Ehitusfoorum

Mul on selline küsimus, kuidas oleks parem vana puumaja seina soojustada.. väljaspoolt sissepoole tulles on karkass mille vahel on (saepuru, riidekiud jne..)siis lauad, kroff ning saepuruplaat ja tapeet. Algul mõtlesin, et laudade peale asetaks kivivilla 5cm ja kipsplaat peale aga ei tea.. Tegin paar pilti: http://album.ee/user/296753 Mis välja pakute? Ette tänades

Väljas paistab veel tep-plaat krohviga ka olema. Parem oleks muidugi väljast läheneda selle soojustamisega. Seest nati soojustada ole ikka rohkem enese petmine... aga kui siiski sealt soojustada tahad siis vahtplast ole seest soojustamisel parem kui vill. On kordi õhu ja aurutihedam.


taastaja

Palju õnne, tõmba jah oma vanale puumajale kena peno kest ümber.

Murfen1 kirjutas:Palju õnne, tõmba jah oma vanale puumajale kena peno kest ümber.

Aga põhjenda ära miks ei või?Ei hinga?

Igivana teema. Vahtplast laseb väga raskesti veeauru läbi erinevalt villast. Puitkonstruktsioonid jäävad suuremasse niiskusesse ning see keskkond on soodus seentele ja mädanemisprotsessidele. Hea tuttav tegi nii oma palkmajaga ning 15 a. mädanes palk läbi. Jõudu katsetamiseks

Tere. Kommentaariks, et palk laseb veeauru veel vähem läbi kui vahtplast. Nii et see niiskus jääb juba ruumi sisse ehk siis selle loogika järgi kondenseerub veeaur juba puidu sisepinnal. Jõdu OBS-info levitamisel. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

huvitav,millejaoks see ventilatsioon välja mõeldi?

Villal on difusioonitakistus 1, vahtplastil 20-40 (mida suurem number seda raskemini veeauru läbi laseb). Seega on villasoojustuse puhul eksida raske võrreldes vahtplastiga.

huvitaval kombel on aga termokaameraga vaadates pea alati ekitud just villa ja tuuletõkkega ning kondentsiga.
palkmaja võid mõlemaga soojustada, aga enamasti ei pöörata väga tähtsale asjale tähelepanu. nimelt enamasti on nende majade varad täielik jama ja õhk saab vabalt liikuma, nõnda võid mõlema soojustusega avastada endal märja seina. enamasti on sellised kohad just maja nurkades. üldiselt vahtplastiga tehakse korralikumat tööd kui villaga. enamike ehitajate suhtumine mingisse paari millisesse prakku on:ega tuu väike asi üldpilti mõjuta. pärast majas külm ja mina tulen kaameraga ning vaatan vastu säravat jõulupuud. mõlema soojustusega saad vettinud konstruktsioonid kui varasid ära ei tihenda.

Trügin võõrasse teemasse.. Käsil kah vana palkmaja renoveerimine. Plaanis välisseinad seest katta osaliselt krohviga ja jumal teab mida kõikke veel. Aga mis tüüpi soojustust oleks mõistlik kasutada? mõte oli paigaldada seda vähemalt 200mm.
Enda sisetunne ütleb, et peaks panema tselluvilla. Aga kas oskab keegi öelda, et on see ikka õige lahendus

Tänud

Siin ka juttu kitsaskohtadest mis maja fassaadi soojapidavusele saatuslikuks võivad saada ning millele tööd tellides tasuks tähelepanu pöörata... http://www.kodukorda.net/fassaadi-soojustamine/

Tere. Kodanik Kalvisele infoks, et aknaklaasi difusioonitakistuskonstant on lõpmatus ja ometi komekordse pakettakna puhul kondensi ei teki. Ehk mõtleks veidi enne kui hakata difusioonikonstandi ja kondenseerumisriski vahel korrelatiivset seost otsima! Lugupidamisega Alar Piirfeld.

Alar Piirfeldil on vist probleeme rohtude manustamisega. Mis aknast sa jahud, ma pole rääkinud siin teemas akendest. Ja väljenda oma ütlemisi selgemini, sa teed kõik, et sinust keegi aru ei saa.

Kalvis kirjutas:Villal on difusioonitakistus 1, vahtplastil 20-40 (mida suurem number seda raskemini veeauru läbi laseb). Seega on villasoojustuse puhul eksida raske võrreldes vahtplastiga.

Külaline kirjutas:Tere. Kodanik Kalvisele infoks, et aknaklaasi difusioonitakistuskonstant on lõpmatus ja ometi komekordse pakettakna puhul kondensi ei teki. Ehk mõtleks veidi enne kui hakata difusioonikonstandi ja kondenseerumisriski vahel korrelatiivset seost otsima! Lugupidamisega Alar Piirfeld.

Kalvis kirjutas:Alar Piirfeldil on vist probleeme rohtude manustamisega. Mis aknast sa jahud, ma pole rääkinud siin teemas akendest. Ja väljenda oma ütlemisi selgemini, sa teed kõik, et sinust keegi aru ei saa.