iseehitamine- septik

[Busta]

Ehk mõni omab juba sellega kogemusi ja muljetab. Mul on 3 tk 1000l plasttünni, mida siin igal pool müüakse. Plasttünnid on metalltraadist karkassiga. Peas mõlgub selline plaan, et ei tahaks osta septikut ca 7000 krooni eest, vaid teeks selle ise.

Mõte on ühendada 3 tünni omavahel jämedama plasttoruühendustega, tekitades nö ülejooksud erinevatel kõrgustel. Kõikidel tünnidel lõikaks korgid pealt ära ja sinna paigaldaks ca 200mm drenaazitoru pärastiseks hooldamiseks.

augu kaevaks parajalt suure, et tünnide ning augu seinani jääva vahe betoneeriks täis ca 10 cm paksuselt. Tünnid võiks enne auku panemist omavahel metallrestipidi kinni keevitada, selleks kõlbab armatuur- või vinkelraud.

Kui hooldustorud paigas, valaks betooniga üle ka tünnid pealtpoolt, sellega saaksid kinnitatud ka hooldustorud.

viimasest tünnist tooks toru jaotuskaevu, ja sealt edasi nag tavalise septiku puhul ikka. Loodetavasti pole see probleem, kui kõik 3 tünni on ühe mahuga (tavaliselt 3 kambrilise puhul jaguneb maht vastavalt 2/3, 1/3 ja 1/3),


Mis arvate asjast?

[toomas]

Tere.

Sama teema.

viewtopic.php?f=21&t=7756

Toomas.

[Kalvis]

Vaata veevarustuse teemat, seal on seda kemikaalipütti lahatud.

Kiirvastus - lihtsalt kaevad maa sisse siis esimese talvega oled pütist ilma.

[Busta]

ma olen selle kõik läbi mõelnud ja lisaks külgede betoneerimisele, paneks ka peale eelnevalt valmis valtud betoonplaadid pinnase raskuse neutraliseerimiseks. peale otse valada vist ei kannata, sest lagi vajuks betooni raskuse all sisse. külgi hoiaks ka sisselastud vesi ilusti

[Kalvis]

Kas seal polnud juttu, et kui lased 100% vett täis ja sulged hermeetiliselt siis vett kokku suruda pole võimalik ja ei vaju kuhugi.

[Urmas]

Aga mulle jääb mõistatuseks, et kuidas sa selle, betooni valamise ajaks lastud vee, sealt välja saad kui kõik on mõeldud-tehtud selleks, et vesi sealt just läbi-välja voolaks. Kas läbi hooldustorude võtad punnid eest?

[Kalvis]

Loomulikult peab ju pärastiseks olema ette nähtud ju ligipääsuava ja kuskilt solk sisse ja hiljem välja minema. Teed pärast augud sisse ja pumpad vee välja.

[Külaline]

Loomulikult peab ju pärastiseks olema ette nähtud ju ligipääsuava ja kuskilt solk sisse ja hiljem välja minema. Teed pärast augud sisse ja pumpad vee välja.

Sisse ja väljamineku omadele saab jah väljast ligi, aga keskmisele anumale?

[Külaline]

Juba taipasin, pikad juhtmed täna .
Urmasr

[Küülaline]

Kas kogu see jamamine nende tünnidega, torudega ja ümberringi ning peale betooni valamine, (armatuur ilmselt ka?) ei ole sama kallis, kui valmis septik?

[Kalvis]

Valmis septikule valatakse samuti betooni ja mitte vähe. Aeg ajalt kõnnin mööda mõnest, kus valmis septik hulbib maapinnal koos oma betoonist kraega. Ka ei usalda teise valmis püti ostnud juttu, et laseb tühjaks tõmmata vaid suvel, kui aga saab täis talvel? Üks eksimus valel ajal tühjendamisel ja hulbiks kallis plastpütt jälle maapinnal. Ja eriti sitt tunne oleks kui see juhtub talvel.
Tegelikult on kemikaalipütt valmis saalung, septikuks saab betoon.
Naabrimees paar nädalat tagasi tegi originaalselt lihtsa septiku - ladus silikaatkivid päikesekujuliselt maapinda, ümber kildu. Peale valas siis betoonist kaane.
Kuid ise samasugune, vahekaevu oli vaja, plasttünn maasisse tagurpidi, betooni lödistasin ümber ja oligi vahekaev valmis. Plasttünni asemel võib ka metallpaaki kasutada.

[Busta]

ma usun ka, et hea teostuse korral tuleb asi igati toimiv..

selgitamist vajab see, millistele kõrgustele paigaldada tünnide omavahelised ühendustorud ja kui suure läbimõõduga toru oleks õigem kasutada.

Kas alates sissevoolust, st esimesest tünnist panna teise ja viimase tünni toru üles või allapoole või samale tasemele? ilmselt peaks võtma malli klaastplast septikutest, neid skeeme olen netis näinud.

[Kalvis]

Ma olen siin foorumis viidanud eestikeelsele raamatule kus on kõik ehitamiseks vajalikud septiku parameetrid (torude kõrgused jne.) olemas. Kui teed keskelt siis suurt ei eksi (tegelikult olid põhikõrgused 1/3 ja 2/3, arvestati ju muda tekkimist põhja)

[Õhuke]

Muidugi on julge hundi rind rasvane. Aegajalt sattub sinna ka haavleid. Kui nüüd nendest haavlitest kõnelda siis septiku rajamine nõuab KOV kooskõlastust. Minu käest nõuti arvele võtmisel ka septiku sertifikaati. Muidugi niisugune paber mille tootja mulle kaasa andis ja mis KOV'ile ka kõlbas on imelihtsalt produtseeritav. Alati on oht, et satub KOV'is olema hullust aktivistist ehituspäälik kes ka looduses valminud objektiga tutvust tahab teha. Siis ei ole kulud enam 7000, vaid 7000 + iseleiutatule kulutatud summa. Aga posti esimene lause järele käitudes võib mõnegi rahaühiku võita.

[Kalvis]

Kogu probleem ongi selles, et enamus KOV vastab et septiku ehitamine on keelatud. Isegi siis kui tegelikult ühtegi takistavat asjaolu polegi.
On ette nähtud kanalisatsioon, kuid kuhu ja millal seda ehitama hakatakse, on teadmata.
Kui nüüd väga halada, saad teada, et ok, väike annetus vallaametnikule ja annab välja eriloa ajutise püti paigaldamiseks. Võid purgimisautolt teenust ostes lolliks maksta.

Kui vaadata just lääne euroopasse siis seal selline solgiterror ei ole levinud.

[Õhuke]

Huvitav, millised argumendid neil peale kanali ehituse veel tuua on? Salvkaevu sanitaartsoon või kaitsevöönd kuidas teda just parasjagu nimetatakse, võiks olla ainus mis pähe tuleb. Probleemiks on see KOV keeldumine vist linnades. Samas pool eesti maad potsuga peldikutega maju täis olgugi, et käes on 21 sajand.

[pipeline]

Üldiselt hajaasustuse puhul peaks kohalik omavalitsus lubama imbsüsteemi teha, kui on allpool selline veetihe pinnas, et reostusohtu ei tekiks. Muidugi peab sanitaartsoon kaevust jne olema tagatud. Mina ei näe küll sellises tegemises midagi hullu, aga valamise ajaks peab neid tünne nii pealt kui külgedelt toestama, et raske betoon plastkarpi kokku ei suruks. Veega täitmine muidugi aitab natuke. Kui sisse-väljavoolu ja ühendustorud ära paned siis ei ole ju mingit vajadust neid tünne ka tühjendada. Kui solk peale jookseb läheb kõik vesi väljavoolutoru kaudu minema. Ega betooni valatud tünnid maa peale ka ei tõuse, kui nad kogu aeg vett täis on. See võib juhtuda siis kui põhjavesi on kõrge ja tünnid tühjad. Kõrge põhjavesi on ka muide üks põhjus, miks ei tohi imbsüsteemi ehitada ja ega seda ei saagi käima, sest vesi ei voola ära ja uppud lihtsalt solgi sisse ära.