Ehitusfoorum

Tere,

Ütlen kohe alguses ära, et elektris ma tugev pole, kuid kaabli vahetusega peaks hakkama saama.

Keldris kärssas läbi vana alumiiniumist elektrikaabel, mis toidab õlikatelt ning boilerit. Katel vajab 6A ning 1,5 kw-ine (230V) boiler minu arvutuste kohaselt 6,5A.

SKEEM: Kilbist jookseb see kaabel harukarpi, ning harukarbist vastavalt 1 kaabel boilerisse ning teine õlikatlasse. Kilbist kuni harukarbini on vahemaa circa 17 m. (kaabel kärssas läbi umbes poole peal)

Küsimus oleks, kas selle vana alumiinium kaabli asemele võin panna PPJ 3x2,5 mm2 kaabli ? (vastavalt rusikareeglile 10 A ruudu kohta)

Ette tänades,

dennn

Tere, jah võid küll panna sellise kaabli.Tegelt ega väga muud polegi 2,5 asemel panna, 1,5 vist vähe lahja.Ega ma ka elektrik pole aga ma arvan et sobib küll.
Muidugi kas seadus lubab(uus projekt, mõõdistamised, mingid ametnikud jne.).

1.5 kindlasti lahja. Kuid muret tekitab just see kaabli kogu pikkus, kas ikka jääb piisavaks 2.5. Variant oleks ka 3x4mm2 kaabel sinna panna, kuid see 2 korda kallim kui 2.5.

Paigaldusviisiks muidu pindpaigaldus.

17m, 2,5mm² ning 12,5A puhul tekib kaablis pingelang umbes 3,2 volti ehk siis soojuseks eraldub 39W ehk umbes 2,3W meetri kohta. Pindpaigalduse korral ei peaks see just eriti märkimisväärne kogus olema.

4mm² puhul on pingelang ~2V ning siis vastavalt soojuseraldus 1,4W meetri kohta.

Aga seda kõike siis hetkel kui mõlemad seadmed korraga pikka aega töös. Usun, et 2,5mm² on täiesti piisav.

Tänud vastajatele, teema võib lukku panna.

Kui Sul enne oli alumiiniumkaabel ja nüüd tuleb vask, siis tuleks seda ka vaadata, et kusagil ühenduses vask ja alu omavahel otse kokku ei saaks.

Üleminekuks on kasulik kasutada vask-alumiinium hülsse siis kooleb kaabel enne ära kui ühendus.
Hädaga võib kasutada kruviklemmliiste, kuid siis tuleks aeg ajalt neid pingutada või seisukorda vaadata.
Loodetavasti keegi nii tainas pole et keerutab alumiiniumi ja vase paari lihtsalt kokku (isegi paljast alumiiniumit ei või omavahel).

Kalvis, aga miks EE veel lubab kasutada vanades paneelmajades neid al+al kokkukeeratud ja riidest isoleeriga kaetud ühendusi? Just ühe korteri toas teen uut viimistlust ja viienda tapeedikihi alt tuli välja üks voolu all olev harukarp taolise ühendusviisiga.
Urmasr

Kalvis kirjutas:Üleminekuks on kasulik kasutada vask-alumiinium hülsse siis kooleb kaabel enne ära kui ühendus.
Hädaga võib kasutada kruviklemmliiste, kuid siis tuleks aeg ajalt neid pingutada või seisukorda vaadata.
Loodetavasti keegi nii tainas pole et keerutab alumiiniumi ja vase paari lihtsalt kokku (isegi paljast alumiiniumit ei või omavahel).

Nõukogude ajal kasutatigi ainult alumiiniumit, mida vajadusel keevitati. Oli täiesti aktsepteeritav, arvestades tolle aja nõudeid ja GOST-e. Mingitel aastatel oli vase kasutamine lausa keelatud, kuna olid rasked ajad. Siis lubati (õigem, oli nõutud) vaske kasutada ainult erijuhtudel - plahvatusohtlikud keskkonnad (lakiruumid, tanklad) jms.

Külaline kirjutas:Kalvis, aga miks EE veel lubab kasutada vanades paneelmajades neid al+al kokkukeeratud ja riidest isoleeriga kaetud ühendusi? Just ühe korteri toas teen uut viimistlust ja viienda tapeedikihi alt tuli välja üks voolu all olev harukarp taolise ühendusviisiga.
Urmasr

EE-l pole siin asjaga mingit pistmist. Korter on omand ja selle sisu kommunikatsioonide eest vastutab omanik.

Külaline kirjutas:Kalvis, aga miks EE veel lubab kasutada vanades paneelmajades neid al+al kokkukeeratud ja riidest isoleeriga kaetud ühendusi? Just ühe korteri toas teen uut viimistlust ja viienda tapeedikihi alt tuli välja üks voolu all olev harukarp taolise ühendusviisiga.
Urmasr

Need kokkukeeratud ühendused peaksid vähemalt teoorias olema kõik kokku keevitatud. Ja kummeeritud riidest isoleerpael peab valdavalt samuti tänase päevani edukalt vastu, kuni ei torgi. Märksa hullem lugu, kui keegi on vahepeal seda harukarpi näppimas käinud. Need kipuvad üsna kiiresti särisema minema.

Point ongi selles, et vask kokkukeeratuna peab kuradima hästi vastu. Isegi vase keerupaar pole midagi kindlalt ega igavest (ametlikult polegi lubatud), kuid nähtud maju kus vask keerutatuna 30 aastat ja kauem, kusjuures juhtmetel isolatsioon pudeneb.

Kalvis kirjutas:Point ongi selles, et vask kokkukeeratuna peab kuradima hästi vastu. Isegi vase keerupaar pole midagi kindlalt ega igavest (ametlikult polegi lubatud), kuid nähtud maju kus vask keerutatuna 30 aastat ja kauem, kusjuures juhtmetel isolatsioon pudeneb.

Milline standard või seadus keelab kaablisooni kokku keerata? Müügil olevad ja praktikas laialdaselt kasutatavad Torix ühenduskübarad keerutavad ka sooned kokku, lisaks veel lõikuvad oma metallist siseosaga ühendatavatesse juhtidesse. Tootja on aus ja müüakse igas elektriinstallatsiooni materjalidega kauplevas poes. Vahest seletad lahti, miks kaablisoonte kokku keerutamine paha on?

Torix on hea ühendus, mida ei saa näiteks wago kohta öelda. Heaks ei tee seda mitte juhtmete kokkukeerutamine, vaid see kandilise ristlõikega traadist tehtud kooniline vedru, mis pingutab juhtmesooned omavahel väga korralikult kokku.

Kui juba ühenduste peale läks, siis tavakasutuses on vase-alumiiniumi ühendamisel tehtud igasugust jama, näiteks pandud nende vahele tsingitud terasseibe ja igasugust saasta, põhjendades lihtsameelselt, et nüüd ju pole vask ja alu enam omavahel kokkupuutes.

Siinkohal võiks meelde tuletada tavalist koolikeemiat, seda osa, kus käsitleti erinevate metallide kokkupuutel tekkivat kontaktpotentsiaalide vahet (mis ongi vase-alu puhul kurjajuurikas). Nimelt sõltub kontaktpotentsiaalide vahe suurus elementide omavahelisest asetusest perioodilisuse süsteemis. Kui näiteks al ja cu vahel on tabelis ütleme veel seitse elementi (ei viitsi tabelit vaadata, mitu tegelikult on) ja me otsustame neist seitsmest näiteks neljandat kasutada vahetükina, siis tekib al ja cu vahele kaks kontaktpotentsiaali tsooni: 1. al-kasutatud vaheelement ja 2. kasutatud vaheelement-cu. Nende summaarne kontaktpotentsiaal on täpselt samasuur kui al-cu vahelgi ja sellest tingitud korrosioon närib meie juhtmejupikesi sama rõõmsalt kui ilma vaheelemenditagi.

Koolis õpetati, et normaalne elektrik ei keeruta mitte kunagi alumiiniumi kokku. Põhjendus oli ka.

Kalvis kirjutas:Koolis õpetati, et normaalne elektrik ei keeruta mitte kunagi alumiiniumi kokku. Põhjendus oli ka.

Väga huvitav väide. Alu kaablitel koosnevadki kaabli juhid kokku keerutatud soontest. Ehk siis isolatsiooni all on palju alumiiniumtraate, mis on omavahel kokku keerutatud ja millest moodustub, siis üks kaabli juht (kaablisoon).

kotermann kirjutas: tavakasutuses on vase-alumiiniumi ühendamisel tehtud igasugust jama, näiteks pandud nende vahele tsingitud terasseibe ja igasugust saasta, põhjendades lihtsameelselt, et nüüd ju pole vask ja alu enam omavahel kokkupuutes.
Nende summaarne kontaktpotentsiaal on täpselt samasuur kui al-cu vahelgi ja sellest tingitud korrosioon närib meie juhtmejupikesi sama rõõmsalt kui ilma vaheelemenditagi.

Millega sa siis seletad tööstuslikult valmistatud (Ensto jt.) Cu ja Al kaablite ühendamise tarvikuid.

Oma majas keeruta kokku palju tahad, kuid minu majas saad kaigast. Piisavalt näinud neid kokkukeeratud juhtmeid, millel isolatsioon sulanud üsna pikalt. Muhvimehed räägivad ka õudusjutte nõukaaegsetest muhvidest.