineer. olen seda mitu sada ruuti lihvind ja tean

martinsõõs kirjutas:4 milli kase spooni ja all vineer. olen seda mitu sada ruuti lihvind ja tean

oled nii tubli lihvija et oled esimese kihi ära lihvind?

iff kirjutas: 13 Okt 2005, 06:07 korteris vana kulunud parkett, need ruudud, mis vene ajal pandi. nüüd oleks vaja see ära lihvida ja lakk peale panna. mis masinaga seda parketi lihvimine töö tehakse. kas võtan selle tavalise taldlihvija?
ja mis lakk see peaks olema mis sinna peale käib pärast???

Lakk võib kestendada ja maha kooruda, eriti siis, kui ruumi temperatuur kõigub.

Värskendaks teemat,
Kalasaba tammeparkett, üsna paksu lakikihi all.
Lakk on vast seesamune mida nõuka ajal liikus, uretaan vms.

Kuidas peaks asjasse suhtuma?
Laseks selle suure pöörleva monstrumiga ja üritaks puiduni välja saada?
Paberid võtaks näiteks 40-80-120.

Variant B, karestaks laki ära ja tõmbaks mingi taolise põrandalakiga üle.

Pole ju kindel, kas ka esimesel juhul päris 100% puiduni välja saab, ehk siis vesialusel lakid või õlitamine oleks nagunii küsimärgi all.

Parketi puhul on 40 karedus esimeseks korraks vast liiga riskantne, kui enne ei ole ise teinud. Alustuseks peaks tavalise eksentriklihvijaga proovima kui kergelt-raskelt lakk on lihvitav ja eemaldatav. Siis edasi võib juba otsustada kareduse kasuks millega alustada. Viimased lihvid peaks tegema lõikeketastega. Tavalise nö. liivapaberi kettaga ei saa head tulemust. Kriipsud-kraapsud jäävad näha.

Eks ma katsetan esialgu ekstsentrikuga kah, kuigi see on midagi muud kui pöörlev ketas. Mis siis parem oleks, 60 või hoopis 80?