Ehitusfoorum

Terekest,

Hetkel käib täie hooga vannitoa remont ja kuna paigaldan trappi esimest korda sooviks veidi nõuandeid.
Lisasin kaasa ka pildi, mille leidsin netist ja mis kirjeldab kõige paremini minu hetkeseisu. Paigas on trapp ja tegelen põranda valamisega.

Küsimus tekkis siis selle koha pealt, et kas põrand tuleb valada täpselt trapi ülemise servaga tasa? Ning kuidas seda kõige parem valada on kui tahan just millimeetri pealt tasast tulemust (et valades tolle trapi sinise kaane peale ei läheks aga samas ka sellest madalamale ei jääks). Kas valades hoian sinist kaant ikka peal? Kas pildilolev teip võib valamise hetkel ka olla ning betooni alla jääda?

Vaadates kiilto hüdroisolatsiooni õpetust trappide kohta siis seal on betoon ja trappi ülemine serv tõesti täpselt ühel tasapinnal.
(http://www.kiilto.ee/attachments/5/8/wo ... ti%20k.pdf)

Samuti panin poes tähele, et on müügis sellised mustad kummist kraed mis trapi ümber lähevad. Mis on nende eesmärk ja kui vajalikud nad on? Kui põrand on juba nii kõrgeks valatud, et seda enam paigaldada ei anna siis kas on mõtet ainult selle pärast tehtud tööd lõhkuma hakata? Kuna nagu ma aru saan siis see krae jääb niikuii valatud betooni alla ja betooni ja trapivaheline tihendus tuleb vastavalt kiilto õpetusele siis mis eesmärk sellel krael üldse on?

Suured tänud abistajatele

Mustad kraed on trapikõrgendused mida kasutatakse kui trapp ise on näiteks soojustusest madalamal. Teip võta ära, saad kaane lihtsamini kätte, see niikuinii asetseb soones. Hüdrost, betooni taspinnast oled õieti aru saanud.

Tere. Kliito lehelt on näha et petoon on valatud trapiga tasa. Tegelt on see enda teha kuda valad, lõpp-viimistluse koha pealt on variante ka mitu.Valad tasa trapiga ja pärast paned lisa(eraldi müüdav) trapi aluse ja kaane või kasutad olemas-olevat trapikaant ja arvestad plaadipaksuse ja segukihi maha .See trepikaan mis pildilt paistab on rohkem garaazi põrandale mõeldud(minu arvates).Ja ümmargust trapi ümbrust on kehvem lõigata ka(plaate).Tuli nata segane jutt aga ehk said aru.

Nagu ka kiilto õpetuses siis selle ümmarguse trapi peale läheb ju lõpuks ikkagi nelinurkne trappikaas

Tere!
Ei saanudki nüüd aru, on see pilt nüüd Sinu valamist ootav põrand või on lihtsalt eeskujuks!?
Mõlemad variandid on kehvad:
1)Trapikorpus liig madal e. liig õhuke betoonikiht, 3 koma cm ehk vaid (vajab tõsterõngast).
2)Puudub kile peno peal.
3)Olematu ülekate armatuurvõrgul.
4)Lohakalt e. hõredalt kinnitatud küttekaabel, samuti vaja kohendada anduri kõritoru otsa.

Trapp võiks olla valatava põrandaga tasa ja loodis. Tõsterõngaga saaks pildil olevat viga nr 1) parandada ja sama sininine kaan, mis hetkel trapis, läheb siis samale kohale tõsterõngas. Rõngas lõigatakse altpoolt vajadusel lühemaks ja saab ka veel mõne kraadikese tasapinna loodisolekut parandada.
See kummine krae, mida poes nägid, polnud mitte tõsterõngas, vaid ilmselt iseliimuv trapitugevdustükk. Mõned plaatijad kasutavad hüdro tegemisel just seda kummist tükki, mõned tavalist tugevdustükki.
Jah, hiljem ostad koos plaatidega sobiliku nelinurkse trapikaane.
Andres

Kasutaja kirjutas ju: "Lisasin kaasa ka pildi, mille leidsin netist ja mis kirjeldab kõige paremini minu hetkeseisu."

Mul tekkis selle illustreeriva pildi kohta küsimus, et kuidas seina ja põranda nurk lahendatakse. Seina äärne 5cm peno lõigatakse pärast valu tasa ja kaetakse kanga ja hüdroga?

Andresto kirjutas: 1)liig õhuke betoonikiht, 3 koma cm ehk vaid (vajab tõsterõngast).
2)Puudub kile peno peal.
Andres

1) 3cm betooni on sellises kasutuskohas küllaldane, mis eriline koormus sinna ikka satub, muidugi võiks sinna lisaarmeeringu panna.
2) Milleks kile?

Kas pildil olev andur on ikka kõris, ega seal ole ometi paljas kaabel? Ots kinnitada kindlasti võrdsele kaugusele mõlemal pool olevast küttekaablist.

Vot kile otstarvet ma ka ei näe aga 3 cm betooni on küll vähe. 8 cm on optimaalne.

Rein peaks jääma kontoritööle:D

Selle musta kõrgendus rõnga lõikad kallete jaoks parajaks.Paigaldad trapi nelinurkse raami,ja kõik. sellega on kalle antud ja edasine hüdro lähtub neist kõrgusteist.

OK, meenub jah, et endale tehes oli sellises kohas min 5cm.
Kuigi põhimõtteliselt: kui see 3...5cm osa oleks valatud nt fiiberbetooniga, no ma ei tea, miks mitte... Kui suur punktkoormus seal duši all saab tekkida?
Lähen ära kontoritööle