Amprite jaotus korterite vahel

[Pensionär]

Kahe korteriga vana maja, tehtud on Eesti Energia nõutav liitumispunkt 40 A liinipostil ja edasi läheb vool majas kahe korteri vahel jaotusse. Ametlikku amprite jaotust ei ole tehtud, praegu on mõlemale korterile ühtemoodi 32A. Tegelikult oli maja vool enne kokku 25A (12,5 + 12,5). Maja korteritel oli krt. 1 kaks liitumislepingut,( garaaz -töökoda 3X380 20 A ja maja voolust 12,5 A). Krt 2. oli üks leping ja seega ainult 12,5 A. Kuidas olukorda korda saada? Olen andnud tasuta krt. 2-le amprid. Garaaz töökoja tarbimiskoht sai likvideeritud, et liita amprid maja ampritele, et ei oleks eraldi liitumiskoha maksmist. Nüüd soojuspumba firma ütles, et peab olema maja vool vähemalt 16 A ja samapalju läheb garaaz-tööruumidele? Enne oli plaan ainult garaaži jaoks ja voolu võtta liitumispunktist eraldi voolumõõtjaga. Mul ei olnud nõuandjaid, väga raske oli, korteris uute juhtmete panek, maksin üksi ka kõik üldrenoveerimistööd(maandusjne.). Naaber soovitas, et nii tuleb mõlemaile piisavalt ampreid. Kuidas teha Eesti Energiale amprite majasisese jaotuse taotlus? Palun abi.

[Küülaline]

liitumispunkt 40 A liinipostil ja edasi läheb vool majas kahe korteri vahel jaotusse. Ametlikku amprite jaotust ei ole tehtud, praegu on mõlemale korterile ühtemoodi 32A ... Nüüd soojuspumba firma ütles, et peab olema maja vool vähemalt 16 A ja samapalju läheb garaaz-tööruumidele?

Ei saa aru, kas on kaks liitumislepingut ja mõlemal 32 A, või üks leping 40A kahepeale ja ise jagate 32A kaitsetega omavahel? Ja mis see soojuspumba 16 A üldse asjasse puutub?

[Imelik]

Üldiselt segane lugu. Olukorrast arusaamiseks tuleks selgeks saada, milline oli algne olukord ja milline oleks soovitud olukord.
Tegelikult on see projekteerijate pärusmaa (arvestades seda et tõstetakse peakaitse nimivoolu ja muudetakse oluliselt maja elektrisüsteemi). EE nõuab teilt pingestamisel kindlasti teatist elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta.
Ka vanasti ei olnud 3 eraldi (elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise) lepingu puhul, ühel majal erinevaid liitumisi vaid ikka üks sisend ja vähemalt ühine pealüliti (küll aga eraldi määratud peakaitsesuurused).
Ma arvan et edasi polegi mõtet arutada kuna Teil läheb igal juhul vaja spetsialistide abi, nii et soovitan pöörduda konkreetse
elektritöö ettevõtja poole.
Kui mõni asi jääb segaseks siis võib siit foorumist muidugi üle küsida.

[Nõmmekas2]

Meil Tallinna Nõmmelt üks veidi sarnane lugu, ei tea kas sellsest ka abi on.
Meil on samuti 2 korteriga eramu, mis kahe mõttelise osana nn ühisomandis. Igal korteril on oma leping EE-ga.
Majal on üks üldine 3x50A peakaitse, mis juba vene ajast ning igal korteril oma sisendkilp voolumõõtjaga.
EE-ga lepingut korteri lepingut tehes ca 2000 a soovisime maksta ja seega ka tarbida korteris 3x20A ja vastav 3x20 peakaitse sai ka meie kilpi paigaldatud. Kuigi meil on 20A peakaitse seal siiani, tõstis EE ca 2002-2003 ühepoolselt meie ampritasu 25 peale, lähtudes 50A peakaitsmest jagatud kahele.

Nüüd hiljuti seoses sooviga viia kaitse vastavusse maksetega, so vahetada 20A 25A vastu, oli EE seisukoht, et kutsuge plommija kohale ja vahetage oma kuludega ära ...

[Küülaline]

tõstis EE ca 2002-2003 ühepoolselt meie ampritasu 25 peale

Kas selle vastu siis vaielda ei õnnestunud? Kui te kõik need aastad 20A hakkama olete saanud, viige siis nüüdki ometi "maksed vastavusse kaitsega", mitte vastupidi. EE-st räägitakse küll õudusjutte, aga ega seal päris tulnukad ka ei ole.
Oleneb muidugi korterist, aga usun, et 3x16A oleks isegi piisav, s.o. 11kW korraga.

[Kalvis]

Nõmmekas langes kas alatu pettuse ohvriks või ei räägi kogu lugu.
Muidu ei saa EE ühepoolselt muuta ühtegi lepingut. Kui lepingus on 3x20 A ja sa soovid selle juurde jääda siis EE ei ole õigus muuta lepingut 3x25 A ja nõuda lisatasu maksmist. Sind ei koti mingi x kohas asuv liini vahekaitse. Kui nõustuti ja maksti siis on õigus nõuda 25 A kaitset, kuid kuna plommimistöö on lisatööna olemas siis plommimistöö maksmisest ja kaitse vahetamine tehakse oma kulu ja kirjadega.

[Nõmmekas2]

Ma ei mäleta, kui kiiresti me seda 25A arve peal märkasime, kuid kunagi sai selles asjas EE-ga ühendust küll võetud ja mingi tark mees oli neil seal (ja kindlasti on ka täne veel), kes ütles et oot, oot, kohe vaatame seda asja, siis tuli aga tagasi ja ütles, et nägi kusagil plaani peal, et majal on 50A peakaitse ja siin küll teisiti kuidagi ei saa (või ei oska?), kui tuleb 50 kahe korteri peale pooleks teha. Nii see jäigi.

Kaitsmed on aga veneaegne mingi ümarad keraamilised sulavkaitsme pulgad ca 10 cm pikad, kui suurust õieti mäletan. 7 aastat tagasi ehitas naabrimees uue kilbi ja need jäidgi sinna kilbi alla peitu. Kui vaja peaks olema, tuleks naabril nüüd oma kilp eest võtta.

Nii oleme maksnud aastaid rohkem ampritasu, kas EE teeb siis vahel ka teisit? So nii nagu algses lepingus kirjas? Kui nii, siis peaks ülemakstu tagasi küsima, sest see summa peaks ikka tuhandetes juba olema.

Nüüd paar kuud tagasi tuli see jälle meelde seoses sauna el. kerise paigaldusega, tegin EE-le ettepankeu, et tuleksid ja viiksid kaitsme arvega ühte, mida juba hulk aastaid rohkem makstud. EE'st öeldi, et kutsuge plommija ja pange aga omale ise uus peakaitse.

[Imelik]

Nõmmekas 2 puhul tuleb vahet teha , kes on EE klient . Kui klient oleks majaühistu, arvestataks ampritasu maja peakaitsme pealt ja makstaks energia eest maja peaarvesti järgi ning edasine ei puutuks EE-sse (igaljuhul ei hakata peakaitset jaotama). Kui Nõmmekas 2 ja tema naaber on eraldi EE kliendid siis majal puudub peaarvesti (eeldusel et ühist omandivormi ega energiatarbimist pole) ning arvestus käib eraldi arvestite ja sõlmitud lepingute alusel . On ka kolmas variant, kus mõlemad on kliendid kui ka maja tervikuna (eeldab ühist omandivormi ja energiatarbimist- ning selle arvestit). Lepingus märgitud peakaitsme suurusest rohkem, pole aga EE-l õigus ampritasu nõuda ühelgi juhul. 50 A eest võib tasu nõuda juhul kui see on lepinguga kaetud/sätestatud ja selle tagamine on muutunud EE kohustuseks.