Ehitusfoorum

Tere! Palun pisut nõu. Plaan on ehitada duširuum saepurutäidisega (nn Nõmme seintega)) majja. Nii rumal ma ei ole, et arvaksin, et saan tööga ise hakkama, aga tahaksin siiski ise võimalikult hästi aru saada, mis täpsemalt toimuma peab hakkama. Mure on selles, et raamatukogus ja Internetis tuhlates ei ole ma ühtegi kuigi head infoallikat leida, kust teavet otsima hakata. Äkki oskaks keegi mõnda märgade ruumide projekteerimisest rääkivat raamatut soovitada?

Üks konkreetsem küsimus ka. Duširuum tuleb ühe toa nurka, nii et olemas on 2 seina (1 neist välissein) ja 2 tuleb veel püstitada. Maja sein näeb välja selline (väljast sissepoole): silikaatkivi, õhuvahe, puitkarkass, mille vahel saepuru ja lubja segu; tõrvapapp, must laudis, vana kipsplaat. Eeldan, et see tõrvapapp täidab aurutõkke rolli. Olen uurinud ja puurinud ja mõelnud, millest puuduvad seinad tegema peaks, ja jõudnud järeldusele, et kõige kindlam on teha 2 puuduvat seina (mis on ühtlasi ka seinad, mille vahele dušš konkreetselt jääb) plokist (nt Fibo) ja vanad seinad katta veekindla Minerit-plaadiga. Kui Minerit lihtsalt vana laudise peale panna, siis tekib seina topelt aurutõke, eks ole (st Minerit+tõrvapapp)? Seega peaks tõrvapapi enne seinast ära saama, kui üldse saab hakata mõtlema seinte katmise peale. Kas mu loogika lonkab? Igasugune arutelu oleks äärmiselt teretulnud. Vabandan, kui jutt liiga pikk ja segane sai.

Ette tänades,

kauplustes on saada Mira segude kasutusõpetused, seal on ka ehitus tehnilised lahendid.

Ise kah amatöör ja seetõttu ei tasu minu soovitusi ehk puhta kullana võtta aga et minu maja oli täpselt sama konstruktsiooniga siis mõned mõtted on. See vana tõrvapapp aurutõkke funktsiooni päriselt ei täida, sest reeglina on seal tõrvapapi ribad omavahel ühendamata ja õhk vuhiseb läbi. Samas päris õhku läbilaskva kihina teda kah võtta ei saa.

Mina pakuks välisseina osas variandi, et kiskuda seestpoolt lahti täislaudiseni, siis kinnitada laudisele õhuvahega roovid (jätta vahelt tuulduvaks) ning roovidele Minerit SP või Knauf Aquapanel või muud sellist. Nendele loomulikult KORRALIK hüdroisolatsioon - põhimõttelisetl peaks tegema tuppa sisse auru- ja veekindla karbi. Siseseinad teeksin küll karkassile (samuti siis Mineriti või Aquapanel-iga kaetult) aga see on maitse asi.

Teine variant välisseina osas oleks tõesti välja katkuda ka täislaudis ja tõrvapapp ning paigaldada Minerit vms plaadid otse karkassile. Sel juhul võib mõelda ka lisasoojustusele - paigaldada täiendav karkass, sinna vahele lisasoojustus ning samas sellega ka seinad sirgeks ajada. Selle ajastu seinad ei kipu eriti sirged olema ja Minerit tahab päris sirget aluspinda.

Siis veel korralik ventilatsioon ja peakski hea saama. Ma arvan

Suur aitäh vastuste eest! Coachman, tunduvad väga asjalikud nõuanded olevat igatahes Aga üks küsimus: kui kasutada esimest varianti, millest rääkisid (st jätta tõrvapapp ja Minerit roovidele kinnitada), siis kuidas see tuuldumine toimuma peaks? St kas see õhuvahe tulekski päris lahti jätta (st vannitoa tagaseina ja välisseina vahel olekski visuaalne vahe, ei mingit liistu väljaspool katteks jne)? Seda tuuldumist näiteks ventilaatoriga vist lahendada ei saaks, sest ventilatsioon peaks siiski ju algama vannitoa seest, mitte selle selja tagant. Ma ei tea, kas mu jutt on nüüd loogiline...

Fatamorgana kirjutas: St kas see õhuvahe tulekski päris lahti jätta (st vannitoa tagaseina ja välisseina vahel olekski visuaalne vahe, ei mingit liistu väljaspool katteks jne)?

Sellisel juhul peaks jah õhk sinna vahele ja välja pääsema, liistu võib kasutada aga siis peaks tegema liistutaguse tuulutuse (nagu leiliruumides tehakse).

coachman kirjutas:

Fatamorgana kirjutas: St kas see õhuvahe tulekski päris lahti jätta (st vannitoa tagaseina ja välisseina vahel olekski visuaalne vahe, ei mingit liistu väljaspool katteks jne)?

Sellisel juhul peaks jah õhk sinna vahele ja välja pääsema, liistu võib kasutada aga siis peaks tegema liistutaguse tuulutuse (nagu leiliruumides tehakse).

Välja pääsema küll aga kuhu tal minna on? Omal praegu just täpselt sama töö käsil. Ärge minge selle tuulutamisega hulluks. Tuulutuse probleem on villamajade jama. Saepuru käitub mõistlikumalt ja üllatus.. kestab. Selline sein tuuldub väljapoole, sooja ta eriti ei pea aga eraldi õhuvahesid mina ei jätaks. Fibo on minumeelest ka natuke karm aga maitse asi
Ise lõin seestpoolt laudiseni puhtaks. Originaal oli ehitatud 60nendate lõpus juba dushiruumiks. Seinas 80nendatel pandud Insulac. selle all tapeet!!! ja ehituspapp. Mõlemad ilmselt õlivärviga võõbatud. Seega paarkümmend esimest aastat paberist dushiruum. Mind pani kõige rohkem imestama see, et must laud selle papi taga oli enamuses täiesti korras. Pehme oli alumine äär ja sein ühest kohast, kus plaadi jätk peal.
Panin lauale kübaraproofiili ja selle külge kõvema rohelise kipsi. Kipsi üleminekud ja nurgad tõmbasin plaatimis seguga siledaks. Siis grunt ja hüdro kahes kihis otsa. Mõttes panna sinna üks aurugeneraator ka pobisema, seepärast hüdrotasin lae ka ära. Nüüd vaja veel plaat peale panna.
Kübara kõrgusest peaks tuulutuseks täiesti piisama kui sinna ka midagi satub. Tegelikult tuleb aur kinni püüda juba ruumi sees kui ta sinna plaadi taha jõuab on minu arvates hilja.
Samas kui teed plaadi taha tuulutusvahe ja sinna ka niiskus satub kuhu ta sealt edasi peaks minema? Ainus tee on ikka saepurusse.

Suur aitäh asjaliku kommentaari eest, Õhuke! Olen sinuga nõus: saepuru on selles mõttes hea materjal, et tuuldub ja kuivab suhteliselt kergesti. Ja õige on muidugi ka see, et vannituba peab juba algusest peale nii veetihe olema, et midagi läbi ei lase. Eks ma üritan lihtsalt riske maandada, et ei peaks mitu korda ehitama.

Kui tohib küsida, siis millise põrandalahenduse valisid? Kas teed vannitoa alla topeltvundamendi (st juhul, kui see ruum ka sinu majas esimesel korrusel asub)?

Ruum on esimesel korrusel, all kelder. Algne vahelagi oli betoonist aga selle pidin seoses kõrguse, vale kalde, kütte ja soojustuse puudumisega välja rookima. Uude põrandasse instaleerisin kõik vajaliku. Mida pead silmas topeltvundamendi all?

No minu maja vundament on nii nii vana ja kehv, et ma kardan, et see ei kannataks valatud betoonpõranda raskust välja. Sellepärast on (vähemalt hetkel) plaan lasta vannitoa uute seinte alla uus, nö topeltvundament ehitada ja vana vundamenti samuti seest poolt tugevdada, et oleks kindel, et midagi kuskilt läbi vajuma ei hakkaks. Ma ei tea, võib-olla olen lihtsalt pisut paranoiline, et igasuguseid asju kardan, lihtsalt mul on ehituspraagiga küllalt palju kogemusi. Aga tänud veel kord!

Aga betoonist ei PEA see põrand mitte olema! On olemas hulk muid lahendusi mis kergemad ja kindlasti lihtsamad ehitada kui eraldi vundament ja sinna otsa betoonivalu. Kui põranda talad vähegi midagi kannavad siis ei hakkaks mina küll sinna betooni valama. Ilmselt nad kannavad kui tahtsid algul fibo seinad laduda. Minul tingis betoonivalu talade puudumine. Talade aretamine oleks läinud aga keeruliseks.
Mina võtaks asja taladeni paljaks, viiks sammu vahetaladega 40 peale. Sinna peale 2x põrandakipsi. Siis küttekaabel, selle siugude vahele kipsiribad, peale tasandussegu ja plaat otsa. Kuidas alumine soojustus lahendada, ei julge nõu anda. Siin on niipalju kui mehi ka arvamusi.