Ehitusfoorum

Tere,

lugu järgmine:
Seoses 60ndatel ehitatud 2-toalise korteri kapitaalremondiga läheb vahetusse ka kogu elektrijuhtmestik. Võrreldes varasemaga on uuteks tarbijateks elektripliit ja elekriboiler(varem olid need asjad gaasi peal).
Korteris sees on voolumõõtja ja vanad kaitsmed. Selle asemele tuleks uus väiksem kilp kaasaegsete automaatkaitsmetega. Nüüd trepikojas asuvas kilbis on igale kolmele sel korrusel asuvale korterile 16A peakaitse. Need on kõrvuti ja nende kõrval veel mingi musta värvi üldkaitse(kust vist saab 3 korterit korraga välja lülitada?)

Probleem vist on selles, et 16A minu korteri peale jääb vist väheseks? Plaan oleks vedada kaabeldus korteris sees asuvasse kilpi 3-4 kaitsme alla(nt. pliit, boiler, valgustus, pistikud) ja siis edasi trepikotta peakaitsmesse.
Nagu ma aru saan, on mul vaja võimsamat peakaitset(vähemalt 20-25A?), kas peab Eesti Energialt n-ö ampreid juurde ostma või on ka lihtsam ja odavam(seejuures seaduslik) moodus?
Trepikojas asuvas kilbis on need peakaitsmed ja kaablid uued ja elektrike sõnul kannataks võimsamat kaitset välja ilusti.

Leidsin siit ja mujaltki foorumitest samalaadseid teemasid küll, aga päris konkreetset vastust ikkagi ei saanud, seega otsustasin siia postitada.

Ette tänades,

S.

Oletan, et sul on seal 1 faas. Võiks ju 25 amprit olla. EE-s pead need 9 ostma, ega muud üle jää... Ampri hind tuleb üle 2000, nii et a´la 20000 võid arvestada(mingid lepingutasud ka lisaks jne.) Hädapärast saad muidugi 20-ga ka läbi aetud. Mul tuttaval sama-100-ne boiler, pliit, uun, veekeetja, 20A ja toimib. Ei pea ju kõike korraga taha lahmima. Edu

igiliikuri jutt vastab tõdemusele - nii rumal pole keegi, et teisi õpetada ei oskaks.

Küsi parem mehe käest, kes sulle el.paigaldise teeb.
Vihjed - tarbimisvõimsus, pingesüsteemi muutus, koormuste jaotus, KÜ juhatuse nõusolek, arvestivahetus...

20A piiripeal. Kogemused näitavad, et aktiivsem pesakond küpsetab 25A kaitsme kahe aastaga nii seest kui väljast mustaks. Asja perspektiiviga ajades ei pea olema kõik piiripeal ja deviisi all "kannatab" välja küll. Seega 25A ühe faasi peal istudes ja nimetatud agregaatide juures elementaarne. Ma kujutan seda ette, kuidas naisele selgeks tegemine käib, et ära lahmi kõike taha. Et kui nüüd pliidiga küpsetad, siis pesumasinat käima ei pane ja kohvi ei keeda.
Mis puutub EE-sse. siis valdav osa kortermajades ei pea sa nendelt midagi ostma. Asju ajad korteriühistuga või majarahva eestkõnelejaga. St. tuleb konsulteerida kogu maja elektrisüsteemist lähtuvalt. Kui peakilbist tulev kaabeldus on ok, siis elektrik asendab kaitsme ja korrigeerib vastavalt vajadusele latistust (et mahuks korrektselt klemmide alla). Samal ajal arvestada maja peakaitsmega ja peakilbi läbilaskevõimega. Kui see kipakas, siis alles siis ostad sina läbi ühistu majale suurema peakaitsme ja oma kuludega teostad peakilbi korrastamise. Soovitav tellida ka tööprojekt. St. praktikas palju juhtumeid, kus mõni korter suurendab enda peakaitset ja muu maja pidevalt pime ja vihastab. "Kaua võib" saates oli talvel samast probleemist saade.
Seal oli EE rahumeeli uuele kaitsmele plommid peale pannud aga naabrile ei öeldud tere kaa aga naaber oli hiljem maruvihane pimenduste pärast ja lubas kohtusse anda.
Samas on ka üksikjuhtumid, kus korteritel eraldi liitumispunktid ja ampreid ostab korter ise. Nii et kõigepealt konsulteerid majarahvaga ja selgitad mis üleüldiselt majas toimub.

Elektric kirjutas: Kogemused näitavad, et aktiivsem pesakond küpsetab 25A kaitsme kahe aastaga nii seest kui väljast mustaks.

Minu kogemused nii ei näita. Konkreetne näide: perekond istub 1f 25A ja on "aktiivne tarbija", ei ole seal must ei seest ei väljast.

Elektric kirjutas:Mis puutub EE-sse. siis valdav osa kortermajades ei pea sa nendelt midagi ostma.

Sellel teemal on mõttetu vaielda, oleneb konkreetsest elamust .

Elektric kirjutas:Soovitav tellida ka tööprojekt. St. praktikas palju juhtumeid, kus mõni korter suurendab enda peakaitset ja muu maja pidevalt pime ja vihastab. "Kaua võib" saates oli talvel samast probleemist saade.

Nõus.

Proovin täna selle kohta ühistult või majahaldurilt uurida. Seal tehakse mitmes korteris viimasel ajal kap-remonte, pannakse gaasipliitide asemele elektripliidid jne.

Tuttav elektrik vaatas koridoris asuvaid neid peakaitsmeid ja tema arust kaablid kannataksid vabalt välja võimsamat kaitset.
Kuna ise ei jaga seda elektriasja väga hästi, siis küsiks, et kui kannatab ja majarahvas nõus on, kas siis oleks võimalik ja õigem panna korteri vool 3-faasi peale?

3f 16A peale saad koormused ilusti ära jaotada. Sisse tuleb hoonesse nagunii 3f.

Tundub et asjad seal majas ikka nii lihtsalt ei käi. Majas on küll ühistu, aga asju ajab mingi eraldi haldusfirma, kes ütleb et projekti järgi on igal korteril(mida ma ei usu) 16A ette nähtud ja pole midagi teha. Ja ega vist ei viitsita ka asjaga tegeleda.
Variant oleks muidugi panna gaasipliit, mida algul ei plaaninud, kuna tuleb avatud köök jne. Pole elusees gaasipliiti omanud, seega sai kogu vana gaasitorustik lastud korterist välja saagida, 5cm jupi igaks juhuks jätsin.

Küsiks veel et juhul kui otsustan gaasipliidi ja tugeva õhupuhastaja kasuks, kas siis võiks asi välja vedada 16 ampriga? Boiler tuleb nagunii elektriline(1,3kw) pluss siis pesumasin ja kõik muud tavalised kodumasinad, mis küll koguaeg ei pruugi taga olla. Aga boiler on ju ikka koguaeg sees jne

Eks peab muidugi naabritelt ka rohkem uurima, kuidas kellelgil on selle 16ampriga, mis n-ö ette nähtud.

Mis uba on gaasipliidil aga mitte gaasiga soojal veel ? Kui mul oleks gaasiliitumine olemas siis ma ei mõtleks üldse pikalt. Sigamugav asi on. Elektriga võrreldes on soe vesi ikka kohe olemas. Hinna kohta ei tea, gaas peaks odavam olema.
Samas 50 aastat tagasi polnud seal ei elektripliiti ega kohvikannu ega boilerit jne. Ehk siis tol ajal sai selle 16 ampriga lõdvalt hakkama. Kui seal on ka praegu sama sisend siis pole midagi imestada kui rohkem ei anta. Tulevikku vaadates võib muidugi korteris need kaablid ära vedada mis võimaldavad 3f tarbimist ja samuti võib kaabelduse vedada nagu oleks juba korteris no näiteks 3×25A siis pole pärast vaja enam ümber teha. 50 a tagasi tehtud süsteemil ei ole ülimalt suure tõenäosusega ka eraldi maandust, mida moodsal ajal pea iga pistiku juurde vaja oleks.