Ehitusfoorum

Tere.
Palkmaja on väljast soojustatud viiese penoplastiga, jätetud õhutamisavad voodri ja penoplasti vahele.
Kuid nüüd vaja teada, kas tuleks ka seespoolt soojutada villaga, kuna seinad on olnud suht kõverad, nüüd on uus karkass valmis ja saaks villa panna sinna, kuid kas tasub?
Vajaks kiiret vastust ...

Tänan.

ega ta paha kohe kindlasti tee.kui rahakott kannatab siis ära soojustuse ja ehitusmaterjalide pealt kokku hoia.kui teha siis ikka korralikult mitte et hakkame 2 aasta pärast uuesti üle tegema.

Präegu on niipalju paroci kivivilla üle, et saaks välisseinad ära soojustada, kuid räägitakse, et soojustatakse ainult väljas ju. Ja palksein tahab hingata ning selle villa pärast ta pikemas perspektiivis mädanema ei hakka vms, kui seestpoolt panna?
Karkassi peale lähevad sisevoodrilauad.

Võibolla sain ma millestki valesti aru, aga minu mõtted....

Maja oleks võinud kohe väljast soojustada paremini, loe: paksemalt. Ei saa aru: "jäetud õhtusavad penoplasti ja palgi vahele" otstarbest?! Et paneme kasuka selga ja jätame nööbid lahti?
Selline seest soojustamine nõuab spetsiaalset lähenemist ja ainult villa paigaldamisega sa ei pääse. Aga sellest on siin jahutud küll ja küll- kasuta otsingut. Leiad õige lahenduse ja kasulikke näpunäiteid.

Ei, palgi ja penoplasti vahel vahesid pole , penoplasti ja välisvoodri vahel on vahe ~2cm õhutusvahe vms ...

palk maja hingab seest välja. peno küll väga vale asi palkmajale. aga see ainult minu arvamus.

Seest on tehtud villaga nüüd ja paber peale pandud ja sinna vooder, väljas on penoplast ja vooder peal.

no mõne aastapärast saad palke vahetama hakata

x kirjutas:no mõne aastapärast saad palke vahetama hakata

Sa võid ise oma palke vahetada.

Karkass oli nagunii vaja teha, mõnest kohast on 20mm villa pandud, mõnest kohast 50mm.
Paroci leht: http://www.paroc.ee/channels/ee/do-it-y ... n/log1.asp

d. Kinnita aurutõkke 100mm ülekattega.
Teibi ühenduskohad, lae ja kõrval olevate seinte ühenduskohad

Võib suht kindel olla, et sa antud teipimist ideaalselt ei teinud(Või tuleb hiirepoiss ja nosib su paberikesse augukesi nii et aitab). Seega on kogu konstrui mokas ja ikkagi vahetad palke varsti.

sashaobrok kirjutas:

d. Kinnita aurutõkke 100mm ülekattega.
Teibi ühenduskohad, lae ja kõrval olevate seinte ühenduskohad

Võib suht kindel olla, et sa antud teipimist ideaalselt ei teinud(Või tuleb hiirepoiss ja nosib su paberikesse augukesi nii et aitab). Seega on kogu konstrui mokas ja ikkagi vahetad palke varsti.

Seintest ja laest ei tenudki, sest seal on karkass, mitte vill, ja hiirepoisil pole kuhugi liikuda seal.

Palkmaja soojustamine seestpoolt oleks kindlasti vale, sest siis ei pääseks soojus puitseina (võib märguda ei toimu õhuvahetust), sisemine soojustus ühtlasi ka muudab maja õhuvahetuse toimimist. Kui varad ja tapid on tihedad poleks palkmajale vaja rohkemat kui välja tuuletõke ja vooder. Tappe ja varasid on võimalik ka tihendada, linavildiga.

mart02 kirjutas:Palkmaja soojustamine seestpoolt oleks kindlasti vale, sest siis ei pääseks soojus puitseina (võib märguda ei toimu õhuvahetust), sisemine soojustus ühtlasi ka muudab maja õhuvahetuse toimimist. Kui varad ja tapid on tihedad poleks palkmajale vaja rohkemat kui välja tuuletõke ja vooder. Tappe ja varasid on võimalik ka tihendada, linavildiga.

Huvitav, et see palkmaja ikka nii imeline asi on, et suudab igat füüsikareeglit eirata ja alati üübersuuber soe olla Tuuletõke ja vooder my ass. Palk on tänapäeva terminites külm nagu külmiku sisemus.

Palkmaja võib täitsa seest soojustada, kuid suhtun samuti sellesse ideaalsesse aurutõkesse skeptiliselt. Olen seda tööd omaniku soovil teinud ja teed küll kõik nii ideaalselt, kui saad, aga siis mingi elektrik ikka ei kuula sind ja jätab toosid silikoonimata ning kisub igalt poolt paberi lõhki öeldes: huinjaa vent töötab ei juhtu midagi :S kurb, aga tõsi.

Tervist ml sarnane kyssa et vana palkmaja vaja soojustada. Sellega täica nõus, et välja poole palgile tuulet6ke ja vooder. Kuid seest plaanisin samuti kipsi ja villaga, kuid se aurut6ke on omaette probleem, et kuhu seda kõige kasulikum panna, kui panna? Kuna palkmaja kilesse pakkida pole just k6ige kasulikum m6te. Põhim. töö seisneb ses et lammutus kuni palgini ja edasi uus välimus majale seest ja väljast.

Kysimus kirjutas:Tervist ml sarnane kyssa et vana palkmaja vaja soojustada. Sellega täica nõus, et välja poole palgile tuulet6ke ja vooder. Kuid seest plaanisin samuti kipsi ja villaga, kuid se aurut6ke on omaette probleem, et kuhu seda kõige kasulikum panna, kui panna? Kuna palkmaja kilesse pakkida pole just k6ige kasulikum m6te. Põhim. töö seisneb ses et lammutus kuni palgini ja edasi uus välimus majale seest ja väljast.

Kui juba väljast võimalik teha, siis soojustus välja. Säästad siseruumi ja seinamaterjali. Sisse paned sel juhul ainult plaadi vahu/seguga , et seinad sirgeks ajada. Pole mõttet lolli mängida sisse soojustuse toppimisega, kui on effektiivsem ja 100% kindel viis seda teha ning mis kõige tähtsam võimalus ! Sisse topitakse soojustust juhul, kui välja pole seda rahaliselt või teistel põhjustel võimalik panna, näiteks pensionärid naabriks on kõige levinum probleem . Igal juhul pane soojustus välja ja aurutõkke vajadus puudub ning kvaliteet on garanteeritud !
Ainult tuuletõkke paigaldus on puhas lollus, sinna alla ikka korralik villakiht 20 cm . Nagunii peate tuuletõkkeks karkassi tegema. Niiskus läbivust vaadates võite ka vabalt penoplasti välja paigaldada. Kuigi süda ei taha seda eriti uskuda, aga peno laseb niiskuse paremini läbi, kui mistahes palksein. Tähelepanu tuleb kindlasti varade tihendamisele pöörata .

Kogu texti ma ei hakka ymber tsiteerima.. Yhes6naga palkmajal PEAB palk hingama ja 6hku saama, järelikult ma ei hakka maja väljast 6hukindlax möxima. Kui auru/niiskust6ket ei pane sis jääb ju nullpunkt kuhugi palgivahele niiskuse tekkex??

Kõige paremini säilinud palgid on neil majadel mis on seest korralikult kinni krohvitud ja väljast "soojustatud" fibroliidiga ja siis veel põhjalikult sisse möksitud krohviga.
Edu ka teile...


edit: Andestust, mõtlesin siiski möximist.

Mul 1902a. ehitatud palkmaja millel väljas ainult voodrilaud ja sees papp.
Eks kui siinset teooriat lugeda siis soojustatakse väljast. Välisvooder seega kõik välja vahetada ja sinna alla vill??? Kas seest ainult ei saa? toad suured ja kõrged.
Alustama peaks laest ja põrandast? Lage katab laudis mille peale on veetud liiv. Põrandal vaid põrandalauad ning nende all must muld.
Mõtlesin et kui siseseina karkass+vill+voodrilaud et sellest piisab. Vist mitte?? Palun parandage kui eksin.
Andres

endal oli sama jama.
proovisin uurida netist kuidas seda soojustust teha siis seest soojustamisel oldi poolt ja vastu.
kuna ise selles majas ei ela vaid vanemad siis nemad panid sisse soojustuse kuna oli lihtsam ja odavam.
kuna üks väide miks ei tohi seest soojustada on see, et seina nullpunkt liigub sisse ning sellega seoses niiskus jääb palki ja hakkab mädandama. on see õige või ei kuid eelmisel suvel lasin voodri maha võtta ning panna soojustuse, uue voodri ja uued aknad.
loodetavalt tuli hea.

Käsil maakodu remont,tegemist ristpalk majaga aastast 1944.Nõuka ajal on maja välisfasaad laotud kividest ja siseseinad kipsilaadse plaadiga üle löödud,mille vahel mingit soojustust ei ole.Plaan on väljast kivid eemaldada ja soojustada seestpoolt.Millised oleks teiepoolsed targad nõuandes minu idee teostamiseks.Kindlasti tahan maja jätta palgiks.Palun nõuandeid

kehv plaan.

tere

Lugenud siin ja arvamusi seinast seina. küsin ka kiirelt ara nagunii tuleb samusti seinast seina vastuseid.

Renoveeritav palkmaja. väljas oli vooder ja mingi paber. sai maha kakutud.
Seespool palgini puhtaks.

Nüüdne plaan on selline:

Sisse:
42karkass
Vill vahele
aurutõke
topelt kips


Välja:
100 villa
tuuletõke
vooder


Kas on vale?
Seespool aurutõkke kile/paberi mõte on et niiskus ei läheks palkidesse? aga kui ta läbi kipsi läheb siis märgub kips ju tagant poolt ja hakkb kopitama.

Tänan vastuste eest

No johhaidii. Õhuniiskus ei hakka kuhugi enne kondenseeruma kui pole toimunud olulist temperatuuri langust. Kips ja selle taga olev kile on praktiliselt toatemperatuuril. Plaan on suht enamvähem nii õige kui "hea eesti ehitustava" seda üldse võimaldab. Kui võimalik, pane villa rohkem kui 100.