Ehitusfoorum

Kokku on siis 10 kontuuri.JA 2 kontuuri mis on 2.l magamsitoal ei küte õieti.teistes tubades pole probleemi aga just 2 toas.Kas võib olla variant,et põrandakütte ringlus pump on lahja? Pump ise on mxvõimsusel.

mis marki pump, mis kontuuride pikkused? kas on ka nivoomõõdikud peal? äkki piisab toimivate liinide koomale keeramisest? mis diameetriga torud kolletori toiteks?

Need 2 peaks olema kõige pikemad kontuurid ca 95 meetrit. Nivoo mõõturid on olemas.Toiteks on 32 mm toru.Pumba marki ei oska hetkel öelda.

Nondes kahes vast õhk sisse jäänud.

Õhk võib küll olla aga kontrollimise jaoks keera ülejäänud kontuurid kinni ja uuri, kas see külm ka siis soojaks ei lähe. Kui ei lähegi siis on mingi ummistus. Kui läheb siis pead hakkama kontuuride taskaalustusega tegelema, või siis võimsama pumba soetama. Tasakaalustusele siin juba vihjati. Aga vädi olukorda kus uisapäisa tegutsema hakkad. Tihti on odavam mõni teadja tegelane asja kallale lasta kui pärast mingit jama lappida.

kõige lihtsam viis asja kontrollida, keera ülejäänud kontuurid kinni ja vaata, kas probleemne kontuur läheb soojaks. Kui jah, siis pead süsteemi tasakaalustama. Tasakaalustama peaksid süsteemi nii või naa.
Millest sa üldse aru saad, et üks kontuur ei küta? Kas andev toru on ikka soe ja tagastuv täiesti jahe? Või on ka andev toru jahe?

Mul on ka sama mure ja kahtlustan ise, et on torustik hakkab ummistuma. 5 aastat on süsteem töötanud ja igal aastal suureneb majas mW-de kulu. Kas keegi teab peale http://www.Bauer.ee seadmete mingeid tehnoloogiaid mis torud puhtaks teeksid?

Põrandakütte torudes on suletud veering. Ehk et sinna ei saa sodi juurde kuidagi tekkida. Kui tegemist maaküttega, siis megawatte läheb sul arvatavasti järjest rohkem seetõttu, et väline külmaring on vast tekitanud maa sisse igikeltsa ja sealt pole enam võimalik eriti rohkem sooja võtta. Ja kütad järjest rohkem lihtsalt elektriga.

mW on millivatt. Kui sa juba neid ka mõõdad siis mingi bauer on poisike. Aga üldiselt on eelnev jutt täitsa õige. Alustada võiksid soojusvahetite puhtuses veendumisega.

sashaobrok kirjutas:Põrandakütte torudes on suletud veering. Ehk et sinna ei saa sodi juurde kuidagi tekkida. Kui tegemist maaküttega, siis megawatte läheb sul arvatavasti järjest rohkem seetõttu, et väline külmaring on vast tekitanud maa sisse igikeltsa ja sealt pole enam võimalik eriti rohkem sooja võtta. Ja kütad järjest rohkem lihtsalt elektriga.

Elektrokeemiline korrosioon on see, mis tekib kinnistes süsteemides ja see pidavat ummistama soojusvaheteid ja torustikku. Ja õhutusest tuleb ju musta tahma välja küll. Ise arvan, et see ikka selle süü. mW ja MW ja kW ühikutes ma hästi ei orienteeru.

Siin tegemist jälle üldlevind loogikaveaga . Füüsika ei ole olnud koolides vist populaarne õppeaine (ei ole seda ka ilmselt tulevikus).
Radikas või põrandakütte kontuur ei ole ise soojuse tarbija (ta ainult vahendab seda mis soojuse tekitaja tekitab). Kui ta seda
ei suuda (näiteks ummistuse tõttu) siis väheneb tema soojusväljastus ehk võimsus ja ruum loogiliselt jaheneb ning küttekontuur ei suuda täita temale pandud ülesannet. Kui soojust ei saa ära anda siis vist teda ära ei anta või kuidas? Kui soojust ei saa ära anda siis teda ei tekitata või vastasel korral peaks ta väljuma kuskil mujal (tekitama sinna sauna- eeldab siis ka vastava võimsusega soojusvaheti olemasolu).Tulemuseks oleks lihtsalt ebaühtlase soojusejaotusega ruumid.
Energiakulu saab tõusta ainult maja soojavajaduse kasvuga või soojusetekitaja effektiivsuse (kasuteguri) langusega.
Soojuspumpa kui sellist ei viitsi kommenteerida (siin teadjaid mehi küllaga). Muuseas ei jaga samuti küttesüsteemidest kui sellisest essugi.

Teooria on alati hea asi aga mingil segasel põhjusel kipuvad praktikud katkisi/vigaseid asju natuke kiiremini korda tegema. Ehk siis see on kõik õige mis sa räägid aga praktilise poole pealt pole sellega mitte kottigi peale hakata. Või suudad sa täpselt öelda, milline koht selles süsteemis enam algsega võrreldes sama edukalt oma ülesandega hakkama ei saa ?
P.S. Kusjuures kogu selle asja peale tuli mul veel mõte, et kui igas toas on oma termoandur, siis seda võiks aegajalt tolmust puhtaks teha. Vbl polegi muud jama. Vähemalt telekate puhul on aegajalt küll see vastuvõttev "silm" olnud sellise saastakihi all, et hirm tuleb peale. Tulemuseks ongi puldi peksmine ja meeletus koguses patareide vahetamine.

"Praktiliselt hooldusvaba" (tihti esinev reklaamlause)- siin nüüd tulebki vist mängu praktika
"Teoreetikud" vaikivad selle koha peal- (loe minu eelmise postituse viimast lauset). Termostaadi riknemine muudaks aga ka ruumide temperatuuri ( igati võimalik -1C kõrgem temperatuur kogu kütteperioodi ajal = märkimisväärne küttekulu suurenemine).
Samuti võimalik eelpoolmainitud maakontuurivariant (tegelikkuses samuti soojusvaheti kuid tegemist mitte väjundi vaid sisendiga).
Võimalusi palju, oleneb ikka konkreetsest süsteemist.

Onu42 kirjutas:

sashaobrok kirjutas:Põrandakütte torudes on suletud veering. Ehk et sinna ei saa sodi juurde kuidagi tekkida. Kui tegemist maaküttega, siis megawatte läheb sul arvatavasti järjest rohkem seetõttu, et väline külmaring on vast tekitanud maa sisse igikeltsa ja sealt pole enam võimalik eriti rohkem sooja võtta. Ja kütad järjest rohkem lihtsalt elektriga.

Elektrokeemiline korrosioon on see, mis tekib kinnistes süsteemides ja see pidavat ummistama soojusvaheteid ja torustikku. Ja õhutusest tuleb ju musta tahma välja küll. Ise arvan, et see ikka selle süü. mW ja MW ja kW ühikutes ma hästi ei orienteeru.

Räägi palun lähemalt elektrokeemilisest korrosioonist.

olen näinud ka aastaid suletuid süsteeme, selline paks plöga tuleb radikatest välja jne. kui süsteemis plaatsoojusvahetid jne, siis soovitan aeg ajalt spets happega läbi pesta. selleks on hooldus firmad. samuti lisatakse muud keemiat küttesüsteemi.

kui onu42 on MW arv tõusnud, siis algatuseks võiks kirjeldada kütte allikat (millega köetakse), vaadata üle mudakogujate sõelad, kontrollida automaatika seadistusi (kui on) jne.

lugupidamisega!

Ärge selle happega pesemise peale nüüd väga tõsiselt panustage. Mitte, et see midagi ei muudaks aga see tapab soojusvaheti ka ära. Kusjuures puhtaks teeb küll aga kui seal sees täpselt sama asi edasi ringleb siis on ju mingi aja pärast jälle jama.

Rostfrei kirjutas:

Onu42 kirjutas:

sashaobrok kirjutas:Põrandakütte torudes on suletud veering. Ehk et sinna ei saa sodi juurde kuidagi tekkida. Kui tegemist maaküttega, siis megawatte läheb sul arvatavasti järjest rohkem seetõttu, et väline külmaring on vast tekitanud maa sisse igikeltsa ja sealt pole enam võimalik eriti rohkem sooja võtta. Ja kütad järjest rohkem lihtsalt elektriga.

Elektrokeemiline korrosioon on see, mis tekib kinnistes süsteemides ja see pidavat ummistama soojusvaheteid ja torustikku. Ja õhutusest tuleb ju musta tahma välja küll. Ise arvan, et see ikka selle süü. mW ja MW ja kW ühikutes ma hästi ei orienteeru.

Räägi palun lähemalt elektrokeemilisest korrosioonist.

Mina olen aru saanud asjast nii, et erinevad metallid reageerivad veega (vahet pole, kas keemiline või tava vesi) erinevalt ja seetõttu see tahm tekibki. Pildi leidsin ka http://bauer.ee/anna_galerii_pilt.php?p=98 .Kui süsteem koosneks ainult üht sorti metallidest poleks seda probleemi, aga on ju vask (soojusvaheti) plekk (radikas) jne. jne. Selle baueri mõjusse ma usun, aga mind huvitab, kas on ka mingeid teisi tehnoloogiaid. Läbipesud happega mõjuvad väga halvasti soojusvaheti elueale - seda ei soovita. Tuttava juures Saviliiva elurajoonis on Merko ehitatud 3 kordsed majad. Enam-vähem on kõik 1-1,5 aastat vand ja järjest vahetatakse termoregulaatoreid, kuna see tahm on need juba tuksi keeranud. Sama jama olevat elnud Kredexi näidismajas (Paldiski 171), sealt ma üldse Bauerist kuulsin...

Külaline kirjutas:Siin tegemist jälle üldlevind loogikaveaga . Füüsika ei ole olnud koolides vist populaarne õppeaine (ei ole seda ka ilmselt tulevikus).
Radikas või põrandakütte kontuur ei ole ise soojuse tarbija (ta ainult vahendab seda mis soojuse tekitaja tekitab). Kui ta seda
ei suuda (näiteks ummistuse tõttu) siis väheneb tema soojusväljastus ehk võimsus ja ruum loogiliselt jaheneb ning küttekontuur ei suuda täita temale pandud ülesannet. Kui soojust ei saa ära anda siis vist teda ära ei anta või kuidas? Kui soojust ei saa ära anda siis teda ei tekitata või vastasel korral peaks ta väljuma kuskil mujal (tekitama sinna sauna- eeldab siis ka vastava võimsusega soojusvaheti olemasolu).Tulemuseks oleks lihtsalt ebaühtlase soojusejaotusega ruumid.
Energiakulu saab tõusta ainult maja soojavajaduse kasvuga või soojusetekitaja effektiivsuse (kasuteguri) langusega.
Soojuspumpa kui sellist ei viitsi kommenteerida (siin teadjaid mehi küllaga). Muuseas ei jaga samuti küttesüsteemidest kui sellisest essugi.

Pole mul ka füüsika kuigi tugev aine kunagi olnud, aga loogiliselt võttes ja sinu jutule toetades: kui torud ummistuvad ja toas temperatuur langeb, siis tõsab automaatika või tõstan ma ise ju vee temperatuuri - katel kulutab ju rohkem gaasi, elektrit või mõnda muud kütust - on ju kulude suurenemine...

Olgu, aga kuhu ta see rohkemast gaasist tulnud energia läheb ? Ja ära hakka ajama, et kuskile toru sisse mustusesse jääb kinni.

dumbuser kirjutas:Olgu, aga kuhu ta see rohkemast gaasist tulnud energia läheb ? Ja ära hakka ajama, et kuskile toru sisse mustusesse jääb kinni.

Juhtusin samasse seltskonda ühe enrgeetikuga. Meenus mulle siis siin käsitletud teema ja Bauer.ee - kirjutatud säästulugu. Konsulteerisin. Põhimõtteliselt on nii, et kui sul on torud/radikad puhtad saad kütta näiteks 40 kraadise veega, kui radikad mustad, siis pead kütma 60 kraadiga. Toas saad oma temperatuuri kätte, sellega OK, aga soojakadu tuleb keldrist, pööningult või sahtidest, kust iganes trassid läbi jooksevad...ja sinna see energia kaobki. Lühidalt, kui normaaltingimustes on keldris näiteks 15 kraadi, siis ülekütmise puhul on on keldris 20 jne...
Kõlab usutavalt või mis?
Ja veel rääkis ta , et kui katlast lähevad läbi veetorud ja need seestpoolt ära isoleerida (katta elektrokeemilise korrosiooniga), siis torud võivad lihtsalt ära sulada, kuna vesi neid ei jahuta.

Ok. Tegelikult siis peaks olema olukord, kus energia peab minema läbi tõkkekihi. Soojuse puhul siis võib seda toruseinal olevat asja tinglikult lugeda soojusisolatsiooniks. Sel juhul võib isegi nõustuda, et kui see isolatsioon oli enne ainult keldris ja nüüd on ta ka toas siis läheb sama soojushulga isolatsioonist läbi pressimiseks kas kõrgemat algsoojust või siis pikemat aega vaja. Kummalgi juhul läheb see energia ka sellest keldris olevast isolatsioonist läbi. Sellise seletuse puhul (kui see nüüd on õige) suudan ma ka aru saada kuhu see liigne energia kaob

Kas pealevoolu temperatuuri reguleerimine käib üksiku ruumitermostaadi järgi (vanasti käis ikka välistemperatuuri järgi)? Tasakaalustamata ja reguleerimatu soojusväljastusega küttesüsteem raiskab tõepoolest energiat kuna toodab sooja mida me ei vaja.
See on muidugi huvitav loogika et soojusjaotuse parandamiseks tõstame pealevoolutemperatuuri - eriti energeetiku poolt.

Kindlasti on lähenemisi erinevaid aga selleks, et radiaatori rooste/ummistuse tõttu varem 15-kraadine kelder nüüd 20 kraadini soojeneks peab asi ikka päris hull olema. On elementaarne, et torustik on isoleeritud seal, kus soojuseraldust ei oodata (ehk siis kelder, pööning vms). Lisaks, soojema keldri tõttu võiks toa põrand olla jälle soojem ja seega vähem kadusid seal.
Lõpeks on soojakadu sel moel lihtsalt tühine - vähemalt niikaua, kui torud vastavalt isoleeritud ja katelt keema ajamata saab toa ikkagi korralikult soojaks.
Iseküsimus on soojuspumbaga kütmisel, kus väljundvee temperatuurist sõltub ka seadme COP. Aga soojuspumba puhul oleks siis juba üldse parem põrandakütet kasutada.

Eks seda paska tekib ikka radikatesse, kuid minu arusaamise järgi see "must löga" ei kiti radikate sisepindu täies ulatuses kinni nagu näiteks lubi. Samas on mul endal meeles ühe vana tuttava energeetiku soovitus eramu kesküttesüsteemi veega täitmisel-tema soovitas vesi ennem kergelt läbi keeta, et veest eralduks hapnik, milline tekitab korrosiooni ning kui vaja mingit "hooldust" teha, siis katsuda süsteemis olnud vesi uuesti tätimisel tagasi panna- sellest veest olevat lisaks hapnikule ka lubjakivi välja ladestunud...
See põhjendus on minu arvates täiesti loogiline- kui ikka vees hapniku pole, siis aktiivset korrosiooni ei toimu (kasvõi sügaval hapnikuveses merevees säilinud laevavrakid, millised pinnale tuues ja hapnikku saades ülikiirelt lagunema hakkavad). Tsentraalse küttesüsteemi puhul seda muidugi ei tehta ning nagu ma aru saanud olen, siis lisatakse suurte katlamajade vette mingit soola. Samas kaasaegset süsteemi remontides keerad radika juures sisendi ja väljundi kraanid kinni (või siis kollektori juures) ning teostad oma remondi ära. Ei tahaks uskuda, et need põrandakütte torud mõne aastaga päris umbe lähevad.
Pigem usun, et kuskil on õhupadi ees.

Mul oli sama jama, et vesi ei käinud ühest kontuurist läbi. Viga oli aga selles klappis, millest vesi põrandasse voolab. Võtsin selle "ruumi termostaadist juhitava mootori" maha ja kõbistasin klappi käsitsi, hakkas toimima. nüün jälle töötab tipp-topp.