Ehitusfoorum

Tere.
kas 600 ruutuse maatükile on võimalik paigaldada maakütet( maja pole selle maa sisse arvestatud) ja kas see tasub ära. Kuna olen igalt poolt lugenud, et alates 500-600 ruutu on minimaalne torude paigalduseks, mida see süsteem vajab. Kütte süsteemi läheb tarvis 200 ruuduse maja kütmiseks.

soovitan paigaldada niipalju maakütet kui võimalik. Kasutades tuleb arvestada energia hulka mida maast saab. Üle tarbimisel langeb soojuspumba tegur. Seadme mark ja tootja ei aita siin kedagi.

jämedalt võib ütleda, et ühe köetava ruudu kohta läheb vaja 3 jooksvat meetrit maakütet. konkreetse objekti trassi pikkus oleneb paljudest asjadest, näiteks maja soojustusest, lagede kõrgusest, soojusvajadusest, pinnasest jne.
maakontuuri pikkus on soovitatav igale objektile eraldi arvutada.
samas, kui on vaba pinda 600 ruutu, siis osavamad paigaldajad on võimelised sinna ka 600m maaküttekontuuri maha keerutama.

Külaline kirjutas:jämedalt võib ütleda, ....., kui on vaba pinda 600 ruutu, siis osavamad paigaldajad on võimelised sinna ka 600m maaküttekontuuri maha keerutama.

Kas asi äkki ei lõpe igikeltsa peal elamisega - siin on mõned mehed kaevanud, et ei sula suve jooksul üles....

Kunagi keegi pakkus puuraugu varianti...

Puuraugu variant Eestis vist pop ei ole. Odavam on ikka horisontaalselt pinnasesse laotada. Selle 200 m2 maja juurde tulles- kui palju siis ikka tegelikult köetavat pinda on? Mul ehitamisel 240 m2 maja ja köetavat pinda 167 m2!
Vist isegi saab 600 m2 maaga hakkama aga seda heal juhul. Praegu maja alles pooleli ja kütte süteemi otsustan kõige lõpus. St. põrandakütte torustiku paigaldan ära- eks hiljem selgu millega seda vett soojendan.
Maasoojuspumbal oleneb ka pinnasest- kui on ikka ka talvel ka maa purukuiv siis võib olla probleeme.
Aga toru ei pea panema ju ristküliku kujulisele tükile- oluline on asja juures toru pikkus mitte ruutmeetrid kus see on. Näiteks kui on suur maatükk võib panna piki ühte või teist külge- paned ühtepidi 150m ja teistpidi 150 kokku saad juba 600 jm. Samuti saab panna teineteies peale- kaevad 3m sügavuse kitsa kraavi- lased toru sisse, siis täidad 1,5 m ja paned järgmise. Nii saad ka väiksema tüki peale rohkem toru.
Väga palju sõltub pinnasest. Kui ikka paas on all ja mulda 50cm- siis pole mõtet jamada.

tegelikult on ilmselt kõige olulisem, kui hästi on soojustatud maja? Pane see papp soojustusele lisaks ja pole maapumpa vajagi..?

essa kirjutas:Puuraugu variant Eestis vist pop ei ole. Odavam on ikka horisontaalselt pinnasesse laotada. Selle 200 m2 maja juurde tulles- kui palju siis ikka tegelikult köetavat pinda on? Mul ehitamisel 240 m2 maja ja köetavat pinda 167 m2!
Vist isegi saab 600 m2 maaga hakkama aga seda heal juhul. Praegu maja alles pooleli ja kütte süteemi otsustan kõige lõpus. St. põrandakütte torustiku paigaldan ära- eks hiljem selgu millega seda vett soojendan.
Maasoojuspumbal oleneb ka pinnasest- kui on ikka ka talvel ka maa purukuiv siis võib olla probleeme.
Aga toru ei pea panema ju ristküliku kujulisele tükile- oluline on asja juures toru pikkus mitte ruutmeetrid kus see on. Näiteks kui on suur maatükk võib panna piki ühte või teist külge- paned ühtepidi 150m ja teistpidi 150 kokku saad juba 600 jm. Samuti saab panna teineteies peale- kaevad 3m sügavuse kitsa kraavi- lased toru sisse, siis täidad 1,5 m ja paned järgmise. Nii saad ka väiksema tüki peale rohkem toru.
Väga palju sõltub pinnasest. Kui ikka paas on all ja mulda 50cm- siis pole mõtet jamada.

3m sügavusele on ikka liiga ekstreem panna toru.
tavaliselt kaevatakse alumine kiht ca 1,8m sügavusele ja ülemine ca 1-1,2m peale.
lisaks peavad kihid kogu aeg ka omavahel vahelduma, nt ülemine kiht 20m üleval, seejärel jälle 20m alumises kihis, see tagab temperatuuri ühtluse.

on ka spiraalkollektori võimalus.
http://www.movek.ee/kyte/index.php?id=12

Külaline kirjutas:tegelikult on ilmselt kõige olulisem, kui hästi on soojustatud maja? Pane see papp soojustusele lisaks ja pole maapumpa vajagi..?

Toetan seda mõtet, soojusta maja selle raha eest passiivmaja normidele, kasuta õhksoojuspumpasi ja otseelektrikütet nig arved saavad olema väikesed.

Veikko kirjutas:

Külaline kirjutas:tegelikult on ilmselt kõige olulisem, kui hästi on soojustatud maja? Pane see papp soojustusele lisaks ja pole maapumpa vajagi..?

Toetan seda mõtet, soojusta maja selle raha eest passiivmaja normidele, kasuta õhksoojuspumpasi ja otseelektrikütet nig arved saavad olema väikesed.

Kõik elektri kütte (soojuspumba) arved kahekordistuvad kahe aasta pärast, kui elekter läheb kodutarbijale vabaturule. Niiet soojustage kuidas jõuate.

Külaline kirjutas: Kõik elektri kütte (soojuspumba) arved kahekordistuvad kahe aasta pärast, kui elekter läheb kodutarbijale vabaturule. Niiet soojustage kuidas jõuate.

No kui Euroopa viie kõige rikkama hulka ei saa, siis viie kõige kallima riigi hulka ehk ikka
http://www.energy.eu/

pange parem tuulikud õuele püsti ja saab voolu edaspidi väga soodsa hinnaga.

Külaline kirjutas:pange parem tuulikud õuele püsti ja saab voolu edaspidi väga soodsa hinnaga.

Kus ma selle tuule L-Eestis võtan?

Külaline kirjutas:pange parem tuulikud õuele püsti ja saab voolu edaspidi väga soodsa hinnaga.

Ehk oled kena ja esitad kalkulatsiooni ?

Maakontuuri vähesuse korral soovitan paigaldada kombineeritud õhk+maa soojuspump. Ehk 60% maakütet + 60% õhk soojuspump. Välisõhu kõrgema temperatuuri korral töötab õhk pump ja madalama temperatuuri korral maaküte. Sellist seadet saad tellida soojuspumba valmistajatelt.

külaline3 kirjutas:Maakontuuri vähesuse korral soovitan paigaldada kombineeritud õhk+maa soojuspump. Ehk 60% maakütet + 60% õhk soojuspump. Välisõhu kõrgema temperatuuri korral töötab õhk pump ja madalama temperatuuri korral maaküte. Sellist seadet saad tellida soojuspumba valmistajatelt.

Ja välja tuleb venelaste väljendi kohaselt "ne rõba - ne mjasa" nii, et põhilise sooja saad otse-elektrit kulutades

KWH külaline ütleb mis on lahendus?

külaline3 kirjutas:KWH külaline ütleb mis on lahendus?

Pakuksin , et 2 õhk-õhk soojuspumpa + 2 ahju või õhk-vesi soojuspump + 2 ahju. Ahjud võib asendada otse-elektrikütte radikatega, et tagada mugav aga kallim sooja saamine ka kõvema pakasega (ca 10% kütteperioodi kuludest).

kwh.Millised ahjud siis?

Külaline kirjutas:kwh.Millised ahjud siis?

Ahju valik sõltub eelkõige rahalistest võimalustest, sest mõne ahju hind võrdub teise mehe ahjuukse hinnaga. Hinnad on erinevad ka soojuspumpadel . Palju sõltub maja kandekonstruktsioonidest, ruumilahendusest jms.

Mis ahjuukse hind=ahju maksumus?Ei saa kohe pihta,sest tundsin huvi,et mis tüüpi ahjud,kas pellet,halupuu,gaas või veel miskit.

Külaline kirjutas:Mis ahjuukse hind=ahju maksumus?Ei saa kohe pihta,sest tundsin huvi,et mis tüüpi ahjud,kas pellet,halupuu,gaas või veel miskit.

Pidasin silmas halupuudega köetavat ahju. Õhk-õhksoojuspump kombinatsioonis ahjuga on end väga hästi näidanud.
Saab valida mugavuse ja odavama kütteliigi vahel, suurendades-vähendadesa ühe või teise osakaalu.

külaline3 kirjutas:Maakontuuri vähesuse korral soovitan paigaldada kombineeritud õhk+maa soojuspump. Ehk 60% maakütet + 60% õhk soojuspump. Välisõhu kõrgema temperatuuri korral töötab õhk pump ja madalama temperatuuri korral maaküte. Sellist seadet saad tellida soojuspumba valmistajatelt.

Sellise kompoti juures on garanteeritud räiged hooldus, remondikulud järgmise 15 aasta jooksul. Kindlasti on otseelektriküte odavam. Kõik arvestavad ainult kuus kulutatud elektrihinda see on väga vale lähenemine vaja arvesse võtta igaaastased hoolduskulud, amortisatsioon, intressid = küttehind. Ainuüksi 15 aasta jooksul kui lendab mõni kompressor võiks selle raha eest soetada terve majatäis uusi radikaid. Elektriradikatega saab maja temperatuuri tõsta ja alandada koheselt ja hoida öösl kulusi kokku. Soojuspumpadega asi jama kogu mats on põrandas ja seal juba ei reguleeri midagi koheselt.

Sinu maja lahenduse teeks mina nii
1.Ülihea soojustus
2.Õhksoojuspumbad
3.Elektriradiaatorid toetuseks
4.Ahi, kamin soojamüüriga

Veikko kirjutas: Sinu maja lahenduse teeks mina nii
1.Ülihea soojustus
2.Õhksoojuspumbad
3.Elektriradiaatorid toetuseks
4.Ahi, kamin soojamüüriga

Toetan seda soovitust 100%

KWH kirjutas:Pakuksin , et 2 õhk-õhk soojuspumpa + 2 ahju või õhk-vesi soojuspump + 2 ahju. Ahjud võib asendada otse-elektrikütte radikatega, et tagada mugav aga kallim sooja saamine ka kõvema pakasega (ca 10% kütteperioodi kuludest).

Nii et kui ahjud üldse ära jätta ja asendada radikatega, siis need töötavad ainult 10% kogu kütteperioodi ajast.

Ja ülejäänud 90% kütteperioodi ajast peavad siis 200 ruuduse maja kütte eest hoolitsema 2 õhk -õhk soojapumpa või hoopis üks õhk vesi soojapump.

Ja seda kõike selleks, et Sinu arvates ei tasu maakütet panna ?

Kas Sind ennast ei aja need soovitused naerma ? Mind küll ajavad.