Ehitusfoorum

Alustame vana talumaja pööningule tubade ehitamist ja uurime erinevaid küttevõimalusi. Veesärgiga kamin tundub ahvatlev, eriti seetõttu, et küttekeha on vaja ka alla rehetuppa, mis praegu päris külm. Kamin saaks siis olla all ja soe vesi läheks üles teise korruse radiaatoritesse.
Foorumites ja mujal aga on veesärgiga kaminate kohta väga vähe infot- öeldakse küll aeg-ajalt, et ära sa seda küll pane või et pane just see.
Aga tahaks teada, kas kellelgi on isiklikku kogemust veesärgiga kaminaga? Kui tihti teda kütma peab ja kas vastab tõele, et seda võidki jääda kütma, enne kui vesi piisavalt soojaks läheb? Olen kõigi vastuste eest tänulik.

Tee parem katlamaja kasvõi pelletiküttel.Veesärgiga kamin vast pea sama mis pudeliga pioneerpliita,kütmise ajal on kamin soe ja ka radikates soe vesi.Lõpetad kütmise siis kamin jahtub maha ja ka radikad jahtuvad,mis siis sooja annab?

Ma ei tea väga täpselt, aga see vesi vist nii ruttu ei jahtu, on mingid eraldi soojaveepaagid jne?

Pioneeeer plital pole häda midagi, kogemus olemas, ajab oma asja ära nii nagu peab. Aga mudugi eelpool vastanutel natuke iva sees: odavamad väiksed katlad maksavad 5-8 kilo, siis võiks ju tõesti pisikese katlamaja peale mõtlema hakata?

igiliikur kirjutas:Pioneeeer plital pole häda midagi...

Ega pole väljanägemisel häda midagi. Aitab päris kenasti köögilauaks.

Tere.

Ega pole väljanägemisel häda midagi. Aitab päris kenasti köögilauaks. [/quote]

Minul antud hetkel kasutusel arvutilauana, kui külm hakkab teen tule alla ja tõstan läpaka mujale.

Toomas.

Katlamaja ei tahaks tekitama hakata, asi selles, et kaminat tahaks alla rehetuppa nagunii, väga ahvatlev tundub, kui saaks sellega kohe ka ülemise korruse toad köetud. Seni pole ma kuulnud kellestki, kellel oleks veesärgiga kamina omal olemas, kuigi müüa on neid väga erinevaid ja suht palju. Kui veesärgiga variant ära langeb, siis teeks üles pisikese kamina ja lisaks õhkküttepump.

Vastati mitmes osas täpselt - veesärgiga kamin on umbes sama kui tavaline pliit veepudelitega. Väike võimsus. Kesküttekatlast ikka väga kauge asi.
Selliste asjakeste eesmärk on teha kas sooja tarbevett või mõnda kaugemasse tuppa soe transportida, mis õhuga kuidagi liikuda ei taha.

Tere
Plaanin ka keskkütte kamina soetamist. Praegu on niisama tavaline kamin koos õhukütte mootoriga ja torud kolme tuppa. Katlal oleks võimsust küll ca 45kW, kuid seda tuppa ei pane.... kaminal ca12. Veeküttega kaminad 25KW. seega ikkapoole võimsam, kui tavaline kamin
Akupaak ja automaatika ka muidugi kindlasti lisaks.

Kulla Praali!

Vastavalt uuele euroseadusele on 25 kW euroküttekeha maksimaalne puude kogus 185 kg (ööpäevas)!


Mõtle ikka natuke enne kui reklaamprospekte usud

Kui vähegi saad, jäta tegemata, ehk tee kas keskütte katel või ...kohe ahjud

mis seadus see on selline?
kui 185kg puid põletada 24h jooksul, siis teoreetilielt eraldub 925kWh energiat. ehk ühes tunnis keskmiselt 28kW.
Seadme nominaalvõimsus peaks näitama, kui palju võib sinna puid alla uhada. Kui puidu kütteväärtuseks võtta maksimaalne 5kWh/kg 25kW kaminasse siis 5kg tunnis.
Kui on akupaak 800l, siis vee soojendamiseks seal 50C võrra on vaja ca 46kWh . teisisõnu 10kg puid. katlas saaks need puud ehk ka tunni ajaga ära põletada, kaminas läheb lihtsalt poole kauem...
lisaboonusena hakkab kamin ka kohe sooja õhku andma sinna tuppa, kus ta asub.

mingi aeg tagasi paigaldasin ühe sellise itaalia kamina. polnud varem mingit kokkupuudet olnud selliste katelkaminatega. aga kiiresti läks kuumaks andis kenasti sooja ja suutis ka akupaaki kütta. kuid see katelkamin või kuidas teda iganes kutsuda ei olnud põhiline sooja tootja hoones. nii, et võta nüüd kinni on ta hea või halb.

praali kirjutas:mis seadus see on selline?
kui 185kg puid põletada 24h jookul, siis teoreetilielt eraldub 925kWh energiat. ehk ühes tunnis keskmiselt 28kW.

Korrutad kasuteguriga läbi ja saadki oma reklaamprospekti 25 kW

PS ega see 185 kg polegi üle mõistuse palju, kõigest 10 korvitäit 50 cm lepahalge (või umbes 18 korvitäit 30cm).

Müügimees müüb hetkevõimsust ilma küttekulu mainimata, ehk umbes nii, et koldetäiega 8 tundi järjest kõva 25 kWh ja koldetäis on kolm halgu.
Kordan ka siia teemasse, et vägagi kallid müügiartiklid vahetatakse massiivahjudega. rehkendagu igaüks ise siis.

kena köik

ahju kahjuks räägib see, et ei saa lisada muid energiaallikaid. ja kütta vaja 5 tuba. aga Kui keskküte juba olemas, siis saaks sinna lisada soojuspumba või päikesekollektori, kui need tehnoloogiad arenevad. hädapärast saaks ka öösiti elektriga akupaaki kütta.

Kuna mul praegu kamin nagunii ja seda ma kütan, siis mõte oligi alustada sellest, et teeks kaminale soojussalvestuse juurde.
mul lisaks ka õhk-õhk soojuspump. tänase ilmaga ongi põhitöö soojapuhuril. kui alla -5 läheb, siis on puhur - kamin kasutus ca 50-50 ja kui läheb alla -15ne siis on backupiks veel otse elektriküte....ja saunaahi keldris...

praali kirjutas:... ja kui läheb alla -15ne siis on backupiks veel otse elektriküte....ja saunaahi keldris...

Ja kui on -20 pikemalt, mis siis saab. Kuur on puudest tühi ja elekter läheb tormiga ära.

[quote="kaminahi"]Müügimees müüb hetkevõimsust ilma küttekulu mainimata, ehk umbes nii, et koldetäiega 8 tundi järjest kõva 25 kWh ja koldetäis on kolm halgu.

nojah, ega seda müügijuttu ei tohigi uskuda...
mina saan aru nii, et
kw on nn. hetkvõimsus - see on pigem oluline ohutuse koha pealt - et üle ei kütaks jne.

kwh on energia, mis eraldub mingi aja jooksul. kui 25kw võimsusega kütta 8 tundi, siis eraldub kokku 200kWh.
kaminameistrid hoiatavad just kaminasüdamiku ülekütmise eest. Keskkütte kaminas vesi peaks viima piisavalt energiat ära akupaaki ja seega on üsna usutab, et veesärgiga kamin on laias laastus poole võimsam ( st et suudab eraldada poole suuremat energiat) kui õhuga kamin. Kui õhk kaminasüdamikku ei suuda jahutada, (liiga valus tuli all) siis ju läheb kõik energia korstnasse + ohutuse teema?
Loomulikult peab suurema energia saamiseks ka rohkem puid alla ajama...ja siis siin on see kasuteguri teema..kuidas seda arvutada/kontrollida enne ostu , seda ma ei tea. tuleb uskuda tootja andmeid. sest poest veel üle küsida, siis sageli tuleb veel hoopis suurem müügijutt vastuseks.
Mina arvestasin 5kWh ühe kg kohta, mis on kuivade puude kohta idealljuhtum. Niisked puud annavad oluliselt vähem energiat välja.

kui kuur saab tühjaks, siis on ka ahjude omanikul vesi ahjus....siin on küsimus hoopis kasuteguris,
et kas kesküttekaminaga akupaagi kütmisel saab enne kuur tühjaks kui ahju kütmisel.

Vaheta see 5 oma arvutustes 3-e vastu, tee oma soojusjaam valmis ja jaga meile saavutatud muljeid

kena köik

praali kirjutas:...siin on küsimus hoopis kasuteguris,
et kas kesküttekaminaga akupaagi kütmisel saab enne kuur tühjaks kui ahju kütmisel.

Just seda ma silmas pidasin.

Ja elekter oli ka väga tähtsal kohal. Mis sa teed näiteks siis, kui 25kw tuli on su toredas kaminas all ja siis elekter läks ära.

Tuttaval on veesärgiga kamin + keldris siis akupaak + paisupaak + vett ringi ajav mootor. 2 toa põrandaküte selle taga, toimib küll.

Minu provokatiivse arvutuse eesmärk oli vihjata sellesse, et igasugustesse numbritesse ja arvutustesse tuleb skeptiliselt suhtuda.

Praali sai sellest juba mu õhtuse postituse kirjutamise ajal ära ja lisas oma postitusse väikse arvutuse kah.


Õigem oleks alustada sellest, et kokku arvutada, kui palju energiat maja kütteks kulub.
Seejärel arvutada välja kui palju selleks puid kulub.
Ning seejärel võrrelda erinevaid viise selle puudehulga ärapõletamiseks.
Kas kütad 10 tundi veepudeliga pliiti, 6 tundi veesärgiga kaminat, 3 tundi katelt või 1 tunni (tegelikult 10 minutit) ahju/ahje.

Sellele tekstile kirjutaks ilma parandusteta ka peale kolmandat lugemist alla ja autoril seisab ees e aadressi muutus

Tere,

kuidas siis lahendasite? Paigaldasin just Veesärgiga kamina+600L paak, tarbijaks põrandaküte ja radikad. Võin kogemust jagada.

Mille vastu võid jagada