Ehitusfoorum

Tere.
Tekkis vajadus tegeleda katlamajandusega. Kuna eelnev kogemus puudub siis võivad mõned küsimused tunduda spetsidele väga rumalad! Aga kui ei küsi ei tule ka tarkus . Niisiis esimene küsimus: kas tsirkulatsioonipump paigaldatakse pealevoolu või tagasivoolu poolele? Kas on ka mingi kindel reegel?
Tänan asjalike nõuannete eest!

tagasivoolu peale

Soovitaks tagasivoolule, kuna siis vee temp. väiksem.

Ma ise ka arvasin nii. Aga vastuväited on et ikka kindlasti pealevoolule !? Kas on ka kindlaid poolt ja vastuargumente millega võiks apelleerida? Aitäh.

majandus kirjutas:Ma ise ka arvasin nii. Aga vastuväited on et ikka kindlasti pealevoolule !? Kas on ka kindlaid poolt ja vastuargumente millega võiks apelleerida? Aitäh.

eelmine postitus oli ju koos põhjendusega, milles asi

oleneb olukorrast ja küttesüsteemist kuidas ehitatud.

Püüan homme selgusele jõuda kuidas süsteem on ehitatud. Põhimõtteliselt nõukaajal ehitatud kahekorruseline klubihoone.Alumine korrus normaalselt soe aga ülemise korruse lõpp nii külm, et eelmisel aastal radikad lõhki (külm).Järelikult soe ei jõua nii kaugele. Alumine ja ülemine korrus on eraldi jaotatud.
Sai kohal käidud. Kahetoru süsteem. Üks kontuur kütab saali,teine osaliselt esimest ja tervet teist korrust. Vahepeal üritati lisapumbaga probleemi lahendada aga siis võttis alumise kontuuri külmaks.Katlamajas puukütte katlad 2tk, termostaadid 72 kraadi. Katlamajal järgi veel algkool-lasteaed ühekorruseline (soe ja probleeme pole). Kas selline mõte väga vale, kui panna väikese tootlikkusega pump ülemise korruse lõppu?

kas seal siis enne pumpa ei olnud? pump oma aja ära elanud ja vajab uut? uuri välja kas ühetoru või kahetoru süsteem ja millega köetakse ja mis temperatuure lastakse küttesüsteemi? tegelikult oleks küsimusi väga palju 56924916

Kui tegemist eramuga, siis ei ole suurt vahet - temperatuurid on nagunii madalad, samuti pumba tõstekõrgus.

Katlakütja kirjutas:Kui tegemist eramuga, siis ei ole suurt vahet - temperatuurid on nagunii madalad, samuti pumba tõstekõrgus.

Mul on jäänud mulje, et paljude arvates on kõrgema maja korral vaja küttesüsteemis suurema tõstekõrgusega ja tootlikkusega pumpa kui sama süsteemi pikkusega madalal majal.

tkko kirjutas:

Katlakütja kirjutas:Kui tegemist eramuga, siis ei ole suurt vahet - temperatuurid on nagunii madalad, samuti pumba tõstekõrgus.

Mul on jäänud mulje, et paljude arvates on kõrgema maja korral vaja küttesüsteemis suurema tõstekõrgusega ja tootlikkusega pumpa kui sama süsteemi pikkusega madalal majal.

Eramu küttesüsteemid on väga väikesed, torustiku pikkused lühikesed, takistused väikesed.
Hoonete kõrgus aga määrab ära süsteemi staatilise rõhu (ja ka töörõhu). ntx kõrgemate hoonete puhul on vahest tarvis panna katla ja hoone küttesüsteemi vahele soojusvaheti, kuna katelde töörõhk läheks vastasel korral liiga suureks.
Pumba asukoha valikul on ka oluline teada katla töörõhku. Aga nagu ma oma eelmise postis ka märkisin, on eramajade küttesüsteemide pumpade tõstekõrgused (loe küttesüsteemide takistused) pisikesed.
Ma ei usu , et teema algatajal on käes aga mingi korterelamu, või koguni linnaosa katlamaja, millele ta otsib pumpa.

Sai kohal käidud. Kahetoru süsteem. Üks kontuur kütab saali,teine osaliselt esimest ja tervet teist korrust. Vahepeal üritati lisapumbaga probleemi lahendada aga siis võttis alumise kontuuri külmaks.Katlamajas puukütte katlad 2tk, termostaadid 72 kraadi. Katlamajal järgi veel algkool-lasteaed ühekorruseline (soe ja probleeme pole). Kas selline mõte väga vale, kui panna väikese tootlikkusega pump ülemise korruse lõppu? Palun ikka veel asjalikke nõuandeid. Pean lahendama probleemi miks ei soojene kaugeim punkt antud hoones. Hoone kahekorruseline klubihoone millel esimesel korrusel saal ja abiruumid. Teisel korrusel muud ruumid millest kaugemad ei soojene(möödunud talvel külmusid radiaatorid lõhki).Tänan asjalike nõuannete eest! Jaan

majandus
kahju kohe sinust kui lähed probleemi lahendama aga ei suuda või ei oska.

majandus kirjutas:Sai kohal käidud. Kahetoru süsteem. Üks kontuur kütab saali,teine osaliselt esimest ja tervet teist korrust. Vahepeal üritati lisapumbaga probleemi lahendada aga siis võttis alumise kontuuri külmaks.Katlamajas puukütte katlad 2tk, termostaadid 72 kraadi. Katlamajal järgi veel algkool-lasteaed ühekorruseline (soe ja probleeme pole). Kas selline mõte väga vale, kui panna väikese tootlikkusega pump ülemise korruse lõppu? Palun ikka veel asjalikke nõuandeid. Pean lahendama probleemi miks ei soojene kaugeim punkt antud hoones. Hoone kahekorruseline klubihoone millel esimesel korrusel saal ja abiruumid. Teisel korrusel muud ruumid millest kaugemad ei soojene(möödunud talvel külmusid radiaatorid lõhki).Tänan asjalike nõuannete eest! Jaan

Sa võid ju panna pumbad iga kütteseadme ette (ja järele), kui raha on. Kui aga raha ei ole, siis;
- tasakaalusta küttesüsteem;
- siis hakka alles pumpa valima.

Sa võid soojussõlme v katlaruumi panna ülivõimsa ja ilusa pumba, kuid vesi kipub ikka sealt minema, kus tal kergem minna. Seepärast tuleb panna küttesüsteemi hargnemistele ette lisatakistusi, mis sunniks kütteveel minema ka süsteemi kaugeimatesse punktidesse.

Aga las keegi spetsialist tuleb ikka kohale ja vaatab küttesüsteemi oma pilguga üle. Ära ise hakka midagi küll tegema.
P.S. Vanasi ikka öeldi, rege rauta suvel. Praegu aga peaks reed ammu rautatud olema. Küttesüsteemi tasakaalustamine aga eeldab süsteemi tühjendamist. Vaevalt, et seal mingit osalist sulgemisvõimalust on.

Tänud kõigile julgustamise ja nõuannete eest! Mingi ettekujutus on mul nüüd olemas. Nagu ma aru sain tuleb ikka alustada süsteemi tasakaalustamisest et soe jõuaks võrdselt nii lähemasse kui ka kaugemasse punkti. Eks annan mingi aeg tulemustest teada.