Ehitusfoorum

Tervitus!
Teen tulevase maja kalkulatsioone (kui palju see väike maja siis maksma ikka läheb?)
Mis ligikaudu läheb maksma 120 m2 majale vundament, vundamendi sisse peaks jääma ka kogu maja küte, ehk siis põrandaküttetorud.
Pealmine pind peaks olema lihvitud betoon.

Parimat,
Reigo

Nii vähese infiga on raske ligikaudset hinda õelda.
Teadmata on rajamis-sügavus,millest,kontuuride arv jne?
Mida hägusam on küsimus seda ebamäärasem on vastus sellele.
Küsiks samas-stiilis al. palju lähevad maksma minu pere jõulukingid,2 täiskasvanut ja 2 last?
Mitte midagi isikliku.

Kontuure oleks vaja 10, kollektorikaste seega tuleb 2.
Betoonikihi paksuseks maksimaalselt mingi 15 cm.
Kaevata vaja ca 50 cm, et vedada torustik jne.

Mõned numbrid, mis mul on kulunud. Mul läks näituseks 125m2 vundament (taldmik,seinad, tagasitäide) maksma ~85000EEK, sellest 27000eek läks maksma tagasitäite liiv ja upitaja. Vundament oli ~1,4m sügav (2 rida betoonplokke, kokku 55-60tk). Enamus töid tegin ise, nii et nn.tööraha selles summas pole rohkem kui kopad, kraanad,vundaplokkide transport jms. Küttetorude värk maksis ~400eek/m2 (projekteeriud variant), kuid nüüdsel ajal saab palju odavamalt. 100mm armeeritud betoonplaat töö+materjal maksis vist nati üle 300eek/m2. Peno (2x100mm) kütteplaadi alla kulus ~16000eek-i eest.
PS: Aga kokku kulus 1,5 kordse 180m2 maja ehituseks ~1,6miljonit: kolm suuremat kulu on olnud: küte 320.000eek, lõpuni viimistletud põrandad/vahelaed (betoonist) 285.000eek, lõpuni seest ja väljast viimistletud seinad 280.000eek)

100000

Mind huvitaksid väga need moodulvundamendid, kus a la meetri pikkuste juppidega laon vundamendi servad ära ja keskele ka siis peno alla ja ei mingit armatuuri vaid fiiberbetoon näiteks. Servamoodulid on mingi betooni vms kihiga, ehk valmis viimistletud sokkel. Aluspind mingi kruusaga tasaseks ja laod vundamendi peale, vundamendi kogupaksus koos penoga tuleb ca 40 cm.

Kes pakub neid mooduleid üldse Eestis?

Juba leidsin

http://www.voolikuvabrik.com/galerii/mo ... juhis.html

Päris asjalik asi ikka.
Kas armatuur on hädavajalik või võin oma kalkulatsioonid teha ka fiiberbetooniga?


Parimat teile

armatuur on hädavajalik

Nagu mina olen aru saanud, siis fiiberbetoon ongi selleks, et asendada armatuuriga betooni.

Külaline kirjutas:Nagu mina olen aru saanud, siis fiiberbetoon ongi selleks, et asendada armatuuriga betooni.

Valesti oled aru saanud. Kas näiteks garaaziuksele silluse julgeksid valada fiiberbetoonist ilma armatuurita?

see on erijuht
jutt käib siiski maja vundamendist, mis teha voolikuvabriku soklimoodulitega.

Mis seal siis nii teistmoodi on? Ilma armatuurita läheb lõhki pakun. Võimalikud külmakerked, ebaühtlane pinnase vajumine jne jne.

Mina isiklikult oma majale aga sellist vundamenti ei teeks. Vanasti tehti vundamendi sügavus alla külmumispiiri aga uued ajad uued kombed. Pärast kui seinad pragulised siis maaler süüdi et maalerdada ei oska.

Jep, järjekordsel odavmajal küprok-plaatvundamendil oli plaatija süüdi, et loodi järgi panna ei osanud.

Eriti hull on just see, et peno peal hakkab see maja elama. Ehk et too peno otsustab kindlasti mõnes nurgas või kuskil suurema koormusega punktis veidi järgi anda. Ja sellega kaasneb siis kuskil "seina" osas mingi prõks ja juba ta elab ja mängibki.

meil tänavas tehti kah miskit voolikuvabriku süsteemi. päris nukker betoonplaat oli lõpptulemuseks.
tundub, et keegi tahab olla tagrem kui arhitekt ja leiutada midagi mis meenutaks eluaset.
korraliku ja mittekorraliku maja ehitushind on suht sama. leiduritele soovitan ehituseks mõeldud raha
kasiinos maha mängida, saate rohkem positiiveid elamusi.

alus tuleb välja kaevata ja korralikult tihendada külmakerkevastase pinnaga ja ei tohiks tekkida probleeme.
soomes, rootsis ehitatakse 90% majavundamentidest sellisel meetodil.

muidugi seal on enamuses aluspinnaseks graniit.

Külaline kirjutas:muidugi seal on enamuses aluspinnaseks graniit.

Kas välja vaja kaevata tõesti ainult ca 50 cm?
Vundamendi alt vist pole tõesti vaja külmumissügavuseni kaevata?
Üldiselt ju siuke plaatvundament peaks päris hea ju olema koos armatuuri, peno ja asjadega?
Monoliitne, kenasti soojustatud jne, sokkel ka kohe valmis.
Mis sammuga maakütte puhul Alpex toru peaks vedama? Olen kuulnud et 15 cm on õige asi?

Külaline kirjutas:Kas välja vaja kaevata tõesti ainult ca 50 cm?
Vundamendi alt vist pole tõesti vaja külmumissügavuseni kaevata?
Üldiselt ju siuke plaatvundament peaks päris hea ju olema koos armatuuri, peno ja asjadega?
Monoliitne, kenasti soojustatud jne, sokkel ka kohe valmis.
Mis sammuga maakütte puhul Alpex toru peaks vedama? Olen kuulnud et 15 cm on õige asi?

Loe mida 4 postitust tagasi kirjutati :

meil tänavas tehti kah miskit voolikuvabriku süsteemi. päris nukker betoonplaat oli lõpptulemuseks.
tundub, et keegi tahab olla tagrem kui arhitekt ja leiutada midagi mis meenutaks eluaset.
korraliku ja mittekorraliku maja ehitushind on suht sama. leiduritele soovitan ehituseks mõeldud raha
kasiinos maha mängida, saate rohkem positiiveid elamusi.

Palun põhjendage selgelt ära sellise vundamenid miinused????
Mina neid ei näe, kui korralikult töö teha.

Loe see teema hoolikalt läbi, vajadusel korda tehtut.

Kui sul krundil on pinnaseks graniit siis kaevad kasvupinnase välja teed tagasitäite ja anna aga minna. Aga kui sul on pinnaseks muld, savirähk, kruus vms siis pead sa arvestama sellega et pinnase läbikülmudes see kergitab tema peal olevaid asju. Kui vundamendi rajamissügavus on ca 40 cm siis külmub vundamendialune pinnas ja kergitab maja. Tulemuseks praod seintes, põrandates jne jne.

Nagu siin on eelnevalt mainitud korraliku ja mittekorraliku maja ehitushind on peaaegu sama. Valikute küsimus. Lihtsalt tegemise pärast pole mõtet teha.

Üleüldse majale SOBIVA vundamendi projekteerib hoone arhitekt mitte ei uurita foorumist selliseid asju. Lõppkokkuvõttes tuleb odavam, kuigi alguses võib omapäi tegutsemine tunduda odavam/effektiivem ja innovaatlilisem.

Kui ühe lausega öelda siis meie kliimasse ja pinnasele sobimatult madal rajamissügavus.

Kui vundamendi alt kaevata välja 1 m ulatuses pinnas ja asendada see killustiku ja liivaga siis ju asi okei.

Millega on põhjendatud on selline arvamus et killustiku-liiva tagasitäide külmaga ei kerki?

liiv killustik on dreeniv materjal, tihti nimetatasegi neid ju külmakerkevastased pinnased.
misasi paneb külmaga materjalid kerkima?
mida aga killustik ja liiv teevad?